2-04-1279/15 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-04-1279

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 04.mai 2007, Tallinn Tsiviilasi OÜ R hagi P.I vastu 90 000 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 17.11.2006 otsus ja 21.12.2006 täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik P.I apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 16. aprill 2007, avalik kohtuistung Menetusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ R (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), esindaja Andres Kurg; kostja P.I (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Oleg Nišajev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.11.2006 otsus ja 21.12.2006 tehtud täiendav otsus ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.

2(3)

Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt kasutas I. I kuni tema surmani, so 04.04.2002 üürilepingu alusel hagejale kuuluvat Tallinnas, x asuvat korterit. Nimetatud kuupäeval üürileping lõppes. Üürniku surma järel võttis kostja korteri ilma hageja nõusolekuta ja seadusliku aluseta oma valdusesse. Kostja ei ole eluruumist lahkunud. Kostja on vallanud hagejale kuuluvat eluruumi õigusliku aluseta alates 05.04.2002 ja kasutanud seda hagejale tasu maksmata. Hagejal on õigus saada temale kuuluva korteri kasutamise eest tasu, mis vastab vähemalt keskmisele turuhinnale, so harilikule väärtusele. Kostja poolt õigusliku aluseta vara kasutamine ja valdus ei võimalda hagejal saada oma varalt tulu muude isikute käest. Hageja rahaline nõue seisneb alusetust rikastumisest tulenevas säästetud vilja väljaandmises ja alusetust rikastumisest tulenevas rikkumise teel saadud hariliku väärtuse hüvitamises. Nõue on esitatud kostja vastu lähtudes keskmisest korteri üürihinnast. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 90 000 krooni, mõista Tallinnas, x asuv korter kostja valdusest välja hageja valdusesse, kohustada kostjat välja kolima ja vabastama korter ning keeldumise korral tõsta kostja nimetatud eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kostja ei vaielnud vastu korteriomandi vabastamise nõudele, kuid leidis, et põhjendamatu on hageja nõue kostjalt 90 000 krooni saamiseks. Kostja on korteri korrastamiseks teinud kulutusi.

Esimese astme kohtu otsus 17.11.2006 rahuldas Harju Maakohus OÜ R hagi P.I vastu õigeksvõtmisel põhineva otsusega ning mõistis välja P.I OÜ R kasuks 90 000 krooni ja kohustas kostjat hiljemalt 22.11.2006 üle andma hagejale x, Tallinnas, asuva korteri võtmed. 21.12.2006 täiendava otsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ R taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja mõistis välja P.Ilt OÜ R poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 11 000 krooni ning tasu õigusabi eest 4720 krooni, kokku 15 720 krooni OÜ R kasuks.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus P.I esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tõele ei vasta otsuses sisalduv järeldus, et kostja võttis hagi õigeks. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes motiveerimata oma otsust ning rikkudes sellega Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2005 otsuses sisalduvaid juhiseid. Samuti ei võimaldanud kohus kostjale, kes tänu oma esindaja mitteilmumisele kohtusitungile jäi õigusliku kaitseta, leida endale teine esindaja. Kostjal puudus ka võimalus avaldada oma arvamust menetluskulude küsimuses, kuna seda pole istungil isegi käsitletud. Kohus rikkus TsMS § 448 lg 4, mille kohaselt täiendava otsuse tegemiseks peab kohus istungi, välja arvatud juhul, kui asi on lahendatud kohtuistungit pidamata. Menetlusosalistele teatatakse istungi aeg ja koht vähemalt kolm päeva ette, kuid nende kohtuistungilt puudumine ei takista täiendava otsuse tegemist. Täiendava otsuse tegemise taotlus toimetatakse eelnevalt kätte vastaspoolele.

Vastustaja seisukoht OÜ R ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3(3) Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Harju Maakohtu 17.11.2006 otsus ja samas asjas 21.12.2006 tehtud täiendav otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Maakohus vaatas läbi OÜ R hagi P.I vastu 90 000,00 krooni nõudes. Kuna kostja 15.11.2006 toimunud eelistungil võttis hagi õigeks, siis 17.11.2006 tegi maakohus asjas õigeksvõtmisel põhineva otsuse, millega rahuldas hagi. Otsusel puudub nii kirjeldav kui ka põhjendav osa. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtuotsuse nn põhjendavas osas on küll nimetatud rida võlaõigusesätteid, kuid kuidas need seostuvad antud vaidlusega ja kas hagis toodud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud, seda põhjendavast osast ei nähtu. Seega puudub otsusest ka põhjendav osa TsMS § 444 lg 1 mõttes. TsMS § 444 lg 2 alusel võib kirjeldava ja põhjendava osa otsusest välja jätta, kui pooled avaldavad enne otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemist kohtule, et nad loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Nagu nähtub 15.11.2006 eelistungi protokollist pooled ei ole teinud avaldust kaebeõigusest loobumise kohta (t.l.153). Eeltoodu alusel on tegemist menetlusnormide olulise rikkumisega TsMS § 656 lg 1 p 5 mõttes ja seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada apellatsiooniastmes. Hageja esitas maakohtule 28.11.2006 taotluse täiendava kohtuotsuse tegemiseks kohtukulude osas. Maakohus kostjalt arvamust küsimata ja istungit pidamata rahuldas hageja taotluse ja tegi 21.12.2006 asjas täiendava otsuse. Seega on ka täiendav otsus tehtud TsMS §-s 448 lg 4 sätestatut rikkudes. TsMS § 448 lg 5 kohaselt on täiendav otsus täiendatava otsuse osa ning tuleb seega samuti tühistada. Ülaltoodu alusel kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele. Poolte taotlused kohtukulude hüvitamiseks tuleb otsustada asjas sisulise lahendi tegemisel esimese astme kohtus.

R. Allikvere

Ü. Jänes U. Reinola