2-06-8210/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-06-8210 Otsuse kuupäev 07.mai 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi RJi (isikukood XXX) hagi A-MMi (isikukood XXX) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatusraha nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 16.aprill 2007 Istungil osalenud isikud Hageja RJ, hageja esindaja vandeadvokaat IL ja kostja A-MM

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Tuvastada, et RJ (isikukood XXX) põlvneb isast A-MMist.

Välja mõista A-MMilt tütre CJ (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates XXX 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) ning tütre RJ (isikukood XXX) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates XXX 1 800 EEK (üks tuhat kaheksasada krooni) RJi kasuks.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja ja kostja vahelisest suhtest on sündinud 2 last – CJ (sünd.. XXX) ja RJ (sünd. XXX). Poolte kooselu on lõppenud ning hageja kasvatab lapsi üksi. Vanema tütre CJ sünniakti on kantud isana A- MM ning kostja on tütre ülalpidamises osalenud kuni XXX. Alates XXX ei ole kostja lapse ülalpidamiseks raha maksnud. Kostja on keeldunud end isana tütre R sünniakti kandma, millest lähtuvalt pöördus hageja kohtusse nõudega tuvastada tütar R põlvnemine kostjast.

Hageja palub ka välja mõista elatis C ülalpidamiseks 79 % ja Rülalpidamiseks 75 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Tütre C ülalpidamiseks määrata elatis tagasiulatuvalt alates XXX ning tütar R ülalpidamiseks alates hagi esitamisest.

Kostja arvamus. Kostja ei vaidle vastu põlvnemise tuvastamisele ja elatusraha väljamõistmisele, kuid ei nõustu hageja poolt nõutava elatise suurusega. Kostja on hetkel töötu, tööleping on lõpetatud XXX Kostja kandideerib uuel töökohal, kus palk on 5 000 krooni kuus ning lisaks mõningad soodustused. Samal ajal on kostjal jätkuvad kohustused Hansapanga ees. Kostja on võimeline maksma kahe lapse ülalpidamiseks kokku 1 800 krooni.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 42 lg. 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest (t. lk. 67-69) lähtuvalt võib pidada kostjat RJ isaks. Ekspertiisi aktist nr XXX nähtub, et tõenäosus, mille kohaselt A-MM saab olla RJ bioloogiline isa on 99,999966 %. XXX toimunud eelistungil võttis kostja A-MM hagi nõude põlvnemise tuvastamiseks õigeks. Eelnevast lähtudes on hageja nõue põlvnemise tuvastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vaidlust ei ole selles, et tütar C ülalpidamiseks kostja rahalisi vahendeid ei ole alates XXX andnud. Laste ülalpidamiskuludeks loeb kohus kulusid toidule, riietele, hügieenitarvetele, ravimitele, koolitarvetele, mänguasjadele ja laste muudele vajadustele. Kohtule esitatud tööraamatu kohaselt on kostjaga tööleping lõpetatud XXX, kuid kostja kandideerib uuel töökohal, kus tema töötasu on väidetavalt 5 000 krooni. Kostja muu vara olemasolu kohta tõendid puuduvad Hageja on hetkel lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulekuteks on igakuuline riiklik peretoetus summas 1 800 krooni ning puudega lapse sotsiaaltoetus lapse CJ pealt igakuuliselt summas 1 260 krooni ja hooldajatoetus summas 300 krooni.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hageja poolt nõutav elatusraha laste ülalpidamiseks on lähtuvalt kostja varalisest seisust, ülemäära suur.

79 % Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast moodustab 2 844 krooni ja 75 % moodustab 2 700 krooni, so hageja poolt nõutav elatise suurus kokku 5 544 krooni. Samas võib kohus üksnes erandina elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad PkS § 61 lg-tes 5 ja 6. Antud juhul alus elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära puudub.

Lähtudes laste minimaalsetest vajadustest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatusraha PKS § 61 lg 4 sätestatu kohaselt.

Kohus ei pea veenvaks kostja väidet, et Tallinna linnas on koka, kui spetsialisti palgad käesoleval ajal kõigest 5 000 krooni. Kostja ise ei ole oma väidet millegagi tõendanud.

PKS § 70 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

Eelnevast lähtudes loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis CJ ülalpidamiseks alates XXX ning RJ kasuks alates hagi esitamisest XXX.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar kohtunik