2-06-14502/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-06-14502 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2007. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsiviilasi AS * hagi A.S vastu 49 786, 28 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 01.02.2007 määrus menetluse lõpetamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.S määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS *, esindaja Kairi Koppel; kostja Andrei Soldataov, esindaja Alla Buldakova

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 01.02.2007 määrus menetluskulude jaotamata jätmise osas. Jätta menetluskulud hageja kanda. Ülejäänud osas jätta kohtumäärus muutmata. Määruskaebus rahuldada.

Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik 1. 09.06.2006 esitas AS * Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus A.Slt välja mõista liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitamiseks 49 786, 28 krooni. Kuna A.S vaidles nõudele vastu, siis maakohtu kohtunikuabi 07.11.2006 määrusega anti nõue üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Vastavalt kohtu nõudmisele esitas AS * 21.11.2006 kohtule vormikohase hagiavalduse. 27.11.2006 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning nõudis kostjalt vastust. 18.12.2006 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse, milles vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud kostja vaidlusaluses liiklusõnnetuses süüdi, sest õnnetuse põhjustajaks oli jalakäija (kelle suhtes algatati haldusmenetlus). Kriminaalasi kostja suhtes lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. 05.01.2007 kirjaga edastas kohus kostja vastuväited hagejale ning küsis kostjalt selle kohta

2 arvamust. 26.01.2007 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, märkides, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest.

3. 01.02.2007 esitas kostja kohtule taotluse menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Kohus võttis AS * hagist loobumise vastu ning TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel lõpetas 01.02.2007 määrusega asja menetluse.

Määruskaebuse taotlus, vastus kaebusele ning maakohtu seisukoht 4. Kostja ei vaidlustanud määruskaebuses menetluse lõpetamist, kuid leidis, et kohus oleks pidanud lahendama tema taotluse kohtuväliste menetluskulude väljamõistmiseks, jättes need hageja kanda. TsMS § 168 lg-st 4 tulenevalt mõistab kohus juhul, kui hageja hagist loobub, kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostja on teinud kulutusi õigusabile 3500 krooni.

5. Kohus võttis 05.03.2007 määrusega määruskaebuse menetlusse ning küsis hagejalt selle kohta arvamust. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei ole alust menetluskulude hüvitamist nõuda. Kostja ei esitanud oma vastuses taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks, vaid palus hageja kanda jätta vaid kohtukulud, kohtuvälistest kuludest juttu ei olnud.

6. Harju Maakohus asus seisukohale, et määruskaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtumääruse tühistamiseks ning edastas 27.03.2007 kirjaga määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 7. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotamata jätmise osas tühistada ning jätta menetluskulud hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei põhjustanud hagist loobumist nõude vabatahtlik rahuldamine, mistõttu tuli kostja menetluskulud jätta hageja kanda. See, et kostja nimetas vastuses menetluskulusid kohtukuludeks ning määruskaebuses õigusabikulusid kohtuvälisteks menetluskuludeks, ei anna alust jätta tema taotlust rahuldamata. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks TsMS § 144 p 1 järgi on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Asja materjalist nähtuvalt on kostja kasutanud menetluses lepingulist esindajat ning soovinud kantud kulutuste hüvitamist.

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS §-st 174 toimub menetluskulude rahaline kindlaksmääramine üldjuhul pärast kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Kuigi TsMS § 174 lg 4 kohaselt võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid. Kuna maakohus sellist võimalust kostjale ei andnud, tuleb jätta kulude rahaline määratlemine edaspidiseks.

Ü.Jänes G.Kivinurm M.Klaar

3