2-06-32040/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 04. mai 2007.a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-32040 Tsiviilasi SU´i avaldus laste elukoha määramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja SU ( ik XXX); Puudutatud isik OU( ik XXX) Puudutatud isik SU ( ik XXX); Puudutatud isik IU( ik XXX); Laste SU ja IUesindaja vandeadvokaat AL Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud: Eestkosteasutus TLLLV kaudu Eestkosteasutus KL KL kaudu Kohtuistungi toimumise aeg 09.aprill.2007.a

RESOLUTSIOON

1. Määrata alaealise SU ( ik XXX) elukohaks SU ( ik XXX elukoht. 2. Määrata alaealise IU( ik XXX) elukohaks SU ( ik XXX elukoht.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja SU kanda.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud

SU esitas XXX kohtule avalduse laste SU ( ik XX) ja IU( ik XXX) elukoha määramise nõudes. Avalduse kohaselt sündis poolte SU´i ja OU abielust neli last: VU (sünd XXX), I U

2 (sünd XXX), SU (sünd XXX) ja IU(XXX). Pärast poolte abielulahutust jäid lapsed elama koos emaga aadressil XXX. Laste ema laste eest hoolitsemise kohustust ei täitnud, kuna lapsed segasid teda. OU keelas laste isal lastega suhtlemise, mistõttu SU esitas kohtusse avalduse lastega suhtlemise korra määramise kohta, mille kohta Harju Maakohus tegi otsuse XXX. Kohtuotsust OU ei täitnud. Avaldaja väitel laste ema peksab lapsi ja käitub ebaadekvaatselt ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlus alaealiste poegade kehalises väärkohtlemises. Laste isa SU leiab, et selline ema ei või lapsi kasvatada ja palub lähtudes eeltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse § 51 ja TsMS § 362 määrata laste elukohaks avaldaja elukoht aadressil XXX.

Puudutatud isik OUvastus avaldusele

Puudutatud isik OU esitas kohtule vastuse avaldusele XXX. OU ei nõustu avaldaja esitatud seisukohtadega. Avaldaja ei ole viidanud sündmustele, mis tõendaksid, et laste ema väärkohtleb lapsi, nimetatud asjaolu on laste isa väljamõeldis. Laste emana OU hoolitseb oma alaealiste laste eest, võtab aktiivselt osa nende kasvatamisest. Puudutatud isiku väitel ei tagasta laste isa lapsi õigeaegselt ja pärast laste viibimist avaldaja juures on lapsed erutatud ja ärritatud. Lapsed SU ja IU käisid M lasteaias, alates XXX. asus S õppima XXX esimesse klassi. Kasvatajad lasteaiast ega õpetajad koolis ei ole näinud lastel kehalise väärkohtlemise jälgi. Laste ema leiab, et isa pöörab lapsi tema vastu, kui nad viibivad isa juures. IU palub jätta kohtul avaldus rahuldamata.

Eestkosteasutuste arvamus

LLV Sotsiaalhoolekande osakonna kohtule esitatud arvamuse kohaselt on SU´i ja OU alaealised lapsed S ja IU XXX koolivaheajast alates elanud isa juures XXX aadressil XXX. Laste vanematel oli kokkulepe, et seni kuni laste ema on haige, on lapsed avaldaja juures. Laste isa jättis lapsed enda juurde põhjendusega, et OU´le esitati politsei poolt laste füüsilise karistamise kohta. Avaldaja leidis, et lapsed ei ole kaitstud ema juures elades. Kriminaalasi lõpetati piisavate tõendite puudumise tõttu. Seda, et laste ema kasutab laste kasvatusmeetodina füüsilist karistamist, on kinnitanud lapsed S ja I vestlusel SHO lastekaitse spetsialistidega ja sama on väitnud ka vanem poeg I . SU ei ole rahul olukorraga, kus laste ema ei kaasa laste isa laste elu puudutavate küsimuste lahendamisesse, näiteks poja S panemine XXX Kuigi kohtumäärusega oli isale SU´ile kinnitatud lastega suhtlemise kord, keelas OU´a lasteaia kasvatajatel lapsi isale andmast. Kasvatajate väitel lapsed kardavad ema, sest ema riidleb nendega tihti ja karjub nende peale. Endiste abikaasade omavahelised lahkhelid ja süüdistused on mõjunud laste närvikavale. Poistel võib täheldada emotsionaalset ebastabiilsust. Poisid kardavad, et ei saa isaga kohtuda. Lapsed räägivad lasteaias tihti, mida nad nädalavahetusel vanematega teevad. I on vastanud, et nädalavahetusel emaga olles ta joonistab või on lihtsalt vaikselt, kuna ema tahab, et oleks kord. Isast räägib laps õhinal igasugustest üritustest, ettevõtmistest, rattasõidust jne, mida ta isaga koos teeb. Kui isa lasteaeda järgi tuleb, siis kallistab ta alati isa, kui aga ema lasteaeda järgi tuleb, on neil alati kiire, laps on tõsine ja isegi pahur. Lapsed on kasvatajatele rääkinud, et kodus on neil rihm, millega neid karistatakse. OU´l on 3-toaline heas korras korter. Tema juures elab ka tema ema, kes on olnud talle laste kasvatamisel toeks. Laste ema leiab, et on lastele püüdnud anda endast parima. OU´a väitel tegeleb ta poistega palju, et neist kasvaksid tublid inimesed. Kuni XXX oli avaldaja poolt korraldatud laste elukorraldus saavutanud teatud stabiilsuse. Keila lastekaitse spetsialisti kodukülastused näitasid, et lapsed tunnevad ennast hästi. S käis kodu lähedal koolis. Kooli lähedus andis S võimaluse ise kooli minna ja seega tunda ennast iseseisvana. I käis ja käib endiselt XXX lasteaias ja on samuti uue lasteaiaga hästi kohanenud. LLV Sotsiaalhoolekande osakond on arvamusel, et kuivõrd mõlemad poisid on avaldanud soovi elada isa juures ja isa on

3 teinud endast kõik oleneva, et tagada lastele head elu ja sõbralikku keskkonda, siis tuleks lapsed jätta elama isa juurde.

KL Sotsiaalhoolekande osakond on avaldanud oma seisukoha kohtule XXX Avaldaja SU elab XXX linnas, aadressil XXX koos oma ema, SU´i ja OU täisealise poja IU´i ja tema elukaaslasega, SU´i ja OU alaealised pojad SU ja IUning avaldaja elukaaslane L. Alaealistel S ja IU´il on kahepeale oma tuba, mõlemal oma kirjutuslaud ja arvuti ning uued voodid. Maja ümber on aed, kus lastel on ruumi nii suvel kui talvel mängida. Garaažis on töökoda, kus poistele meeldib koos isaga meisterdada. KL Sotsiaalhoolekande osakonna arvamuse kohaselt on SU sobilik vanemana oma lapsi kasvatama. SU´i elukoht on sobilik alaealistele lastele. Lapsed S ja I on avaldanud ka ise soovi elada isa juures XXX. Laste ema OU pole aga kokkuleppeid täitnud ja pole lähtunud laste huvidest. KL on seisukohal, et laste elukohaks jääb isa elukoht.

Laste SU ja IU esindaja vandeadvokaat AL seisukoht

Lastele riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat AL on seisukohal, et lapsed peaksid jääma isa juurde XXX elama, kuivõrd lapsed on oma eluga seal rahul ja esile toodud argumentide põhjal pole alust arvata, et lapsed vajaksid mingeid muutusi. Laste ema on välistanud kokkuleppe ja püüdnud näidata laste isa halvas valguses. Kuna tegemist on poisslastega, siis on parem kui nad elaksid isa juures. Arvestades ema käest kuuldut, kasvatajate ja kooli arvamust ning seda, et isa on hoolitsenud laste vajaduste eest, on laste isa SU sobiv isik laste eest hoolitsema ka edaspidi ja seega peaksid jääma mõlemad lapsed isa juurde XXXelama.

Kohtu põhjendused

Kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse juurde, et lapsed S ja IU jäävad elama tema juurde. Puudutatud isik OU jäi selle juurde, et lapsed peaksid jääma tema juurde elama.

Mõlemad menetlusse kaasatud eestkosteasutused LLV Sotsiaalhoolekande osakond ja KL Sotsiaalhoolekande osakond on seisukohal, et laste elukohaks peaks jääma isa SU´i elukoht. Lapsed on avaldanud ka ise soovi isa juures elada ja SU on loonud lastele head elamistingimused ja hoolitsenud laste vajaduste eest. Samal seisukohal on lastele riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat AL.

PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku , kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on tekkinud vaidlus laste elukoha suhtes, mõlemad vanemad peavad ainuõigeks jätta lapsed tema elukohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses. TsMS § 477 lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul.

SU´i ja IU´i sünnitunnistustest nähtub, et avaldaja SU ja OU on nende vanemad.

TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud. TsMS § 559 lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-

4 ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus on SU´i ja IU´i ära kuulanud, mõlemad lapsed avaldasid soovi isa juures elada.

TsMS § 90 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, poole ja kolmanda isiku seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus ning eksperdi arvamus. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited ja vastuväited. Kohus leiab, et vaidluses tuleb lähtuda lapse huvide igakülgse kaitsmise põhimõttest, mis on tagatud lastekaitse seadusega (LaKS) ja perekonnaseaduse sätetega. PerekS §- st 58 tuleneb, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus lapse huvidest. Kumbki pool on seisukohal, et lapsed peaksid jääma just tema juurde elama. Kohus on seisukohal, et mõlema vanema suhtlemine lastega peab olema kooskõlas laste huvidega ja kasvatamise eesmärkidega. Laste elamine ühe vanema juures ei saa välistada kindlasti laste suhtlemist teise vanemaga, mis oleks ilmselgelt vastuolus laste huvidega. PerekS § 52 lg 1 kohaselt on ka lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda ning vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Suhtlemine lapsega peab avaldama lapsele kasulikku mõju, mitte mõjutama last häirivalt, seega mõjuks lapsele kõige paremini kindel elukoht ja vanemate vahel saavutatud rahumeelne suhtlemiskord. Kuivõrd poolte vaidlus seisneb alaealiste poegade S ja IU´i elukoha kindlaks määramises, siis loodetavasti lapse huvisid arvestav suhtlemiskord ka määratletakse. Kohus on tutvunud eestkosteasutuste esindajate arvamusega ja kohtuistungil täiendatud seisukohtadega, poolte seisukohtadega ning lastele määratud esindaja ja laste endi arvamusega ning jõudnud järeldusele, et lapsed S ja IU tuleb jätta isa elukohta. Kohus leiab, et lapse hooldamisega seotult on kõige tähtsam järgida lapse huve, sealhulgas kaitsta tema elu emotsionaalset külge ja mitte lubada asetada teda olukorda, mis võib talle põhjustada psüühilisi kannatusi. Asja kohtulikul arutamisel on selgunud erinevatest tõenditest, poolte seletustest, eestkosteasutuse arvamusest, et mõlemad vanemad armastavad oma lapsi, kuid ema oma kasvatusmeetodites ei lähtu alati laste huvidest. Laste ärakuulamisel kohtus avaldasid lapsed ka kohtule, et ema riidleb tihti ja on kasutanud ka füüsilist vägivalda. Samuti avaldasid lapsed kohtule, et neile meeldib isa juures rohkem kui ema juures, sest seal ei saa riielda. Kohus leiab, et vähetähtis ei ole ka ühe vanema hoiak ja meelestatus teise vanema suhtes suhtlemisel lapsega. Ema on laste isa suhtes negatiivselt meelestatud ja leiab, et isa kasvatab lapsi valede meetoditega. Eestkosteasutused on kohtunud vanematega ja lastega ning jõudnud järeldusele, et lapsed tuleb jätta isa kasvatada. SU on loonud lastele head elamistingimused ja hoolitsenud laste vajaduste eest. Lastel on hea isa elukohast käia ka koolis ja lasteaias. Samal seisukohal on lastele riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat AL.

Kohus leiab, et SU´i ja IU´i elukohaks tuleb määrata avaldaja ehk laste isa elukoht , milleks on XXX.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb jätta menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, avaldaja kanda.

Liili Lauri Kohtunik