2-05-16253/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S OSAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-16253 (enne 01.01.2006 nr 2-1134/05) Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. märts 2007, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi L.P hagi O.D vastu abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja L.P (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx x-xx; xxx) Kostja O.D (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xxx; xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 20. märts 2007, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Jekaterina Yakovleva Istungil osalenud isikud Hageja, hageja nõustaja Aleksandr Pehalenko, kostja Resolutsioon 1. Rahuldada hagi osaotsusega abielu lahutamise nõudes. 2. Lahutada O.D ja L.P abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Sillamäe filiaalis 21.03.1997, kanne nr 22. 3. Jätkata tsiviilasjas nr 2-05-16253 menetlust L. P hagis O. D vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetluskulud Kohtukulude jaotab kohus ühisvara jagamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt kohtule 25.08.2005 esitatud hagiavaldusele poolte abielu on sõlmitud Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis 21. märtsil 1997 aastal, kanne nr 22. Erinevate eluhoiakute tõttu ja real muudel objektiivsetel põhjustel kooselu kostjaga ei sujunud. Abielusuhted on alates 2005.aasta maist lõppenud Perekonnas valitseb ebaterve ja närviline õhkkond. Abikaasa kuritarvitas pika aja jooksul alkohoolsete jookidega.

Tsiviilasi nr 2-05-16253

2(6) Alkoholijoobe seisundis kaotas kostja kontrolli enese üle ja provotseeris tülisid. Kostja solvab ja alandab hagejat pidevalt, ähvardab füüsilise vägivallaga ja vara hävitamisega. Hageja on seisukohal, et poolte edasine kooselu ja perekonna säilitamine on võimatu. Abielu kestel omandati ühiselt järgmine vara: 1. garaažiboks nr 105 garaažiühistus «H-S», xxx, xxx, xxx - 3 000 EEK; 2. sõiduauto «Volkswagen», mudel «Passat», 1992 aasta väljaanne, reg.nr. xxx xxx, mis asub autoparklas aadressil: xxx x, xxx, xxx - 68 000 EEK 3. magamistoa mööbel «Verona» - 20 000 EEK 4. pehmemööbli komplekt (diivan, 2 tugitooli) -13 000 EEK 5. muusikakeskus «Aiwa» - 5 100 EEK 6. lahtikäidav laud elutuppa (mahagon) -1 800 EEK 7. televiisor «Sharp» - 2 690 EEK 8. pesumasin «Electrolux» - 7 500 EEK 9. televiisor «TCL» - 3 596 EEK 10. arvuti «AMD K8 Athlon», monitor «Samsung» -16 723 EEK; 11. arvuti «AMD Duron», monitor «Phillips» -16 000 EEK; 12. printer «HP» -1 200 EEK 13. skanner «HP Scanjet 2200 C» - 1 400 EEK 14. õmblusmasin «Huskistar» - 5 292 EEK 15. jalgratas «Classic» -1 690 EEK 16. jalgratas «Panther» - 3 150 EEK 17. gaasipliit elektrilise praeahjuga «Hansa» - 4 100 EEK 18. arvutilaud - 3 300 EEK; 19. universaalne alus televiisori, muusikakeskuse ja videomaki jaoks -1 200 EEK; 20. laud televiisori, muusikakeskuse ja videomaki jaoks - 2 200 EEK; 21. kontoritool - 1 300 EEK; 22. komplekt stereo kõlareid arvutile (5 tk.) -800 EEK; 23. vanni ja vanniesine sein -1 115 EEK; 24. ümmargune vaip «Dynasty», roheline - 660 EEK; 25. ümmargune vaip «Dynasty», sinine - 660 EEK; 26. põranda vaip, pruun - 760 EEK; 27. kovroliin, beež - 1 870 EEK; 28. fritüür «Severin» - 930 EEK; 29. kohvimasin «Ufesa Expresso» - 680 EEK; 30. veefilter -1 770 EEK; 31. kitarr kuuekeelne - 1 800 EEK; 32. diktofon «Panasonic» - 700 EEK; 33. köögikombain «Moulinex» - 775 EEK; 34. söögilaud, tamm - 2 000 EEK; 35. köögi nurgadiivan, tamm - 2 000 EEK; 36. kohver «Donat Travel» - 660 EEK; 37. telk - 430 EEK; 38. videokaamera jalg - 345 EEK; 39.elektridrellBBM301 - 250 EEK; 40.elektrisaakPHS53501 - 250 EEK; 41. lihvimismasin ES1358 - 340 EEK; 42. auto istmekatted - 530 EEK; 43. web-kamera - 500 EEK; 44. mahlapress «Severin» - 400 EEK;

Tsiviilasi nr 2-05-16253

3(6) 45. mikser «Severin» - 350 EEK; 46. CD-MP3 pleier - 500 EEK. Kokku summas: -203316 EEK Nimekirjas loetletud vara nr 3 kuni 46 asub xxx linnas aadressil xxx x-xx. Ühisvara jagamises kostjaga kokkuleppele ei saadud. Põhjendades oma nõuet PKS §-dega 14, 18, 19 ja 29 hageja palub lahutada poolte abielu; jagada abielu jooksul koos soetatud vara järgnevalt viisil: jätta hagejale sõiduauto «Volkswagen» (varanimekirjas nr 2), pehmemööbli komplekt (nr 4), televiisor «Sharp» (nr 7), jalgratas «Classic» (nr 15), gaasipliit elektrilise praeahjuga «Hansa» (nr 17), arvutilaud (nr 18), universaalne alus televiisori, muusikakeskuse ja videomaki jaoks (nr 19), kontoritool (nr 21), vann (nr 23), söögilaud (nr 34), köögi nurgadiivan (nr 35), kokku summas 100 395 krooni; ülejäänud vara, loetletud nimekirjas, kokku summas 102 921 krooni üle anda kostjale; nõuda kostjalt sisse hageja kasuks 1263 krooni; vabastada hagejat riigilõivu maksmisest hagiavalduse esitamise eest ühisvara jagamise suhtes, majanduslikult raske olukorra tõttu; kohtukulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vastuse kohaselt ta tunnistab hagi p l osas õigeks ning palub poolte abielu lahutada.

Kostja vaidlusab osaliselt hageja pakutud abielu jooksul koos soetatud vara jagamise viisi. Palub jätta kostja omandisse sõiduauto „Volkswagen” mudel „Passat" 1992 aasta väljaanne, reg. nr xxx xxx. Leiab, et sõiduauto hageja omandisse jätmine ei ole põhjendatud, kuna hageja ei oma juhilube auto juhtimiseks. Kostjale on autot vaja seoses haigele emale abi osutamiseks, kes on 81 aastat vana, omab invaliidsust seoses jalade liikumatusega, elab üksi, vajab pidevat arsti külastamist. Samas ei ole nõus hageja auto hindamisega 68 000 krooni. Kostja leiab, et ühisvara jagamisel tuleb lähtuda auto turuväärtusest hagi esitamise hetkel. Hageja ei ole menetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaks tema väiteid nimetatud sõiduauto turuväärtuse kohta. Käesoleval ajal sellise sõidiauto turuväärtus on 25000 krooni.

Hagiavalduses jäid nimetamata abielu kestel omandatud ühiselt järgmine vara: Köögimööblikomplekt koos väljatõmbe-filtriga – 10000 krooni Kapp kaheriiuline koos tumbaga - 3000 krooni Diivan ja tugitoolid beeži värvi - 9000 krooni Laud marmorkattega - 3000 krooni

Kostja palub jagada abielu jooksul koos soetatud nimetatud vara ning anda üle hageja omandisse kokku summas 25 000 krooni.

Vastavalt PKS § 14 1g 2 taotleb kostja tunnistada abikaasade ühisvaraks hageja lahusvara korter aadressil: xxx x-xx xxx, mille väärtus on abielu kestel kostja töö ja rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Korter on omandatud hageja poolt 1996 aastal detsembris 55 000 krooni väärtuses, enne poolte abielu registreerimist. Abielu kestel oli korteris teostatud kostja poolt kapitaalremont, mille tulemusel nimetatud korteri väärtus on oluliselt suurenenud. Korteri turuväärtus on käesoleval ajal 500000 krooni. Korteri renoveerimiseks kulutas kostja 100000 krooni, milleks võttis laenu. PkS § 19 lg 1 alusel on kummalgi poolel õigus osale ühisvara väärtusest. PkS § 19 lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Kostja palub jätta korter väärtuses 500 000 krooni aadressil: xxx x-xx xxx hageja omandisse, enam saadud ühisvara arvel mõista hagejalt kostjale 250 000 krooni suurune hüvitis. (PkS § 19 1g 4).

Tsiviilasi nr 2-05-16253

4(6)

Hagiavalduses on motiveerimata nõue 1263 krooni ulatuses kostja vastu, seetõttu vastuväidet selles osas ei esitata.

Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtule 30.05.2006 esitatud vastuhagi kohaselt palub kostja jagada ühisvarana korter aadressil: xxx x-xx xxx, kuna pooled omandasid vaidlusaluse kinnisasja abielu kestel ja selle väärtus on abielu kestel hageja töö ja rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud.

Korter on omandatud hageja ja kostja poolt enne abielu registreerimist 1996 aastal detsembris 55 000 krooni väärtuses. Ühisvara hulka kuuluv kinnistu oli olulises osas soetatud hageja lahusvara arvelt. Kostjaga elasid koos alates 07.1995.a., omasid ühismajandust. Seda asjaolu saab kinnitada tunnistaja V. K (elukoht: xxx xx-xxx, xxx), kelle korteris pooled üürisid koos kostjaga tube. Kuna pooltel ei olnud tol ajal ühiskorterit, siis ostsid 1996.a. detsembris korteri aadressil: xxx x-xx, xxx, 55 000 krooni eest ning vormistasid L.P nimele, sest hageja usaldas kõiges kostjat. Hageja osa oli korteri ostmisel 11000 krooni, mis vastab 1/5 korteri hinnale. Raha nimetatud korteri ostmiseks oli hageja lahusvaraks, mida hageja sai Kohtla-Järve Linnakohtu 11.07.1996 abielulahutuse otsuse nr 2-401 täitmisel. Seda asjaolu kinnitavad kaks avaldust kohtutäiturile ja kohtutäituri akt, vastavalt millele hageja sai ühetoalise korteri asemel 17000 krooni.

Kostja kanti kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna 12. veebruaril 2001. a.. AÕS § 118 lg 1 järgi tekkis kinnisomand kinnistusraamatusse kandmisega (kinnistamisega). Seega omandasime kostjaga vaidlusaluse kinnisasja abielu kestel ning see tuleb PkS § 14 lg 1 kohaselt lugeda poolte ühisvaraks, sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult kostja. Korteri omandamise ja kinnistamise täpset kuupäeva ei ole hagejal võimalik esitada, kuna vastavad dokumentid on kostja käsutuses.

Abielu kestel oli alates 2003.a. korteris teostatud kostja poolt kapitaallremont, mille tulemusel nimetatud korteri väärtus on oluliselt suurenenud. Korteris ehitati umber eluruume, muudeti korteri plaani, siinjuures hageja tegi uue kanalisatsiooni, pani uue elektrikilbi, samuti tegi sooja ja külma vee torustiku koos vee sügava puhastuse paigaldamisega, korteris vahetati uksi, laudpõrandaid, kapitaalselt renoveeriti aknaid, vannitoas paigaldati uus duššikabiin, mida peale selle rikkumist on vahetatud uue vanniga. Korteri ümberehitus oli tehtud hageja vahendite arvelt, kuna kostja ei tööta 2000 a-st, hageja töötas kaevanduses "Viru", omas kõrget sissetulekut ja on seda kulutanud ehitusel. Seega on korteri renoveerimist tehti hageja vahenditest.

Korteri turuväärtus on käesoleval ajal 500 000 krooni. Korteri renoveerimiseks kulutas kostja 100000 krooni, milleks võttis laenu. PkS § 19 lg 1 alusel on kummalgi poolel õigus osale ühisvara väärtusest. PkS § 19 lg 3 kohaselt määratakse abikaasade ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja vastuhagis taotleb jätta korter väärtuses 500 000 krooni aadressil: xxx x-xx xxx kostja omandisse, enam saadud ühisvara arvel mõista kostjalt hagejale 250 000 krooni suurune hüvitis. (PkS § 19 1g 4).

Põhjendades oma nõuet Perekonnaseaduse § 14, 18, 19 ja 29 hageja vastuhagis palub tunnistada abikaasade ühisvaraks korter aadressil: xxx x-xx xxx; jagada ühisvarana korter aadressil: xxx x-xx xxx järgnevalt viisil: jätta nimetatud korter väärtuses 500000 krooni kostja omandisse, enam saadud ühisvara arvel mõista kostjalt hagejale 250000 krooni suurune hüvitis; kohtukulud jätta kostja kanda.

MENETLUSE VARASEM KÄIK

Tsiviilasi nr 2-05-16253

5(6) Narva Linnakohtu 13.09.2005 määrusega vabastati L. P osaliselt riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel, vähendades tasumisele kuuluvat riigilõivu summat 1300 kroonini.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Palusid abielulahutuse nõude kohta teha osaotsuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma abielulhautuse nõude ja selle põhjenduste juurde. Hageja seletas, et poolte abieluja igasugused suhted lõppesid 2005.a maist. Kostja nõustus sellega. Mõlemad pooled leiavad, et abielu jätkamine on võimatu.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 450 lg 1 kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi abielulahutuse nõudes on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele osaotsusega, ühisvara jagamise nõudes tuleb menetlust jätkata.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et poolte abielu registreeriti 21.03.1997 Ida-Viru Perekonnaseisuameti Sillamäe filiaalis, kanne nr 22. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud O.D ja L.P abielutunnistusega AL 0035141.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutatakse abielu kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Poolte vahel 21.03.1997 sõlmitud abielu jätkamine on võimatu. Kohtu taoline järeldus rajaneb poolte seletustel, mille kohaselt poolte igasugused abielusuhted on lõppenud 2005.a maist. Sellest ajast elasid pooled erinevates tubades aga käesoleval ajal ka erinevates elukohades, nende vahel ei ole mingisuguseid suhteid. Hageja ja kostja poolt kohtuistungil antud seletuste kohaselt ei pea pooled abielu jätkamist võimalikuks ega soovi ka leppida. Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ning teine pool on samuti nõus abielu lahutamisega, pooled elavad erinevates elukohades ja ei toeta mingisugust suhteid, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei muutunud oma perekonnanimi abielu sõlmimisel.

Hagi ühisvara jagamise nõudes kuulub asja menetlus jätkamisele.

MENETLUSKULUD

Kohtukulude jaotab kohus ühisvara jagamisel.

Tsiviilasi nr 2-05-16253

6(6) Kohtuotsus (osaotsus) on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 450, 468 lg 1 p 1, 630, 632.

Tamara Šabarova Kohtunik