3-06-1632/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1632 Haldusasi AS P kaebus Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 21. juuli 2006. a otsuse nr 3-5/444 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 11. oktoobri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS P apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS P Vastustaja Pärnu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11. oktoobri 2006. a otsus kaebajalt menetluskulu väljamõistmise osas. Teha selles osas uus otsus. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 3. Rahuldada vastustaja poolt halduskohtus kantud menetluskulu väljamõistmise taotlus osaliselt. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulu 7000 kr. 4. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsuse ehitusjärelevalve inseneri 28. märtsi 2006. a ettekirjutusega nr 9- 13/2088 peatati omavolilised ehitustööd Pärnus X tn 22 kinnistul. AS-i P hoiatati sunniraha määramise eest ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 21. juuli 2006. a otsusega nr 3-5/444 rakendati AS-le P sunniraha 10 000 kr ettekirjutuse täitmata jätmise eest.

2. AS P kaebuses paluti ettekirjutus tühistada.

3-06-1632

2(3) 3. Tallinna Halduskohtu 11. oktoobri 2006. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 17 629,20 kr.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. AS P apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada menetluskulude väljamõistmise osas ning jätta halduskohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja leiab, et vastustaja õigusabikulude väljamõistmise taotlus oleks tulnud jätta rahuldamata. Halduskohus ei hinnanud menetluskulude väljamõistmisel asja keerukust ega muid asjaolusid. Sunniraha rakendamise otsuse tühistamise kaebus ei ole sugugi keeruline ega mahukas ning linnavalitsus, kelle koosseisus on terve juriidiline teenistus ja linnakantselei õigusnõunik, oleks olnud võimeline oma otsust ise kohtus kaitsma. Kui õigusabikulude väljamõistmine siiski oli õigustatud, ei saa nõustuda nende suurusega. Kohus ei motiveerinud, miks ta luges põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist täies ulatuses. Menetluskulude hulka on arvestatud nii M. Tamme kui R. Raski tasu, kuid viimane ei olnud vastustaja esindaja kohtus.

5. Pärnu Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et linnavalitsuse ja AB Paul Varul vahel sõlmiti juba 22. detsembril 2004 kliendileping põhjusel, et võimaliku õigusabi tellimiseks oleks linnavalitsusel kindel partner, kes oleks kursis vastustaja tegevusega. Linnavalitsuse töökorralduse kohaselt on juriidiline teenistus jaotatud valdkonna põhiselt. Iga struktuuriüksust teenindab kindel jurist. Õigusabi tellimise tingis planeerimisosakonna juristi pikaajaline töölt eemalolek (haigusleht ja puhkus) ja tema seotus teise X tn 22 kinnistul toimunud ebaseadusliku ehitustegevuse juhtumiga. Kuna kaebaja puhul on tegemist juriidilise isikuga, keda esindas samuti advokaat, polnud kaebaja linnavalitsusega võrreldes ebavõrdses seisus. Äriregistri andmete järgi on AS P kapitali suurus 6 500 000 kr. Seega ei ole õigusabikulude väljamõistmine kaebaja jaoks koormav. Asjas oli vaja lahendada ja anda selgitusi mitmes olulises õigusteoreetilises küsimuses, näiteks ärakuulamisõiguse aspektist. Tegemist oli kohtupraktikas veel piisavalt sisustamata menetlusega. Advokaadibürool oli õigus asendada lepinguga fikseeritud advokaate nende töös. Sellest tulenes R. Raski õigus ülesannet täita. Kogu töö tegemisel M. Tamme poolt oleks tulemus olnud veelgi kallim, sest M. Tamme töö tariif on R. Raski omast kõrgem. Tegemist oli tavapärase praktikaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt.

7. Haldusülesandeid täitval asutusel ei ole halduskohtumenetluses keelatud kasutada advokaadi õigusabi, kuid advokaadi abi kasutamine peab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 93 lg-st 5 tulenevalt olema vajalik ja põhjendatud, kusjuures õigusabikulude väljamõistmisega kaasnev kaebeõiguse piirang ei tohi olla ebaproportsionaalne võrreldes vastustaja vajadusega kasutada advokaadi abi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et käesolevas asjas väljamõistetud õigusabikulu ei mõjunud kaebaja majanduslikku seisundit arvestades ebaproportsionaalselt. Seejuures tuleb arvestada, et ka kaebajat esindas haldusasjas advokaat.

8. Samas ei saa nõustuda vastustaja põhjendustega asja keerukuse ja linnavalitsuse juristi hõivatuse osas. Haldussunni kohaldamise menetlus on seadusega põhjalikult reguleeritud ja formaliseeritud menetlus, mille puhul ei ole tarvis laskuda õigusteoreetilistesse vaidlustesse ega küsimusse, kas ettekirjutuse täitmata jätmine oli mingil põhjusel õigustatud. Kindlasti ei saa õigusteoreetilisena käsitada käesolevas asjas puhkenud vaidlust ärakuulamisõiguse tagamise üle. Ärakuulamine on haldusmenetluse igapäevane ja praktiline osa. See, mitu juristi linnavalitsuse planeerimisosakonda teenindab ja millistel kaalutlustel sõlmis linnavalitsus õigusabile-

3-06-1632

3(3) pingu advokaadibürooga, on täitevvõimu teostamise otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei sekku, kuid mis ei saa õigustada ka suurema õigusabikulu väljamõistmist.

Ringkonnakohus ei pea veenvaks vastustaja väidet, et kahe advokaadi kasutamine ei suurendanud käesolevas asjas menetluskulusid, sest ühe advokaadi tariif oli suurem kui teise oma. Eeldada tuleb, et ühel juristil kulub tavapärase vaidluse lahendamiseks vähem aega kui kahel juristil kokku, sest olulise osa juriidilisest tööst võtab vaidluse asjaolude ja õigusliku taustaga tutvumine. Kuna vastustaja väited asja keerukuse kohta ei ole põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et üks jurist oleks suutnud vastustajat piisaval määral esindada.

9. Neil põhjustel peab ringkonnakohus mõistlikuks vastustaja õigusabikulu vähendada 7000 kroonini. Ringkonnakohus tühistab seega halduskohtu otsuse menetluskulude osas ja lahendab menetluskulude väljamõistmise taotluse uuesti.

10. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg 3 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna halduskohtumenetluses määratakse asja sisulise lahendamise korral menetluskulud kindlaks kohtuotsuses, tuleb selles sättes sisalduvat põhimõtet vastavalt HKMS § 5 lg-le 2 kohaldada ka halduskohtumenetluses tehtava otsuse vaidlustamisel menetluskulu osas. Ringkonnakohus peab õigeks ja halduskohtumenetluse eesmärkidega kokkusobivaks põhimõtet, mille kohaselt vaidlus menetluskulu üle ei tohi tekitada teistele menetlusosalistele täiendavaid kulusid. See sunnib menetluskulu kohta tehtud lahendi vaidlustamisel kasutama õigusabi võimalikult säästlikult.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus