2-06-25852/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht

04. mai 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu, Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-06-25852 Tsiviilasi LBavaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks Asja läbivaatamine Kohtuistungil 23.04.2007. a Menetlusosalised Avaldaja: LB(IK XXX); Avaldaja esindaja: volikirja alusel TP Puudutatud isik: KK(IK XXX); Puudutatud isiku esindaja: volikirja alusel TP Puudutatud isik: VT(IK XXX); Puudutatud isik: IP(IK XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada LB avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks XXX (registriosad nr XXX, XXX, XXX, XXX) kaasomandi esemeks oleva maatüki kasutuskord järgmiselt:

2.1. korteri nr XXXja XXX kaaskasutusse jääb määruse lisaks oleval kinnistu plaanil kollasega tähistatud ala;

2.2. korteri nr XXX ja XXX kaaskasutusse jääb määruse lisaks oleval kinnistu plaanil punasega tähistatud ala.

3. Menetlusosaliste kohtukulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud Avaldaja taotleb kaasomandi esemeks oleva maatüki kasutuskorra kindlaksmääramist. Avaldaja on XXX asuva korteriomandi omanik. Elamus asub veel kolm korterit, mille omanikeks on

Lk 2 (3) avalduses märgitud teised kaasomanikud. Elamu juurde kuuluv õueala on nimetatud korteriomanike kaasomandi reaalosade juurde kuuluv mõtteline osa. VT kasutab ainuisikuliselt kinnistu plaanilt nr XXX kollasega tähistatud osa oma või endaga seotud isikutele kuuluvate suurekabariidiliste sõiduvahendite parkimiseks ja nendega sealt läbisõiduks. Nimetatud tegevus häirib avaldajat ja teisi kaasomanikke ning seab ohtu ka viidatud maa-alal asuva veetrassi/kanalisatsioonisüsteemi tehnilise seisundi. Eelkirjeldatud tegevusega rikub VTteiste kaasomanike kaaskasutust ja rikub teiste kaasomanike huve kaasomandi eseme kasutamisel.

Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isik KK toetab avaldust ja soovib kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist. Puudutatud isikud VT ja I Pkohtule kirjalikke seisukohti esitanud ei ole. Kohtuistungil VTvaidles avaldusele vastu, kuna ei pea jagamist vajalikuks. VT ei eita, avalduses toodud asjaolusid, kuid leiab, et sõitmise keelamiseks peab paigaldama keelumärgid. Kuna puudutatud isiku poolel asub suur puu, siis ei saa sealtkaudu sissesõitu korraldada. VT ei soovi mingeid piire maha panna.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, leiab, et LB avaldus kuulub rahuldamisele. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 13 on hagita asjaks kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 2 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega.

Asjaõigusseadus § 72 lg 5 kohaselt kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Avaldaja leiab, et tema huve kahjustab suurekabariidiliste sõiduvahendite parkimine ja nendega läbisõit avaldaja korteriga piirnevalt maa-alalt ning läbisõit seab ohtu ka viidatud maa-alal asuva veetrassi/kanalisatsioonisüsteemi tehnilise seisundi. Kohus arvestab kaasomandis oleva asja kasutuskorra kindlaksmääramisel kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga, samuti pooltevaheliste suhetega. Kohus lähtub ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et eraõiguslike suhete reguleerimise kohane vahend on keelumärkide paigaldamine. Hea usu põhimõte paneb isikule kohustuse järgida ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud moraalija kõlblusnorme. Kohus nõustub avaldajaga, et puudutatud isiku VT käitumist kaasomandis oleva maatüki kasutamisel ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks.

AÕS § 72 lg 1 järgi kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Käesolevas vaidluses vastanduvad kahe kaasomaniku huvid kahe ülejäänud kaasomaniku huvidega, seega ei ole võimalik lähtuda enamuse soovidest. LB on avaldusele lisatud tõenditega veenvalt tõendanud, et kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine on vajalik. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et XXX kaasomandi esemeks oleva maatüki kasutuskord tuleb kindlaksmäärata avaldaja poolt pakutud viisil, s.t. korterite nr XXX ja XXX kaaskasutusse jääb

Lk 3 (3) kinnistu plaanil kollasega tähistatud ala ning korterite nr 1 ja 3 kaaskasutusse jääb kinnistu plaanil punasega tähistatud ala.

Kohtukulude jaotus Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS § 172 ja § 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 3 kohaselt meetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Karin Sonntak Kohtunik