3-07-644/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tunnistada, et T. K töötas 03.05.1977 kuni 17.05.1992 Alutaguse Metsamajandis metsaväljaveo autojuhina. Edasikaebamise kord: Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Legislator headnote
AI generated3-07-644/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: KOHTU PÕHJENDUSED Riiklike pensionide määramiseks vajaliku pensioniõigusliku staaŜi arvestamise üldised alused ja kord on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduses. Sooduspensionide määramist reguleerib lisaks veel ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus. Viimatinimetatud seaduse § 1 p. 2 kohaselt on 25-aastast pensionistaaži omaval mehel, kes on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas nimekirjas nr. 2 loetletud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel, õigus taotleda pensioni viis aastat vanaduspensioni kehtestatud east varem. Vastava nimekirja on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 16.07.1992 määrusega nr. 206.
Full text
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Halduskohus Kohtunik
Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht
3. mai 2007, Jõhvi Kohtuasja number
3-07-644 Kohtuasi
T. K kaebus pensioniõigusliku staaŜi tuvastamiseks Kohtuistungi toimumise aeg
3. mai 2007 Kohtuistungil osalenud isikud
T. K ja Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea
Resolutsioon
1. Rahuldada kaebus täies ulatuses. 2.Tunnistada, et T. K töötas 03.05.1977 kuni 17.05.1992 Alutaguse Metsamajandis metsaväljaveo autojuhina.
3. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord: Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 28.03.2007 esitas T. K Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 1) ja palus, et kohus tõendaks tema töötamist 03.05.1977 kuni 17.05.1992 Alutaguse Metsamajandis metsaväljaveo autojuhina. Ta märkis, et nimetatud amet annab õiguse soodustingimustel pensioni saamiseks, tööraamatus on selle perioodi kohta märgitud aga lihtsalt metsaveoautojuht. Virumaa Pensioniameti kirjalikus vastuses (t.l. 24) vastuväiteid kaebaja nõudele ei esitatud. Kohtuistungil jäi T. K oma nõude juurde. Virumaa Pensioniameti esindaja Lili Lillepea ei vaielnud ka peale tunnistajate ütlustega tutvumist pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõudele vastu.
KOHTU PÕHJENDUSED Riiklike pensionide määramiseks vajaliku pensioniõigusliku staaŜi arvestamise üldised alused ja kord on kehtestatud riikliku pensionikindlustuse seaduses. Sooduspensionide määramist reguleerib lisaks veel ka soodustingimustel vanaduspensionide seadus. Viimatinimetatud seaduse § 1 p. 2 kohaselt on 25-aastast pensionistaaži omaval mehel, kes on vähemalt 12 aastat ja kuus kuud töötanud Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas nimekirjas nr. 2 loetletud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega töödel, õigus taotleda pensioni viis aastat vanaduspensioni kehtestatud east varem. Vastava nimekirja on Vabariigi Valitsus kinnitanud oma 16.07.1992 määrusega nr. 206.
Selle osas XII – metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus - on numbri 11442 all ära nimetatud metsaväljaveo autojuht. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr. 6 kinnitatud “Pensioniõigusliku staaŜi tõendamise korra” § 2 on loetletud need dokumendid, millistega võib töötamist tõendada. Sama korra § 28 ja §
29 sätestatu kohaselt võib juhul, kui dokumendid ei ole säilinud, tõendada pensioniõiguslikku staaŜi või selle eri perioode kohtus. Kaebuse esitaja tööraamatu (t.l. 4-8) kandes nr. 5 on T. K ametinimetuseks märgitud metsaveo autojuht ning täpsemat töö iseloomu ei kajastu. Seda, ei nähtu ka Iisaku Vallavalitsuse arhiiviteatisest (t.l. 3) ja Alutaguse Metsamajandi direktori 03.05.1977 käskkirjast nr. 1-3/60 (t.l. 32-34). Seega ei olnud Virumaa Pensioniameti Jõhvi osakonnal alust talle soodustingimustel pensioni määrata (t.l. 2) ning pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks oli vaja pöörduda halduskohtusse. Kaebaja seletuste kohaselt töötas ta metsa väljaveol. Tema väiteid kinnitavad täies ulatuses oma ütlustega tunnistajad J. R ja L. U (t.l. 36-37). Eeltoodud põhjendustel tuleb T. K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 5 alusel täies ulatuses rahuldada. Pooled oma menetluskulude hüvitamist ei soovinud (t.l. 37), seega jäävad need halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 3 kohaselt nende endi kanda.
Raili Randlane Kohtunik