Legislator Case Law & Legislation
2-05-17193/2 AI generated

2-05-17193/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-17193/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-05-17193/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 02.05.2007, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-17193 Tsiviilasi OS hagi VS vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad OS(XXX, elukoht XXX), esindaja RV Kostja VS(XXX, elukoht 2. XXXX) Kohtuistungi toimumise aeg, istungil osalenud isikud Avalik istung XXX, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja OS, esindaja RV

RESOLUTSIOON 1. Hagi abielu lahutamiseks rahuldada. Lahutada OS ja VS abielu, mis on sõlmitud XXX osakonna XXX sektoris, mille kohta on tehtud kanne XXX. 2. Hagi ühisvara jagamiseks jätta rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja arutada kirjalikus menetluses.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED. Hageja palub hagiavalduses lahutada abielu, jagada ühisvara.

Lk 2 (3) Abielu on sõlmitud XXX. Asjaolude kohaselt on abielusuhted lõppenud XXX, mil kostja sõitis elama XXX. Hageja arvates ei ole võimalik abielu jätkata ja see tuleb lahutada.

Abielu kestel on soetatud kinnistu XXX, registriosa nr XXX, mille turuväärtus on 720000 krooni, müügija asjaõigusleping on sõlmitud XXX. Hageja palub talle jätta märgitud kinnistu ja samuti palub kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrdsuse põhimõttest, kuna kostja ei ole osa võtnud ühisvara loomisest.

Tõendid: abielutunnistus, kinnistusraamatu väljavõte, kinnistu müügija asjaõigusleping, notariaalselt tõestatud kostja nõusolek abielu lahutamiseks ja vara jagamiseks /tõestatud ML notari V Š t. R kohusetäitja N V p. R poolt XXX nr XXX/.

II KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitatud, hagimaterjalid ja kohtukutse istungile on isiklikult kätte saanud.

III KOHTU PÕHJENDUSED TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

OSja VS abielu on sõlmitud XXX XXX osakonna XXX sektoris, mille kohta on tehtud kanne XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielusuhted on lõppenud XXX, kuivõrd ostja ei ole sellele väitele oma vastuväiteid esitanud, lisaks on kostja andnud nõusoleku abielu lahutamiseks, mis on tõestatud notari poolt. PerekS § 29 lg 2 järgi lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et abielusuhted on lõppenud ja pooled abielu jätkata ei soovi. Seega tuleb lahutada OSja VSabielu.

PerekS § 18 lg 1 võidakse ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PerekS § 14 lg 1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara, § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhte lõppemist. Seega on kohtu arvates võimalik jagada abikaasade vahel vaid ühisvara, lahusvara jagada ei saa. Vastavalt AÕS § 120 lg 1 on kinnisomandi ülekandmiseks, samuti kinnisasja koormamiseks asjaõigusega vajalik võõrandaja ja omandaja notariaalselt tõestatud kokkulepe ülekandmise või koormamise kohta (asjaõigusleping) ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

Lk 3 (3) Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et nende abielusuhted lõppesid XXX Kohtule esitatud kinnistu, mis on kantud Harju Maakohtu (endine Tallinna Linnakohtu) Kinnistusosakonna registriossa nr XXXX (endine nr XXX), on OS ostnud IP XXX vastava notariaalselt tõestatud müügilepingu alusel ning kooskõlas nendevahelise notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu alusel. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et vaidlusalune kinnistu on eelnimetatud lepingute ja kinnistamisavalduse alusel OS nimele kantud XXX vastava kande alusel. Seega on OS omandanud kinnistu nr XXX (endine XXX) kooskõlas AÕS § 120 lg 1 pärast abielusuhete lõppemist ja tegemist on PerekS § 15 lg 1 kohaselt OS lahusvaraga, mitte poolte ühisvaraga. Kohus on istungil kooskõlas TsMS 436 lg 4 avanud hagejale PerekS 15 lg 1 sisu ning selgitanud, et pärast abielusuhete lõppemist omandatud vara on abikaasa lahusvara ning selle tõttu võib kohus hinnata esiletoodud asjaolu erinevalt hageja poolt antud hinnangust. Eeltoodu alusel ei ole võimalik jagada poolte vahel kinnistut XXX nr XXX(endine NR XXX) kui ühisvara, sest kinnistu näol on tegelikult tegemist OS lahusvaraga. Eeltoodu tõttu tuleb tema hagi ühisvara jagamiseks jätta rahuldamata.

Kohtukulud

Hageja kohtukulude nõuet ei esitanud.

Kohtunik