2-07-6522/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-07-6522

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6522 Tsiviilasi Dxxxxx Lxxxxxxhagi Lxxxxxxxx Lxxxxx vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: DxxxxxxLxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Lxxxxxxxxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kohtuistungi toimumise aeg 23.04.2007.a.

RESOLUTSIOON

Lahutada Dxxxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Lxxxxxxxx Lxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx abielu, mis sõlmiti 20.08.1988.a. Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas (akt nr 550).

Välja mõista Lxxxxxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) Dxxxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks poeg Kxxxxx Lxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus alates 28.02.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega kohtu kantselei kaudu 30. aprillil 2007.a.

Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale.

Menetluskulude jaotus:

Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

2 (3) Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Dxxxxx Lxxxx esitas 28.02.2007.a. kohtule hagi Lxxxxxxxx Lxxxxx vastu abielu lahutamise ja lapsele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 20.08.1988.a. Kohtla- Järvel. Abielust sündis xxxxxxxxxx.a. poed Kxxxxx. Poolte kooselu lõppes 1998. aastal ning hageja kolis elama Põltsamaa valda Eskusse. Laps jäi poolte kokkuleppe kohaselt elama kostja juurde. 1999.a. suvel saatis kostja poeg Kxxxxxx hageja juurde ja sellest ajast on last kasvatanud hageja. Kostja lükkas edasi aega, millal lapsele järele lubas tulla. Laps Kxxxxx Lxxxx hakkas 2000. aastast käima xxxx Lasteaed-Algkoolis ning alates 2004.a. septembrist õpib ta xxxxxxx Põhikoolis. Kostja Lxxxxxxxx Lxxxxx lapse ülalpidamises ei osale. Dxxxxx Lxxxx taotleb lahutada poolte abielu ja mõista välja kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.

Kohus edastas hagiavalduse kostjale ja kohustas teda TsMS § 393 alusel hagile vastama. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud (tl.31), kuid hagile vastanud ei ole.

23.04.2007.a. määratud kohtuistungil osales hageja. Kostja on kohtukutse kätte saanud (tl.31), kuid kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Hageja taotles asja lahendamist ilma kostja juuresolekuta.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et asi on võimalik sisuliselt lahendada. Asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud. Kostja on kohtukutse kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Kostja hagile vastuväiteid pole esitanud. TsMS § 410 näeb ette, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus muu hulgas lahendada asja sisuliselt.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ning kuulanud ära hageja, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohtule esitatud abielutunnistuse (tl.21) põhjal tuvastas kohus, et Dxxxxx Lxxxxxx ja Lxxxxxxx Lxxxxx (enne Hxxxxxxxxxx) abielu on sõlmitud 20.08.1988.a. Kohtla-Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas abieluakt nr 550 all.

PkS § 29 lg 1 p 2 kohaselt lahutab abikaasa nõudel abielu kohus, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada seaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse. PkS § 28 lg 4 näeb ette, et perekonnaseisuasutus ei lahuta abielu, kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendatakse lapsesse puutuv või ühisvara jagamisse puutuv vaidlus või mõistetakse välja elatis. PkS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kostja nõudele vastu pole vaielnud. Kostja seletuste põhjal ei ela pooled koos alates 1998. aastast. Hageja ja kostja vahel puuduvad igasugused suhted.

Hageja on esitanud koos abielulahutuse nõudega ka nõude lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks.

3 (3) Kohus leiab, et eeltoodud asjaolude põhjal on võimalik nõue rahuldada, abielu jätkamine pole võimalik ja see tuleb lahutada. Vastavalt PkS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. PkS § 29 lg 5 alusel saadab kohus kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Kohtule esitatud sünnitunnistuste (tl.10) põhjal tuvastas kohus, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps Kxxxxx Lxxxxx kes on sündinud xxxxxxxxxx.a.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks. Poolte ühine poeg elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Kostja pole seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust täitnud.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Alates 01.01.2006.a. on elatise miinimummääraks 1800.- krooni kuus. Hageja nõuab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alammäära ulatuses. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus ei pea vajalikuks elatisevajadust miinimumulatuses eraldi põhjendada ega tõenditega tõendada. Kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuiselt 1800.- krooni. Elatis mõistetakse välja kooskõlas PkS §-ga 70 lg 1 alates hagi esitamisest s.o. alates 28.02.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

PkS § 60 lg 2 näeb ette vanema kohustuse last ülal pidada ka tema täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus elatise PkS § 63 järgi täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik: