2-07-4223/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 02.05.2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-4223 Tsiviilasi AA hagi JA vastu elatise nõudes. Menetlustoiming Kaja rahuldamata, menetluse taastamata ja täitemenetluse peatamata jätmine. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AA(isikukood XXX); hageja esindaja AB (XXX); kostja JA(isikukood XXX); kostja esindaja IB Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja XXX tagaseljaotsusele ja taastamata menetlus AA hagis JA vastu elatise nõudes. 2. Jätta peatamata täitemenetlus täiteasjas nr XXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud XXX esitas hageja AA kohtule hagi kostja JA vastu, milles palus kostjalt välja mõista elatise 2 000 krooni kuus tütre Anastassia Aleksejeva ülalpidamiseks. XXX anti kostjale üle hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue isiklikult allkirja vastu. Kostja pidi vastama hagile kirjalikult 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest, s.o hiljemalt XXX Kostja nimetatud tähtpäevaks hagile ei vastanud. XXX on asi lahendatud tagaseljaotsusega. XXX on kostja esitanud vastuväited hagiavaldusele. Kohus tagastas nimetatud vastuväited kostjale, sest hagile vastamise tähtaeg oli juba möödas. XXX esitas JAkaja, milles palub menetluse taastada tsiviilasja nr 2-07-4223.

Kohtu põhjendused TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja oli esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast. TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

TsMS § 416 lg 1 kohaselt esitatakse kaja tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui ka esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Kostja lepinguline esindaja esitas kohtule XXX kaja. Kaja kohaselt on hageja ja kostja vahel üheaegselt Harju Maakohtus 3 (hagi)avaldust: lapse elukoha määramise, lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise ja elatise nõudes. Käesolevas elatise nõudes menetluses tagaseljaotsus oli tehtud ajal, millal ei olnud veel kindlaks tehtud, kelle juurde laps peab elama jääma, s.o. ei olnud kohtulahendit lapse elukoha määramise kohta. Sel ajal kui kohus käesolevas menetluses nõudis kostjalt kirjalikku vastust, toimusid poolte vahel läbirääkimised lapse elukoha määramise, suhtlemiskorra kindlaksmääramise kui ka elatise osas. Kohe, kui pooled saavutasid kokkuleppe lapse elukoha määramisest ja said kohtulahendi, kostja vastas käesolevas menetluses puudutavale elatise nõudele. Seega asjaoluks, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast, oli poolte vahel toimuvad läbirääkimised ja poolte soov lõpetada kõik vaidlused kompromisside sõlmimisega. Iga kirjalik vastus kohtule võiks purustada läbirääkimise käigu, mis oleks kahjulik eeskätt lapse huvidele.

Kostja esitatud kajas ei ole toodud põhjendust, miks ei olnud kostjal võimalik kohut teavitada sellest, et poolte vahel on käimas ka teised menetlused, mis puudutavad last. Kostjal oleks olnud võimalik taotleda kohtult menetluse peatamist seniks kuni on selgunud, kelle juures hakkab laps elama. Menetluse taastamiseks on vajalik mõjuva põhjuse olemasolu, kuid antud juhul see puudub ning järelikult ei ole kohtul võimalik taastada menetlust antud tsiviilasjas. Asjaolud, mida kohus loeb mõjuvaks põhjuseks on toodud TsMS § 422 lg-s 1. Ühtegi neist kohtule teadaolevalt ei esinenud. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et poolte vahel sõlmitud kompromissi kohaselt on lapse elukohaks isa elukoht, järelikult on vanemal, kes last kasvatab, õigus nõuda teiselt vanemalt elatist.

Arvestades eeltoodut, leiab, kohus, et menetlust AA hagis JA vastu elatise nõudes ei tule taastada, kuna menetluse taastamiseks ei esine mõjuvat põhjust.

Lähtuvalt asjaolust, et kohus ei taasta menetlust ei peata kohus ka täitemenetlust täiteasjas nr 007/2007/57392.

Ene Tsefels Kohtunik