2-07-6693/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.aprill 2007.a

Tsiviilasja number 2-07-6693

Tsiviilasi

EN’i hagi GM’i vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: EN, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx

Kostja: GM, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 20.aprillil 2007.a kirjalikus eelmenetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja suurendada Järva Maakohtu 07.04.2004.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-54/2004 GM’ilt EN’i kasuks alaealise tütre MN’i ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

2. Välja mõista GM’ilt EN’i kasuks elatis 1800.00 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alaealise tütre MN’i (sündinud xx.xx.xxxx.a) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.jaanuarist 2007.a kuni tütar M’i täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a.

3. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks täies ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD GM ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. GM võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277.

EN võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 22). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Tsiviilasi nr 2-07-6693 Järva Maakohtu 07.04.2004.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-54/2004 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis laste G N’i, G N’i ja MN’i ülalpidamiseks 620 krooni kuus lapse

2 (2) kohta kuni laste täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on poolte lapsed G N ja G N saanud täisealiseks. Tütar MN on alaealine.

3. Pooltel on alaealise tütre MN’i vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende tütar saab kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada vanematelt, sealhulgas ka kostjalt, ülalpidamist. Hagi asjaolude kohaselt on seadusjärgne elatusraha miinimum võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt suurenenud. Kasvanud on ka lapse vajadused. Kostja ei ole vabatahtlikult maksnud tütar Mi ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. Lapse mõistlike vajaduste rahuldamiseks kulub ca 3760 krooni kuus. TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks.

4. PKS § 60 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ kohaselt on kuupalga alammäär alates 01.01.2007.a 3600 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni (3600 : 2). Kuna kostja vabatahtlikult ei ole maksnud tütar Mi ülalpidamiseks igakuist elatist PKS § 60 lgs 4 sätestatud ulatuses, tuleb teda selleks kohustada kohtuotsusega. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 1800 krooni kuus alaealise tütre MN’i ülalpidamiseks. Kostja on teadlik, millises suuruses hageja elatist nõuab. Kostja ei ole nõutud elatise suurust vaidlustanud. Nimetatud asjaolu annab tunnistust, et kostja peab oma varalist seisundit selliseks, mis võimaldab tal hageja nõutud ulatuses elatist maksta.

5. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja taotles 1800 krooni elatise väljamõistmist kostjalt alates 01.01.2007.a. Hageja selline nõue on õigustatud ja põhjendatud ning kohus rahuldab selle.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha 1800 krooni kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks täies ulatuses.

7. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagides. Muid menetluskulusid asjas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus seisukoha võtmiseks menetluskulude jaotuse osas.

Sirje Lahesoo Kohtunik