2-07-5884/7 · 2-07-5884/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Legislator headnote

AI generated

2-07-5884/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Määruse tegemise aeg ja

koht

27.04.2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-07-5884

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi H V ’i vastu 48

698 krooni ja 15 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006),

esindaja volikirja alusel M T (isikukood xxxx).

Kostja: H V (isikukood xxxx, elukoht xxxx ).

Eelistungi toimumise aeg

eelmenetluses 27.04.2007.a.

Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi H

V ’i vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

’i vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista H

Välja mõista H V

V

V ’ilt

’ilt

’ilt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute Grupi Pank AS

Balti Investeeringute Grupi Pank AS

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 48

(reg.kood 10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks 48 698 (nelikümmend kaheksa

698 (nelikümmend kaheksa

tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa) krooni ja 15 senti ja kohtukulude katteks

1 500 (üks tuhat viissada) krooni.

500 (üks tuhat viissada) krooni.

Menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.

Kohtuotsus k

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

uulub viivitamatult täitmisele

uulub viivitamatult täitmisele.

Kohtuots

Kohtuotsuse

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

use

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

use

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

use

peale

on

hagejal

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Viru

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale

järgnevast päevast.

Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest.

kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale v

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

õi tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg

menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7)

7)

7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.11.2005.a. tarbijakrediidilepingu,

mille põhitingimuse kohaselt andis hageja kostjale 15 000 krooni krediiti, intressiga

27,17% krediidisummast ühe aasta jooksul. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja

hagejale tasuma intressi 20 667 krooni ja 28 senti. Krediidi brutosummaks kujunes 35

967 krooni ja 28 senti. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid pooled 10.01.2006.a.

tarbijakrediidilepingu

kokkuleppe

nr.

krediidisumma

suurendamise

ja

lepingutingimuste muutmise kohta, millega suurendati krediidisummat 10 000 krooni

võrra. Krediidisummaks sai 24 837 krooni ja 90 senti ning kostja kohustus alates

10.01.2006.a.

maksma

intressi

24.99%

krediidisummast

ühe

aasta

kohta.

09.02.2006.a. sõlmisid pooled kokkuleppe nr. 2, mille tulemusena kohustus kostja

alates 09.02.2006.a. tasuma intressi 25.23% krediidisummast aastas ning kogu

lepinguperioodi kohta kokku 61 138 krooni ja 13 senti. Kostja rikkus lepingut ja jättis

lepingujärgsed maksed, talle saadetud meeldetuletustest hoolimata, tasumata.

18.09.2006.a. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse ja andis kostjale

võlgnevuse tasumise tähtajaks kaks nädalat. 12.10.2006.a. ütles hageja lepingu üles

ja nõudis ühtlasi koheselt 34 479 krooni ja 58 sendi tasumist, millest tagastamata

krediidisumma moodustab 24 689 krooni ja 09 senti, intress 3 749 krooni ja 31 senti,

leppetrahv 4 937 krooni ja 82 senti, viivis 3 krooni ja 36 senti, tasumata lepingu

sõlmimise tasu 300 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni. Hageja

selgitab, et VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid

tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS

§ 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda

viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud

suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt

intressi. VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 115 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse

rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt hüvitamisele

muul põhjusel. VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud,

kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128

sätestab hüvitatava kahju liigid. Viidatud paragrahvi lg. 2 ja 4 kohaselt on varaline

kahju ka saamata jäänud tulu, mis võib seisneda ka kasu saamise võimaluse

kaotamises. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub

hageja kostjalt välja mõista 48 698 krooni ja 15 senti, millest krediidisumma 24 689

krooni ja 09 senti, intress 3 749 krooni ja 31 senti, leppetrahv 4 937 krooni ja 82 senti,

viivis 2 221 krooni ja 93 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni, lepingu

sõlmimise tasu 300 krooni ning kahju hüvitis 12 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-

de 76, 100, 101 lg. 1 ja lg. 2, 108, 113, 115, 127, 161, 402, 415, 416 alusel.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

kokkulepped, maksegraafikud, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, hageja

hinnakiri, riigilõivu tasumise dokument.

II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus

tagaseljaotsus

tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 lg. 1

kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.

Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama

paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit

pidamata.

Kohus 21.02.2007.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud

elukoha aadressil ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama tähtajaga

20.03.2007.a. Hagimaterjal tagastati märkega ”ei ela antud aadressil”. 28.02.2007.a.

määras kohus kostjale kirjaliku vastuse esitamise uueks tähtajaks 20 päeva

hagimaterjali

kättesaamisest

arvates

ning

palus

hagimaterjali

kostjale

kättetoimetamiseks

politsei

kaasabi.

Kostja

on

hagimaterjali

kätte

saanud

28.03.2007.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS § 395 lg. 5

kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi

kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi

ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi on

hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab tagastatud allkirjaleht toimikus. Seega on

nõue ja hoiatus kostjale teada.

Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid

on hageja hagiavalduses piisavalt põhjalikult kirjeldanud. Kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76

lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402

kohaselt

on

tarbijakrediidileping

krediidileping,

millega oma

majandus-

ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal

õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega

rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele

poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks

ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi

esitamisel tasunud riigilõivu 1 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja

mõista.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi

nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt.

TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 108, 113 sätteid ning

juhindus TsMS § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415 lg. 1, § 441 lg. 1, § 442, § 468

lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 31. mail 2007.a

31. mail 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-07-5884/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text