3-05-537/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 30.aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-05-537 Haldusasi A.P. kaebus Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korralduse nr 711 osaliselt tühistamiseks ja Harku Vallavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12.aprill 2007 Kohtuistungil osalenud isikud A.P. esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Harku Vallavalitsuse esindaja Alpo Greebe Kolmanda isiku OÜ Fenno Eesti esindaja Ainar Juht RESOLUTSIOON Jätta A.P. kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestati Lamedi maaüksuse, asukohaga Türisalu küla, Harku vald Harjumaa detailplaneering. 10.05.2005 Harku Vallavalitsuse korraldusega nr 771 anti Turho OÜ-le ehitusluba siseteede ehitamiseks aadressil: Harku vald, Türisalu küla, Lamedi MÜ. 05.07.2005 esitas A.P. halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsuse nr 91 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks teede paiknemise osas, mis piirnevad Harku vallas, Naage külas, Siinus a/ü ja konkreetselt Siinus 67 maaüksustega ja läbivad puurkaevu kaitsetsooni. 08.07.2005 esitas A.P. kohtule kaebuse täienduse, milles taotleb Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korralduse nr 771 alusel Turho OÜ-le väljastatud ehitusloa ehitustööde teostamiseks aadressil Harku vald, Türisalu küla, Lamedi MÜ, kehtetuks tunnistamist.

2 08.07.2005 halduskohtu määrusega peatati Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 väljastatud ehitusloa täitmine ja keelati tee ehitus Lamedi maaüksusel (kinnistu nr 1216) kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni. 02.09.2005 määrusega võeti kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust. 27.12.2005 esitas A.P. kohtule nõude täienduse soovides täiendada p 2 alternatiivnõudega 2 järgmiselt: detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise või selle osalise õigusvastasuse tuvastamise võimatuse korral kohustada Harku Vallavolikogu viima 23.11.2000 otsuse nr 91 alusel kehtestatud seadusega vastuolus olev „Lamedi“ maaüksuse detailplaneering seadusega kooskõlla. Samas taotles A.P. 23.11.2000 otsuse nr 91 tühistamiseks või alternatiivina selle õigusvastasuse kindlaks tegemiseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 25.01.2006 määrusega jäeti A.P. taotlus Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsuse nr 91 p 1 peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, rahuldamata ja lõpetati selles osas kaebuse menetlus. Samuti jäeti läbi vaatamata A.P. 27.12.2005 esitatud nõude täiendus (p 2 alternatiivnõue 2). 17.04.2006 Tallinna Ringkonnakohtu halduskollegiumi määrusega jäeti A.P. määruskaebus rahuldamata.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestati Lamedi maaüksuse detailplaneering. Naaberkinnistute omanikud ja piirinaabrid planeeringule täit kooskõlastatust ei andnud. 2001.a. mais koostati OÜ Reaalprojekt poolt Lamedi maaüksuse siseteede projekt. Teeehitus kulgeb vahetult kaebaja kinnistuga Siinus 67 ning 10 m kauguselt Siinuse a/ü veega varustavast puurkaevust. Piirinaabrid on olnud vastu teeehitusega nimetatud asukohas. AÜ Siinus andis kooskõlastuse tingimusel, et tagataks ja taastataks olemasoleva tee korrashoid, täidetaks AÜ Siinus kuuluva puurkaevu tsoonile ettenähtud nõudeid ja tingimusi ning et oleks olemas kooskõlastus kruntide nr 66 ja 67 omanikega. Vaatamata piirinaabrite poolt Lamedi maaüksuse teeehitusega mittenõustumisele ja VeeS §28 lg 2 rikkumisele, andis Harku Vallavalitsus oma 10.05.2005 korraldusega nr 771 teeehituseks ehitusloa. Teeehitusega Lamedi maaüksusel on keskkonnaseisundit just vastupidiselt kinnistutele leviva ehitustolmu ja –müraga ning ehituskeeluvööndisse tee rajamisega ja hilisema võimaliku kasutamisega rikutud naaberkinnistute omanike seaduslikud huvid oma vara kasutamisel tekkivate negatiivsete mõjude tõttu. Ohustatud on nii keskkonnaseisund kui naaberkinnistute varalised õigused, nende õiguslik ootus senise keskkonnaja vara kasutamise tingimuste säilimisele. Teeehitusega Lamedi maaüksusel on rikutud VeeS §28 lg 1 tulenevat veehaarde sanitaarkaitseala. Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra p 2.1.2 kohaselt moodustatakse põhjaveehaardele sanitaarkaitseala üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu. VeeS §28 lg 4 p 1 kohaselt võib keskkonnaminister veehaarde sanitaarkaitseala vähendada kuni 10 meetrile, kui vett võetakse alla 10 m3 ööpäevas ja kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks. Keskkonnaministri vastav korraldus puudub. Keskkonnaministeeriumi 29.10.2004 kirjaga nr 11-11/10144 määrati Naage külas AÜ-le Siinus kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala laiuseks 30 m. Tallinna Linnavalitsuse Arhitektuuribüroo poolt koostatud ja Harju Maakonnavalitsuse arhitektuuriplaneerimise ja ehitusprojektide kooskõlastamiskomisjoni 24.05.2005 protokolli nr 10/20 kohaselt on puurkaevu maaks määratud samuti 30 m. VeeS §281 lg 1 kohaselt on põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m majandustegevus keelatud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib veehaarde omanik või valdaja

3 keelata veehaarderajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel ja veekogu akvatooriumi osal, mis jääb sanitaarkaitsealasse. Seoses teeehitusest tekkiva müra ja tolmuga on oluliselt häiritud naaberkinnisasjade kasutamine. EhS §3 lg 6 kohaselt võib ehitises selle kasutajate poolt tajutav müra olla tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. Teeehituse tööfrondi asumisega liigselt lähedal elamutele ning ehitustööde teostamisega öörahu ajal, on käesoleval hetkel elutegevus Naage maaüksusel häiritud. Kõik isikud on VeeS §23 lg 1 alusel kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee elustiku kahjustamist. Tee projekteerimise normide ja nõuete p 1.8 alap 1.8.1 lg 1 kohaselt maantee trassi valikul ja maantee projekti koostamisel tuleb lisaks tehnilis-majanduslikele nõuetele arvestada maantee rajamisest ning seal prognoositavast liiklusest tulenevat mõju keskkonnale nii tee ehitamise kui ka kasutamise ajal. Lamedi maaüksuse teeehitusega on muutunud ning muutub ka edaspidi piirkonna kinnistute omanike elukeskkond. Sama p lg 9 kohaselt ei tohi õhku paisatavate, veekogudesse ja pinnasese jäävate liiklusest põhjustatud saasteainete kontsentratsioon ületada lubatud piirkontsentratsiooni. Arvestades asjaolu, et puurkaev, mis varustab kõiki naaberkinnistuid veega, sh joogiveega ning kinnistud asuvad teeehitus trassist vaid 10 m kaugusel, on elanike mure vee kvaliteedi ning elukeskkonna pärast põhjendatud. Vastavalt TeeS §13 lg 3 on kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 20 kuni 50 m. Lamedi maaüksuse elamukvartali siseteede projekti seletuskirjast tulenevalt on mõlemale poole sõiduteed ettenähtud vaid 0,5 m laiused peenrad. Tulenevalt eeltoodust on tee kinnistutele liiga lähedal ning ei taga elanikele ega nende varale turvalisust ega normaalset elukeskkonda. Tee rajataks lisaks puurkaevu sanitaarkaitsealale ka kinnistuga Siinus 67 piirnevale järsule mäenõlvale. Esialgsete ehitustööde käigus on nõlvalt kandunud kinnistule mitte ainult tolm ja praht, vaid pärast vihmahoogusid on nüüdseks looduslikku tasakaalu rikkuvate ehitustööde tulemusel veevoogude poolt ära kantud osa nõlvast ja ka rajatistest. On oluline, et puurkaev, millest ka kaebaja oma joogivee saab, asub nõlvast allapoole jääval alal ning kõik, mis nõlvast (sh võimalikust teest) alla liigub, jõuab koheselt nii kaebaja kinnistule kui kaevu asukohta. Vastustajate tegevuse tulemusel on rikutud ka avalik hüve ja rikkumise kõrvaldamise vajadus on saanud avalikuks huviks. Käesoleval ajal on olemas teeehituse ning selle aluseks oleva projektdokumentatsiooni kohta vastavate pädevate institutsioonide arvamused. Vastavalt Harjumaa Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna 08.12.2006 kirjale on „Detailplaneeringus, mille on kooskõlastanud ka Harjumaa Keskkonnateenistus, on aiandusühistu Siinus puurkaevu sanitaarkaitsealaks ekslikult 10 meetrit (sel ajal oli tegelikult veel 50 meetrit). Seega oleme seisukohal, et juba detailplaneeringu koostamise käigus on rikutud kehtivaid õigusakte ja kehtestatud piiranguid“. Samuti on Lamedi maaüksuse projekti kohta esitanud esialgse eksperthinnangu AS Teede Tehnokeskuse järelevalve osakonna juhataja projektide ekspertiisi ning teehoiutööde järelevalve alal Jüri Kivi. Nimetatud hinnangu kohaselt asub projekteeritud tee ehituskeeluvööndis, tee projekti järgi konstruktsioon piiridest väljub, keskkonnamõjude hindamist esitatud projektdokumentatsioon ei sisalda, ehitusloa väljaandmise ajal oli puurkaevu kaitsetsoon 20 m, puurkaevu kaitsetsooni 10 m raadiusega ei ole teed näiliselt projekteeritud, kuid ehitamise ajal pole sinna tungimist tehnoloogiliselt võimalik vältida, kuna tee kaitsevöönd tekitab piirinaabritele teatavaid piiranguid, siis oleks projekt pidanud sisaldama kooskõlastusi piirinaabritega, juhindutud ei ole killustikkattele sobivatest killustikusegudest jne. Seega on üheselt selge, et vaidlustatud tee projekteerimine ega ehitus ei ole toimunud kooskõlas ei kehtivate õigusaktidega ega keskkonnale ning teistele isikutele tekkivate negatiivsete mõjude arvestamisega.

4 Kaebuse esitaja palub kohut tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldus nr 711 Siinus 67 maaüksust veega varustava puurkaevu sanitaarkaitseala läbiva ja Siinus 67 maaüksusega piirneva tee osas ja kohustada Harku Vallavalitsust tagama Siinus AÜ maaüksusi veega varustava puurkaev-pumpla ümber seadusele vastav sanitaartsoon 30 m ulatuses.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Harku Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 antud ehitusluba siseteede ehitamiseks Lamedi maaüksusel ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja väide, et nimetatud sisetee jääks kaevu sanitaarkaitsealale, ei ole õiguspärane. Kaebaja kinnistu kõrval asuv puurkaev rajati 1995.a., s.o. ajal, mil VeeS-ga ei olnud kindlaks määratud puurkaevude sanitaarkaitsetsoonide ulatust. 29.12.1996 jõustus VeeS muudatus, mis määratles sanitaarkaitsetsoonide ulatused, kuid samas §28 lg 6 sätestas, et veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestab keskkonnaminister. Keskkonnaministri 16.12.1996 määrus nr 61 sätestas, et sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga kohalik omavalitsus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maa omanik) asukohajaärgse riikliku keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalituse planeerimisja ehitusseadusega ettenähtud korras. Nimetatud kooskõlastused korraldab tellija, kes lepingulisel alusel võib kooskõlastamise delegeerida volitatud isikule, k.a. projekteerijale. Sellele on viidatud ka Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt 12.12.2003 AÜ-le Siinus antud vee erikasutusloas nr HR0699 p-s 10.1 – veehaardele koostada sanitaarkaitseala projekt ning selle meetme rakendamise tähtajaks oli määratud 01.04.2005. Käesoleva ajani ei ole AÜ Siinus Harku valda kaevu sanitaarkaitseala projekti kinnitamiseks esitanud. Seega ei olnud kinnitatud puurkaevu sanitaarkaitseala Lamedi detailplaneeringu kehtestamise ajal 23.11.2000 ega ka käesoleval ajal, mil anti välja ehitusluba nr 771 siseteede ehitamiseks. Järelikult on detailplaneeringus näidatud 10 m puurkaevu sanitaarkaitseala seaduslik, sest see on kooskõlastatud Harjumaa Keskkonnateenistusega.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmas isik OÜ Fenno Eesti vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldus ei piira kaebaja õigusi ja vabadusi suuremas mahus kui kehtiv detailplaneering. Kolmanda isiku poolt teostatud teeehitustööd on tehtud kehtiva detailplaneeringu ja ehitusloa alusel ning seega on seaduslikud ka juba rajatud, kuid ilma tolmuvaba kõvakatteta maaüksuse siseteed. Samuti ei saa rajatav tee rikkuda kaebaja õigusi, mis tuleneksid AÜ Siinus puurkaevust vee tarbimisest, kuna kaebaja lähtudes puurkaevu omaniku AÜ Siinus juhatuse liikme kirjalikust kinnitusest 23.09.2005 ei ole alates 2002.a. puurkaevu vett tarbinud ega tarbimise eest tasunud. Samuti jätab kaebaja tähelepanuta asjaolu, et puurkaevu sanitaarkaitsealasse laiusega 30 m jäävad kaks elumaja koos heitvee kogumiskaevudega. Samuti läheb puurkaevust 20 m kauguselt mööda aiandusühistut läbiv tee Kiia-Vääna-Viti maanteele. Nimetatud asjaolude tõttu ei ole võimalik tagada 30 m sanitaarkaitseala olemasolu ka ilma Lamedi maaüksuse siseteede rajamiseta. Projekti kohaselt on Lamedi tee puhul tegemist tupikteega, mille kasutajateks oleksid 7 eramu elanikud ning mille kasutamisintensiivsus on kordades väiksem kui aiandusühistut läbival teel. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikub Lamedi tee tema õigusi rohkem kui juba olemasolev tee ja heitveekaevud. Kolmas isik tellis septembris 2005 Eesti Geoloogiakeskuse

5 Hüdrogeoloogia osakonnast ekspertarvamuse Lamedi tee keskkonnamõju kohta AÜ Siinus puurkaevule. Eksperdi arvamuse kohaselt ei avalda Lamedi tee kahjulikku mõju puurkaevule, kui peetakse kinni puurkaevu hooldusnõuetest.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt:

1.HKMS §7 lg 1 kohaselt võib kaebusega haldusakti tühistamiseks pöörduda halduskohtusse isik, kelle õigusi haldusakt rikub. Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusija vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest tulenevaid õigusi. Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui see keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist. Harku Vallavalitsuse 10.05.2005 korraldusega nr 771 anti Turho OÜ-le ehitusluba siseteede ehitamiseks aadressil: Harku vald, Türisalu küla Lamedi MÜ. Ehitusloa väljastamise aluseks oli Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestatud Lamedi maaüksuse detailplaneering ja OÜ Reaalprojekt poolt 2002.a. mais valminud Lamedi maaüksuse siseteede projekt. Kaebeõigust vaidlusaluse ehitusloa tühistamiseks kaebaja põhjendab sellega, et rikutud on tema õigustatud ootuse printsiipi ja tema keskkonnaalast seisundit on halvendatud. Kaebaja väidetel ei ole tal võimalik täna enam sellises keskkonnas elada, kui varem ja et tema keskkonnaseisundit rikub ehitustolm, ehitusmüra. Kaebaja väidetel langeb negatiivsete mõjudega teekaitsetsoon kaebaja kinnistule ja seetõttu kaebaja elukvaliteet langeb. Kuna kaebaja maja on 10 m kaugusel teekaitsetsooni piirist, siis see on pideva saastekoormuse all. Kuna TeeS järgi ei tohi majandustegevust teekaitse alal toimuda, siis ei saaks kaebaja, kes sinna midagi rajada tahaks, seda teha. Kaebaja väidetel on tema kinnistu väärtus vähenenud ja tema kinnistule on tekkinud kasutamise piirang.

2.Kohus leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei riku ühtki kaebaja subjektiivset õigust. Kaebaja väited tema õiguste rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Tulenevalt kehtiva detailplaneeringu siduvusest ei pidanud vastustaja vaidlustatud ehitusloa andmisel arvestama ega saanudki arvestada naaberkinnistu, ehk antud juhul kaebaja kinnistu nende huvidega, mis olid detailplaneeringuga juba piiratud. Harku Vallavolikogu 23.11.2000 otsusega nr 91 kehtestati Lamedi maaüksuse detailplaneering. Planeeringus nähakse ette uue elamukvartali ehitamist Lamedi maaüksusel. Selle elamukvartali 7 eramu juurde on planeeritud tupiktee ehitamine ja tee muldkeha laiuseks on planeeritud 5,6 m, sh 0,5 m laiused peenrad mõlemal pool sõiduteed. Kaebaja viide TeeS §13 lg 3 ja sellest sättele tulenevale kaitsevööndi laiusele 20 kuni 50 meetrit, on täiesti asjakohatu. TeeS §13 lg 3 sätestab kohaliku maantee kaitsevööndi laiuse. TeeS §5 lg 5 kohaselt on kohalik maantee kohaliku omavalitsuse omandis olev kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud tee. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohaliku maanteega, vaid 7 eramu juurde viiva tupiktänavaga ja mis asub eraisikule, OÜ-le Fenno Eesti kuuluval transpordimaal. TeeS §13 lg 5 kohaselt on tänava kaitsevööndi laius teemaa piirist kuni 10 m. Nimetatud asjaolule viitab ka kaebaja enda poolt kohtule esitatud AS Teede Tehnokeskus järelevalve osakonna juhataja J.Kivi eksperthinnangu p-s 6 sisalduv viide tänava kaitsevööndi laiusest, ehk kuni 10 meetrist teemaa piirist ( II kd, lk 10). Seega vastab antud juhul tee kaitsevööndi laius TeeS §13 lg 5 sätestatud nõuetele. Kaebaja väide, et kuna tee asub tema kinnistule liiga lähedal, siis ei taga see tema ega tema vara turvalisust, ei ole millegagi

6 tõendatud. Kaebaja ei põhjendanud millegagi, kuidas ja mil viisil mõjutab asjaolu, et rajatava tee kaitsevöönd on 0,5 m tema kinnistu piirist, kaebaja või tema vara turvalisust. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja need väited, mis puudutavad kõnealuse tee ehitamiseks kasutatavaid materjale ja kas need vastavad tee projekteerimise normidele ja nõuetele või mitte. Tee ehitamine on peatatud ja kui seda jätkatakse, siis on sellekohastel ametiasutustel õigus teostada järelevalvet teeehituse üle. Samuti ei põhjendanud kaebaja, kuidas ühe või teise teekatte materjali kasutamine on seotud tema subjektiivsete õiguste rikkumisega.

3.Kohus peab siinkohal veel vajalikuks märkida, et kaebaja ei ole ei kaebuse esitamise ega ka kogu kohtumenetluse kestel endale selgeks teinud, millisel maaüksusel rajatav tee asub. Erinevalt kaebaja väitest, ei asu kõnealune tee Lamedi maaüksusel (endisel kinnistul nr 1216), vaid Lamedi tee kinnistul. Lamedi maaüksusest on 2001.a. eraldatud 8 kinnistut, mis 2005.a. võõrandati OÜ-le Fenno Eesti ning kaebaja poolt viidatud Lamedi maaüksus paikneb vaidlusalusest teest eemal. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et tema kinnistule tekitab kahjulikku mõjutusi planeeritav tupiktee ning mille kasutamisintensiivsus on kordades väiksem kui aiandusühistut läbival teel. Kohus nõustub kolmanda isikuga selles, et kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas rikub planeeritav Lamedi tee tema õigusi rohkem, kui juba olemasolev tee. Samuti ei ole kaebaja osundanud oma subjektiivse õiguse õiguslikule alusele, mis annaks talle õiguse keelata teeehitusega seonduva tolmu ja müra kandumist oma kinnistule. Kolmanda isiku väidete kohaselt algas Lamedi tee ehitus enne 08.07.2005 kohtumäärust, millega peatati tee-ehitus ja et tolmkattega tee oli juba valminud. Samuti on nimetatud pooleliolev tee kasutusel. Tallinna Ringkonnakohus asus 22.08.2006 määruses seisukohale, et olemasoleva tee lammutamise kohustust planeeringust ei tulene ja et muude teede planeerimisega ei ole saavutatav olemasoleva tee mittekasutamine ja et planeeringuga ei saa keelata tee kasutamist.

4.Kaebaja tugineb oma kohustamisnõudes puurkaevu sanitaarkaitsealas 30 m raadiuses majandustegevuse keelule. Tallinna Ringkonnakohus märgib oma 22.08.2006 määruses, et „…majandustegevuse keeld veekaitsevööndis ei tähenda keeldu olemasoleval teel liiklemiseks. Majandustegevus ei ole samastatav liikumisega. Veeseadus ei määratle, mida mõistetakse majandustegevuse all. Keskkonnaregistri seaduse §2 lg 2 p 5 ja §30 lg 2 p 13 eristavad majandustegevuse piiranguid ja liikumispiiranguid. Nii majandustegevuse registri seadus kui teised seadused mõistavad majandustegevuse all eelkõige tulunduslikku tegevust. Sellise tegevuse alla ei kuulu sõidukite liiklus. Seetõttu ei oleks ka juhul, kui taotletaks teiste abinõude kasutamist peale detailplaneeringu muutmise, näiteks VeeS §40 lõikes 3 ettenähtud vee kasutamise ja kaitse tagamiseks ettekirjutuse tegemine vee kasutamise ja kaitse nõuete täitmiseks (p 1) või õiguserikkumise lõpetamiseks (p 2) riigi keskkonnainspektori poolt, kaebusel suuri eduväljavaateid.“ Kaebaja väljendab enda ja elanike muret vee kvaliteedi pärast märkides kaebuses, et kõnealune puurkaev varustab ka tema kinnistut veega, sh joogiveega. Kolmanda isiku poolt kohtule esitatud A/Ü Siinus juhatuse liikme Jaan Suuroja 23.09.2006 kirjast nähtub, et kaebaja ei kasuta A/Ü-le Siinus kuuluvat puurkaevu vett, et aiandusühistu puurkaevu tarbimist ühistu liikmete poolt kontrollitakse veemõõdikute näitude alusel ning tulemusi võrreldakse puurkaevu üldise veemõõdikuga ja et kaebaja ei ole vett tarbinud ega selle eest tasunud alates 2002.a. (I kd, lk 189). Kaebaja vastupidiseid tõendeid kohtule ei esitanud. Seega ei riku vaidlustatud ehitusluba osas, mis puudutab kaebaja väiteid puurkaevu sanitaarkaitseala mittevastavusest VeeS nõudele, ühtki kaebaja subjektiivset õigust. Kui vaidlustatud ehitusluba ei saa selles osas kaebaja õigusi rikkuda, siis ei pea kohus kontrollima, kas ehitusluba on puurkaevu sanitaarkaitseala käsitlevas osas õigusvastane või mitte.

7 Nimetatud seisukoht on välja öeldud mitmes Riigikohtu lahendis (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid 3-3-1-64-00 ja 3-3-1-65-00). Kuna HKMS ei võimalda isikul esitada kaebust avalikes huvides (v.a. planeeringutega seotud vaidlused), siis jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited teiste kinnistuomanike õiguste rikkumisele seonduvalt kõnealuse puurkaevuga.

5.Eeltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku seisukohaga, et kaebaja väited tema subjektiivsete õiguste rikkumisest seonduvalt vaidlustatud ehitusloaga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja väidetavad õiguste rikkumised on abstraktsed ja suunatud tulevikku. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtki konkreetset tõendit, mis kinnitaks mingit tema õigusaktidest tulenevat subjektiivse õiguse rikkumist seoses Lamedi tee ehitamisega Lamedi tee kinnistul. HKMS §92 lg 1 tulenevalt tuleb kaebaja menetluskulud summas 9322 krooni jätta kaebaja enda kanda.

Marion Vakker Kohtunik