2-07-825/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-825 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi G. S. hagi A. R. vastu elatise nõudes.

Hageja: G. S., isikukood . Kostja: A. R., isikukood .

Kohtuistungi toimumise aeg 24. aprill 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: G. S. Kostja: A. R.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Aili Hirt

Resolutsioon Rahuldada G.S. hagi.

Mõista kostjalt A. R. välja hageja G. S. kasuks poja J.i S., sünd. .., ülalpidamiseks alates 18.01.2007.a.. elatusrahana igakuuliselt 2000 krooni kuni lapse täisealisuseni.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 30. aprillil 2007.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja kostjaga abielus ei olnud, kuid vabaabielust on pooltel ühine laps J. S., sünd. ..a. Poeg õpib Narva Kutseõppekeskuses 1. kursusel. Kostja töötab ning hageja leiab, et kostja on võimeline maksta elatis summas 2000 krooni. Hageja netopalk hagi esitamisel oli 3300 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg 3,4, TsMS § 363, 403 alusel palub hageja mõista kostjalt A. R.elatis summas 2000 krooni kuus.

Kostja vastus

Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 31.01.2007.a. Kirjaliku vastuse kohaselt tunnistas kostja haginõuded osaliselt. Kostja on nõus, et tema on kohustatud ülal pidama oma alaealist last J. S.. Kostja ei keeldu sellest, kuid tema materiaalne olukord ei võimalda temal maksta elatis nõutavas summas. Kostja üürib korteri. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist. Kostja sissetulek ei võimalda temal maksta hageja poolt nõutavat summat. Oma vastuses oli kostja nõus maksma elatis summas 1000 krooni igakuiselt. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 394 lg 1 ja Perekonnaseaduse § 60, 61 lg 4 ning § 61 lg 2 palub kostja mõista kostjalt välja hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks elatis summas 1000 krooni igakuiselt kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palus kostja jagada kohtukulud pooleks.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ning palus mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks hageja kasuks summas 2000 krooni igakuiselt. Hageja selgitas, et kostja ei toeta poja alates novembrist 2006. Poeg on 16-astane, tal on halb nägemine. Ta õpib Narva Kutseõppekeskuses 1.kursusel.

Kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõuded, kuid on nõus maksma elatis hageja kasuks alaealise poja J. ülalpidamiseks summas 1500 krooni igakuiselt. Kostja selgitas, et kui ta lahkus hagejalt 14.10.2006.a., andis hagejale 7000 krooni poja ülalpidamiseks. Pärast seda ta ei osuta materiaalset abi.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 14-19 aastat on erivajadustega lapse ühe kuu tarbimiskulutused linnas 3612 krooni.

Kohus leiab, et J. vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Hageja töötab, saab palka summas 4000 krooni ja lapsetoetust summas 300 krooni igakuiselt. Kostja töötab, saab brutopalka summas 6268 krooni. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 2000 krooni on põhjendatud. Elatise mõistetakse välja kostja brutopalgast, ning hageja peab maksma elatist tulumakse. Kohus tuvastas, et 14.10.2006.a. andis kostja hagejale poja ülalpidamiseks 7000 krooni. Hageja väide, et kostja ei ole alates novembrist 2006 lapsele andnud ühtegi senti, on ebaõige. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest.

PkS § 70 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hageja esitas hagiavaldus 18.01.2007.a.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik