2-07-2067/9 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Külli Mõlder

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht 30. aprill 2007 Kuressaare

Tsiviilasja number 2-07- 2067

Hagi ese M KK-K hagi R K vastu abielu lahutamise ja lapse

ülalpidamiseks elatise nõudes

Menetlusosalised Hageja M KK-K .

Kostja R K

Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2007

Resolutsioon

Rahuldada hagi. Lahutada R K ja M KK-K abielu, mis on registreeritud 09. augustil

2005.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr. 65.

M KK-K perekonnanimeks peale lahutust jätta “KK”.

Välja mõista R K’lt M KK-K kasuks elatis alates 12. jaanuarist 2007 1800 (üks

tuhat kaheksasada) krooni kuus poja S K ( .) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana

kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. , kuid mitte alla elatusraha miinimumi.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul pärast jõustumist

perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

lk 2

Vastavalt esitatud hagile/t.l. 2/ registreeriti hageja M KK-K ja kostja R K abielu 09.

augustil 2005 Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kus selle kohta on koostatud

abieluakt nr. 65.

Poolte kooselust on sündinud poeg S K ( ). Laps elab hageja, oma ema, juures ja on tema

ülalpidamisel.

Hageja väitel oli ta 2006.a. lõpus sunnitud kodust lahkuma ja asuma elama vanemate

juurde, põhjusel, et kostja kasutas tema suhtes korduvalt vägivalda.

Perekonnaseaduse § 29 lg. 1 alusel taotleb hageja abielu lahutamist, kuna leiab, et abielu

jätkamine on võimatu.

Hageja taotleb Perekonnaseaduse § 61 alusel ka elatise väljamõistmist kostjalt alaealise

lapse ülalpidamiseks summas 1800.- krooni, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks

saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad leiab, et

hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel.

EV Perekonnaseaduse § 29 lg. 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et

abielu jätkamine on võimatu.

Kohtuistungil on leidnud tõendamist, et poolte abielu jätkamine on muutunud võimatuks,

nende abielulised suhted on lõppenud 2006. aastal. Kumbki pooltest ei soovi abielu

jätkata ja kohus ei saa neid selleks kohustada.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus

teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude

esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude

esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi

vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Vabariigi valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273 kehtestas kuupalga alammääraks

alates 01. jaanuarist 2007 3600 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks

1800 krooni.

Vastavalt kohtule esitatud tõenditele on poolte kooselust sündinud üks laps. Laps elab

ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamisest regulaarselt ei osale.

Kohus lähtub otsuse tegemisel lapse huvidest ja võtab arvesse, et elatise minimaalmäär

tagab lapse minimaalsed vajadused ja ei saa olla ülemäära suur. Samuti võtab kohus

arvesse seda, et elatise saajana on hageja tulevikus kohustatud tasuma saadud summalt ka

tulumaksu.

lk 3

Kostja on küll väitnud, et osaleb lapse kasvatamisel, kuid nõustus kohustusega tasuda

elatist minimaalmääras.

TsMS § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Lisaks ülaltoodule juhindub kohus otsuse tegemisel TsMS § 434-436, 438, 439, 442,

442.

Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/

Märkus: Kohtuotsus jõustus 11.detsembril 2007 Tallinna Ringkonnakohtu

06.11.2007 kohtuotsusega, millega otsustati:

1.Pärnu Maakohtu 30.04.2007 otsus tühistada osaliselt, menetluskulu jaotuse osas ja

teha selles osas uus otsus.

2.Jätta poolte menetluskulu nende endi kanda.

3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.