2-07-15666/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-07-15666 Määruse tegemise aeg ja koht

27. aprill 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Kohtuasi L D hagi V T’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

L D (IK X; elukoht: X )

V T (IK X; elukoht: X)

RESOLUTSIOON

Keelduda L D hagi V T’i vastu elatise nõudes vastuvõtmisest, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Edasikaebe kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

Ljudmilla Davõdova esitas 23.04.2007.a Viru Maakohtule hagiavalduse V T’i vastu elatise väljamõistmise nõudes.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale.

2 (2) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hageja palub kostjalt V T’ilt välja mõista elatise alaealise tütre E D ülalpidamiseks.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Sünnitunnistuse järgi (tlk 4) on E D emaks märgitud L D ja isa kohta kanne puudub. PkS § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PkS § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus, lapse ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Hageja ei ole esitanud kohtule hagiavaldust põlvnemise tuvastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlussevõtmisest keeldumise määrusega hagejale.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole kohtu menetluses olnud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 371 lg 2 p 1, § 372 lg 4, lg 6, § 463 keelduda hagiavalduse vastuvõtmisest, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ja tagastada see koos lisadega avaldajale.

Kohtunik

/allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE Anu Ammer Kohtunik