2-07-5924/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-5924

LIHTSUSTATUD MENETLUSE K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2007.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-5924

Tsiviilasi A M hagi T K vastu elatise suurendamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA A M , isikukood xxxx, elukoht xxxx .

KOSTJA T K , isikukood xxxx, elukoht xxxx

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada kirjalikus menetluses

Suurendada T K `ilt väljamõistetud elatist ning välja mõista temalt elatise katteks alates 20.02.2007 igakuuliselt 2000 /kaks tuhat/ krooni xxxx.a. sündinud D -S M ülalpidamiseks A M kasuks kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Menetluskulud kannab T K .

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub pärast käesoleva otsuse jõustumist eraldi määrusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( TsMS § 442 lg.6 ja § 633 lg.7).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on Lääne- Viru Maakohtu 07.12.2005 otsusega nr. 2-1016/05 välja mõistetud kostjalt hageja kasuks elatis tütar D -S M kasuks 1345 krooni kuus. Kostja ei ole seda otsust vabatahtlikult täitma asunud. Lapse vastu üldse huvi ei ole tundnud. Lapse igapäevased vajadused aina suurenevad. Hageja ei ole üksi võimeline tagama oma sissetulekust lapsele normaalset elu. Hageja töötasu on keskmiselt 5900 krooni. Oma elu kordaseadmiseks ja seni kasutuses olnud üürikorteris pidevast üürisuurenemisest tingituna oli hageja sunnitud võtma eluaseme ostuks laenu. Kuna hageja Tallinnas asuvast töökohast ja lapse pidevast haige olemisest tingituna, hoiab tihti last vanaema, peab hageja osalema ka vanaema kulude kandmisel. Lapse igakülgse normaalse arengu tagamiseks kulub ca 4000-5000 krooni kuus, millest umbkaudu poole suudab hageja ise tagada, teise poole peab tasuma kostja kui võrdsete kohustustega lapsevanem. Kostja töötasu suurust hageja ei tea, kuid kohtutäituri kinnitusel olevat kostja priiskava eluviisiga. Hageja soovib elatist suurendada 2000 kroonini kuus.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses leiab, et on alust hetkel jätta hagi läbi vaatamata kuni asjaolude selginemiseni ja seoses sellega ei tunnista ta ka hagi õigeks. Soovib esitada vastuhagi ja on oma kirjalikule vastusele lisanud kohtusse esitatava hagi, milles ta soovib tuvastada lapse põlvnemist temast ja väidab, et laps ei ole tema oma.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud isiku kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Hageja on oma nõude põhistanud kostja kohustusega tasuda elatist kohustatud vanema võimalustele ja lapse vajaduste suurusele vastavs ulatuses.

Kostja on hagile vastuse esitamisel leidnud, et ta on vaidlustanud oma isaduse ja seeõttu hagi ei tunnista.

Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas kostja poolt vastusele lisatud hagi võetakse menetlusse ja milline on selle lahend, on kehtivalt olemas kanne tema kui isa kohta ja kuni seda kannet ei ole mingil seaduslikul alusel muuduetud, on tal ka lapsevanemana oma alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Kohus märgib ühtlasi, et on äärmiselt kummaline, kui kostja, kellelt on ka varem elatist välja mõistetud, leiab alles nüüd, et ta ei olegi isa. Kostja isadus on tuvastatud Lääne- Viru Maakohtu 10.03.2003 otsusega nr. 2-669/02 ja seda otsust vaidlustatud ei ole.

Ühtegi põhjendust ja tõendit selle kohta, et tema varanduslik seisund ei võimaldaks maksta hagejale elatist viimase poolt soovitud suuruses või vastuväidet, et lapse vajadused on esitatud põhjendamatus suuruses, ei ole kostja esitanud. Kostjal on olnud kuni tänaseni võimalus esitada antud asjas vastuhagi, kostja ei ole seda teinud.

TsMS § 403 kohaselt on kohus pooltele teatavaks teinud, et asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses ja et otsus tehakse teatavaks kantselei kaudu 27.04.2007.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi kohaselt soovib hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena kulud õigusabile summas 1515.12 krooni. Hageja kulud jäävad kostja kanda.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetluosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik /allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 04. juunil 2007.a Nooremreferent

I.Golubev