2-07-1994/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number 2 - 07- 1994

Otsuse kuupäev 26.aprill 2007

Kohtunik Silvi Maiste

Istungisekretär Riina Eelmäe

Kohtuasi I.K. hagi K.K. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 24.aprill 2007

Istungil osalenud isikud hageja I.K. kostja K.K.

Resolutsioon Lahutada I.K. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxx xxx xxxx xxxx xxx. xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxxxxx ) ja K.K. ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx ) abielu, mis on registreeritud Viljandi Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas xx.xxxxxx xxxx kande nr xx all.

Välja mõista K.K.ilt I.K.i kasuks elatis X. ( sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 750 ( seitsesada viiskümmend ) krooni kuus alates 01.maist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, elatis Y. ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 750 ( seitsesada viiskümmend ) krooni kuus alates 01.maist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, elatis Z. ( sündinud xx.xxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 750 ( seitsesada viiskümmend ) krooni kuus alates 01.maist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni, elatis C. ( sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx ) ülalpidamiseks 750 ( seitsesada viiskümmend ) krooni kuus alates 01.maist 2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada otsus 750 krooni kuus iga lapse ülalpidamiseks.

Määrata, et kostja tohib suhelda oma lastega ainult kainena ja I.K.l on õigus keelduda lubamast K.K.l ebakaines olekus viibimise korral lastega suhelda.

Edasikaebamise kord

2 Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi nõue ja poolte põhjendused Hagiavalduse järgi pooled abiellusid zz.zz.zzzz. Abielust on sündinud 4 last: zz.zz.zzzz X., zz.zz.zzzz Y., zz.zz.zzzz Z., zz.zz.zzzz C. Poolte abielu on faktiliselt lõppenud. Abielu lõppemise on põhjustanud kostja liigne alkoholi tarvitamine. Lapsed elavad hageja juures. Kostja elab xxxxxx maakonnas oma vanemate juures. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Ühisvara jagamise üle vaidlust ei ole.

Kostja ei ole alates eelmise aasta oktoobrist laste ülalpidamiseks raha andnud. 18.detsembril kandis ta hageja arvele 1500 krooni, et hageja saaks ära maksta elektrienergia võlgnevuse. Enne seda 16.12.2006 tuli kostja järjekordselt joobes olekus hageja ja laste juurde ning käitus agressiivselt, et hageja oli sunnitud kutsuma politsei, kes viis kostja kainenema.

Hageja andmetel kostja ametlikult tööl ei ole, kuid töötab „ mustalt“ ühe metsa ülestöötaja juures xxxxxx maakonnas ( perekonnanimi xxxxxx, täpsemad andmed hagejal puuduvad). Suviti on olnud 3-4 aasta jooksul Soomes ehitustöödel.

Hageja sissetuleku moodustab praegu vanemapalk 2360 krooni, millele lisandub igakuine lapsetoetus 900 krooni ( 3x300 ) ning kvartalis korra makstav neljalapselise pere toetus 1800 krooni ( s.t. 600 kr kuus ). Arvestades need summad kokku, on hagejal 1 lapse kohta ülalpidamisraha 965 krooni kuus, mis on ilmselgelt ebapiisav summa, et tagada normaalselt laste elementaarne vajadus. Mais 2007 lõpeb hagejal vanemapalk ning siis väheneb sissetulek tunduvalt.

Hageja palub välja mõista kostjalt elatis ajavahemiku 01.10.2006-11.01.2007 iga lapse ülalpidamiseks 1500 krooni ja alates 12.01.2007 1800 krooni kuus igale lapsele.

Hageja on esitanud hagi täienduse ja palub määrata, et kostja tohib suhelda oma lastega ainult kainena ja hagejal on õigus keelduda lubamast K.K.il ebakaines olekus viibimise korral lastega suhelda.

Hageja on esitanud nõude, et kostja peaks toetama hagejat 1800 krooni kuus kuni 22.01.2009.

Kostja oma vastuses kohtule ei võta hagi õigeks ja ei ole võimeline täitma kõiki nõudeid. On nõus igat last toetama kuus 1250 krooniga kuni laste täiealiseks saamiseni. Ei ole nõus I.K.i ülalpidamiseks andma 1800 krooni kuus kuni 22.01.2009. aastani. Kostja on saanud palka 2006.oktoobrist kuni 2007.veebruarini 4000 krooni kuus ja I.K. on ka iga kuu saanud raha laste elatisteks. Hageja käes on kostja panga väljavõte.

Kohtuistungil jäi hageja abielulahutuse nõude juurde. Hageja loobus nõudest tema enda ülalpidamiseks. Hageja on nõus kostja pakutud elatise suurusega kokku 3000 krooni kuus, ta saab aru, et kostjal ei ole võimalik rohkem maksta. Kui kostja 3000 krooni igakuiselt maksaks, on sellegagi nõus, põhiline, et see raha lasteni jõuaks. Ta palub määrata, et kostja kohtuks lastega ainult kainena.

Kohtuistungil kostja oli nõus abielu lahutamisega. Kostja on nõus maksma elatist laste ülalpidamiseks kokku 3000 krooni kuus. Tal ei ole rohkem võimalik maksta, kuna ei ole suuremat sissetulekut. Juhutöödega suvel teenib rohkem, sügisel on teenistus väiksem. 3000 krooni kuus on maksimum. Tal ei ole kindlat sissetulekut ja ei ole mingeid dokumente esitada. Tal on alkoholiprobleemid ja keegi ei taha teda tööle võtta. Üle 3000 krooni kuus ta maksta ei

3 suuda. Kui tal on võimalusi, siis kindlasti maksaks rohkem. Kostja on nõus, kui kohus määrab, et ta võib lastega kohtuda ainult kainena.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 29 lg 2 järgi abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja poolte abielu lahutada. Pooled ei ela enam koos. Abielu lahutamisega on mõlemad nõus.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perekonnaseaduse § 61 lg 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

PS § 61 lg 4 kohaselt seadusandja on sidunud elatise suuruse Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. § 61 lg 6 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, 1) kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2 ) lapsel on piisav sissetulek, 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kostja kohtuistungil oli nõus elatisega 3000 krooni kuus kokku nelja lapse kohta. Hageja oli selle elatise suurusega nõus.

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada otsus kogu ulatuses alates 01.maist 2007.

Perekonnaseaduse § 29 lg 3 kohaselt abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puuduva vaidluse.

TsMS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga kuni kolm aastat. Lg 2 kohaselt kui isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist menetletakse seoses perekonnasuhtega, kohaldatakse täiendavalt seaduses hagita perekonnaasjadele sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.

Hageja on esitanud koos abielu lahutamisega nõude, et kostja tohib suhelda oma lastega ainult kainena ja hagejal on õigus keelduda lubamast K.K.il ebakaines olekus viibimise korral lastega suhelda. Hageja on nõuet põhjendanud asjaoluga, et kostja on neid külastanud joobnuna, kostja käitus agressiivselt ja hageja oli sunnitud kutsuma politsei, kes viis kostja kainenema.

TsMS sätete kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks hagita asi ja lahendatav hagita menetluse kohaselt. Kohus leiab, et tulenevalt kehtivast Perekonnaseaduse § 29 ja § 52 on põhjendatud ja mõistlik lahendada kostja lastega suhtlemisesse puutuv koos abielu lahutamisega hagi menetluses. Kostja oli kohtuistungil nõus, et kohus temale kainena lastega suhtlemise määrab.

4 Menetluskulude arvestus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et tasutud abielulahutuse riigilõiv tuleb jagada pooleks, pool jääb hageja kanda, pool kostja kanda. Muud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Silvi Maiste kohtunik