2-07-1905/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-07-1905

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.aprill 2007.a., Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-1905

Tsiviilasi AS Tamsalu Kalor hagi V P vastu 2868.60 krooni nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA AS Tamsalu Kalor, reg.kood xxxx, asukoht Tamsalu, Ääsi 9, 46106; seaduslik esindaja N M .

KOSTJA V P , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 04.04 2007.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Välja mõista V P võla katteks 2868.60 /kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa 60/ krooni AS Tamsalu Kalor kasuks. Hageja meneltuskulud jäävad V P kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant ega vastustaja ei ole nõudnud asja läbivaatamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus asja läbi vaadata ja lahendada apellatsioonkaebust kohtuistungil arutamata (TsMS § 442 lg.6, § 647 lg.1).

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja korteriomanikuna tasunud xxxx osutatud teenuste eest maja haldavale hagejale alates märtsist 2006 esitatud arveid täies ulatuses. Kostja ei maksa vee abonenttasu baasmäära ühe korteri kohta ning haldustasu. Kostja poolt tasumata teenuste hinnad on kehtestatud Tamsalu Linnavalitsuse korraldustega. Vabatahtlikust võlgnevuse tasumisest kostja keeldub.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil hagi ei tunnista.

Kostja leiab, et ei tasu enne, kui tehtud on teatud tööd. Samuti ei ole kostja rahul talle esitatud tarbijalehe (arve)

sisuga, leides, et seal peab olema eraldi väljatoodud maamaks, prügivedu, territooriumi korrashoid, remondifond ning teatud % haldamistasu, aga mitte haldava asutuse ülalpidamiskulud Ära tuleb remontida katus, et vesi ei jookseks välisseina. Väiketarbija maksab ebaõiglaselt suurt veemaksu, vee abonenttasu tuleks panna koefitsiendi alusel. Kostja ei ole rahul ka sellega, et trepikojast võeti ära uks.

Kostja kinnitab, et vaidlustab talle esitatud arvetest vaid vee abonenttasu ja haldamiskulud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

KOS § 13 lg.1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandi majandamise kulutused.

Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaasomandi valitsemisega tegeleb hageja. Vaidlust ei ole selle üle, et Tamsalu Linnavalitsus on pädev vastu võtma korraldusi tema hallataval territooriumil osutatavate teenuste hinna määramiseks.

Vaidlust ei ole selle üle, et hagi lisadeks olevad Tamsalu Linnavalitsuse korraldused nr. 128 02.10.2000 vee ja heitvee hinna kehtestamise kohta, korraldus nr. 49 16.03.2004, millega osaliselt muudeti eelnimetatud korraldust ja korraldus nr. 30 15.03.2005 põhihooldustasu suuruse kehtestamise kohta, on tänaseni seadusjõus ja kehtivad korraldused.

Nimetatud korraldustega on kehtestatud: 1) vee ja heitvee abonenttasu baasmääraks ühe korteri kohta 15 krooni kuus koos käibemaksuga, tarbitud vee eest elanikele 8.20 kr/m3 koos käibemaksuga ja ärajuhitud heitvee eest elanikele 8.80 kr/m3 koos käibemaksuga; 2) alates 22.03.2004 on tarbitud vee hind 9.90 kr/m3 koos käibemaksuga ja heitvesi 12.20 kr/m3 koos käibemaksuga; 3) põhihooldustasu alates 01.05.2005 nii keskküttega kui puuküttega tsentraalse veevarustusega elamutes 4.60 kr, märkega, et see hind sisaldab ka kulu prügiveole ja maamaksule.

Hagi lisaks oleva võlgnevuse arvestuse kohaselt on arvete suurused kuude lõikes välja toodud,. Hageja on esitanud kohtule ka kõik nimetatud perioodi kohta käivad arved, millest kostja on jätnud tasumata kaks esimest kuluartiklit. Võla arvestuse lõppsummad ühtivad hagis esitatud nõudega.

Kuivõrd Tamsalu Linnavalitsuse korraldused on kehtivad ja kuuluvad seega täitmisele, ei ole kostja poolt arvete maksmata jätmine tariifide väidetava ebaseaduslikkuse motiividel põhjendatud.

Kostja arusaam, et arvete maksmata jätmine on võrdustatav nende vaidlustamisega, on ekslik. Kui kostja leidis,

et arved on ebaõiged, saanuks ta esitada hageja vastu nõude, näiteks alusetu rikastumise sätete alusel. Tänaseni

kostja seda teinud ei ole.

Kostja vastuväidetes sisalduv põhjendus arvete maksmata jätmisekset tegemata on hoone välisseinte remonton põhjendatav sellega, et kogutava haldustasu summaga ei ole võimalik kehtivaid materjalide ja remondifirmade teenustasude suurust arvestades kuigi realistlik alustada/teostada kostja poolt soovitud töid. Nimetatud tööde tegemiseks oleks hädapäraselt vajalik koguda eraldi vahendeid remondifondi ja sellist käitumisviisi on kostjale selgitanud istungil nii hageja kui ka kohus; kas ja millal sellise otsuse majaelanikud/korteriomanikud vastu võtavad ja haldajale edastavad, ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Vastuseks kostja pretensioonile ukse eest ära tõstmise kohta, on hageja esitanud 6-inimesega trepikoja elanikest

nelja korteriomaniku poolt allkirjastatud teatise, et trepikoja vaheuks keldrisse on eest ära võetud nende palvel,

seega enamuse otsusel. Vastuseks kostja pretensioonidele tehtud või tegemata tööde kohta, on kohus tuvastanud, et kõiki töid, mida hageja selgituste kohaselt sisaldab haldustasu, on maja ümbruses või sees suuremal või vähemal määral tehtud ja seda ei eita ka kostja: on niidetud muru, likvideeritud avariisid, koristatud majaümbrust, tühjendatud prügikonteinereid, on remonditud trepikoda ja soojussõlme ja et hageja halduskuludena on käsitletavad kulud raamatupidamisele, töömeeste palkadele jne., ei ole kostja ka eitanud.

KOS § 13 lg.1 kohaselt peab omanik tasuma kaasomandi majandamise kulud võrdeliselt temale kuuluva kaasomandiosa suurusega; sellest suhtest võib kõrvale kalduda korteriomanike kokkuleppe alusel.

Hagi on tõendatud Tamsalu Linnavalitsuse korraldustega, korteriomanike üldkoosoleku protokolliga hageja valimise kohta maja haldajaks, korteriomanike nimekirjaga, täishooldustasu lepinguga 20.03.2003, võla arvestusega, hagi aluseks olevate arvetega, poolte omavahelise kirjavahetusega, korteriomanike seletuskirjaga ukse kohta

TsMS § 173 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad kostja kanda.

TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent I.Opmann

Viru Ringkonnakohus 26.juulil 2007.a. määras:

Jätta V P apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 26.04.2007 otsuse peale menetlusse võtmata.

Kohtuotsus jõustus: 15.august 2007.a. Viru Ringkonnakohtu määrusega Nooremreferent I.Opmann