2-06-10480/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-10480

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

30. aprillist 2007.a.

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Reet Laasmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. aprillil 2007.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-06-10480

Tsiviilasi

IKi hagi OÜ GI vastu 80 000 krooni saamiseks, intressi saamiseks

summas 1 755.36 krooni ning viivise saamiseks summas 972.96 krooni

ning sissenõutavaks muutuvad põhinõude intress ja viivis kuni põhinõude

täitmiseni ning OÜ GI poolt IKi hagi rahuldamise tuvastamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja IK (elukoht XXX, isikukood XXX);

kostja OÜ GI(asukoht XXX, registrikood XXX) seaduslik esindaja ja

juhatuse liige SR ning lepinguline esindaja advokaat Janek VÄLI.

Kohtuistungi toimumise aeg

08. märtsil 2007. a.

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata IKi hagi OÜ GI vastu 80 000 krooni saamiseks, varalise kahju hüvitamiseks

summas 9 130.30 krooni saamiseks ning intressi ja viiviste saamiseks kuni põhinõude täitmiseni.

Jätta läbi vaatamata IKi hagi OÜ GI vastu IKi väite õigsuse tuvastamiseks selles, et OÜ GI rahuldas

tema nõude, kuna antud nõude menetlrmine ei kuulu kohtu pädevusse.

Kohtukulude jaotus

Asja menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded kostja vastu

Harju Maakohtule 04.05.2006.a. hagiavalduse kohaselt ostsid hageja ja tema abikaasa ostsid

12.04.2005.a. müügilepinguga OÜ-lt GI Tallinnas, XXX asuva korteriomandi, mille reaalosaks oli lepingu

p.1.3. järgi elamu C null korrusel paiknev parkimiskoht nr. 60 hinnaga 80 000 krooni. Lepingu p.-de 1.7.2. ja

3.10. kohaselt pidi parkimiskoht valmima 15.05.2005.a. Pärast parkimiskoha valmimist selgus, et

parkimiskoht osutus kasutamiskõlbmatuks, kuna parkimiseks tuli teha sõidukiga ohtlikke manöövreid. Sellest

informeeriti müüjat ja ehitajat.

Ehitaja FEAS oma kirjas 15.06.2005.a. teatas hagejale, et ehitis vastab ehitusnormidele ning sedasama

kinnitas hagejale ka kostja 20.10.2005.a. vastuses.

24.10.2005.a. pöördusid osad ehitise kaasomanikest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poole

taotlusega, et inspektsioon kontrolliks parkimiskohtade ehitusnormidele vastavust. Inspektsioon teatas

13.01.2006.a kirjas, et inspektsioon tegi ettekirjutuse projekteerija M. Vule Tallinnas, XXX asuva hoone

projekti vastavusse viimiseks ehitusseadusest tulenevate nõuetega. Projektile hinnangu andnud spetsialisti

arvamuse järgi ei vasta parkimiskohtade ka sinna viiva kaldtee projekt EVS 843:003 Linnatänavad ja EPN 17

Linnatänavad nõuetele. Parkla ja õueala ühendustee laius oleks tulnud projekteerida 3 m asemel 5,5 m.

Parkimiskohtade juurdepääsu laiuseks oleks pidanud olema 7 m, tegelik laius on 6 m. Hinnangus märgitakse,

et parkimiskohad on projekteeritud selliselt, et väikseimgi eksitus või valearvestus võib viia sõiduki

vigastamiseni. Spetsialist tähistas parkimiskohad numbritega 1 – 10. Hageja omandis lähtudes sellest

tähistusest on parkimiskoht nr. 8, mida arvamuse p.-s 8 iseloomustatakse kasutamiskõlbmatuna. Spetsialisti

hinnangul peaks projekt vastama standardsetele parkimiskohtadele, sest projektis puuduvad viited

parkimiskohtade piiratud kasutamisvõimalustele. 27.01.2006.a. saadeti kostjale Tehnilise Inspektsiooni

ettekirjutuse spetsialisti arvamuse ärakirjad ning paluti teada omapoolsetest võimalustest olukorra

lahendamiseks.

Hageja on seisukohal, et kostja ei ole võtnud vastavaid meetmeid ohutu liiklemise tagamiseks, kuigi

nende puudumine pidi kostjale ilmnema hiljemalt teekatte paigaldamise käigus, kuna siis oli võimalik

kontrollida manöövrite ohutust reaalselt. Eeltoodust tulenevalt vastutab ehitise omanik ehitise nõuetele

vastavuse eest.

Korteri müümise tingimuseks ei olnud parkimiskoha ostmine ostjate poolt. Kostjal jäid paljud kinnistul

paiknevad parkimiskohad müümata. Kui hageja oleks teadnud parkimiskoha puudustest, oleks ta

korteriomandi ostnud ilma korteriomandiks oleva parkimiskohata. 15.03.2006.a teatas hageja koos abikaasaga

parkimiskoha müügilepingus taganemisest. Oma taganemisavalduses kinnitasid ostjad, et nad on valmis

kostjaga parkimiskoha omandiõiguse ülemineku kokkuleppe sõlmimiseks. Nimetatud kirjale jättis kostja

vastamata.

Hageja perekonnal ei olnud võimalik korterit peale ostmist kasutama hakata, kuna kokkulepitud

tähtajaks hooneni viiv tee ei valminud müügilepingu p.-s 3.10. märgitud 15.05.2005.a. Juunis tekkisid korteri

seintesse ja lakke praod, millest informeeriti kostjat 08.07.2005.a. saadetud kirjas. Müügilepingu p. 3.7.

kohaselt võttis müüja endale kohustuse parandada garantiiajal ilmnenud vead lühima aja jooksul. Columbia

Kivi AS 03.08.2005.a. kirjast nähtuvalt tekkisid praod ehitustehnoloogia rikkumisest. Kostja ja AS FE AS

andsid 10.08.2005.a. kohustuse praak kõrvaldada lagede osas 2005.a. augustis ja seinte osas 2005.a.

oktoobris. Võetud kohustus täideti. Et praagiks osutus ka kahte tuppa paigaldatud parkett, esitas hageja

kostjale ja ehitajale 28.10.2005.a. e-kirjaga nõude praagi kõrvaldamiseks. Hageja pöördus uuesti alltöövõtja

poole 14.11. 2005.a. e-kirjaga ning vastuses sellele lubati töö teostada hiljemalt 19.11.2005.a. Töö teostati

alles 08.12.2005.a., mida tõendab 06.01.2006.a. akt.

Hageja tasus kostjalt ostetud korteriomandist tulenevaid kommunaalmakseid 25.01.2006.a.

maksekorraldusega haldajale kokku 6 672.91 krooni. Kuna hageja ei saanud korterit kasutada kostja

tegevusetuse tagajärjel, siis halduskulude kandmine maist – detsembrini 2005.a. summas 5 072 .30 krooni

ulatuses oli põhjendamatu ning käsitletav hageja arvamuse kohaselt talle tekitatud kahjuna. Hageja tegi

kostjale ja FHOÜ-le ettepaneku tühistada kommunaalkulude arved. Nimetatud äriühingute juhatuse liige

T. K teatas hagejale kirjaga, et , et arvete tühistamiseks puudub, kuna parketivahetuseks kulub vaid 2

tööpäeva ja seintes mõnede pragude pahteldamine ja värvimine kindlasti ei ole asjaolu, mis takistaks

korteriomandit kasutada.

Kostja jättis põhjendamata, miks iseenesest lühiajalised tööd ebamõistlikult kaua venisid. 10.08.2005.a.

aktist nähtub, et tegemist ei olnud mõne praoga, vaid remonti vajasid kõik ruumid ning ebamõistlik oleks

arvata, korter möbleeritakse enne pahtlitolmu tekkimist ja värvimistööde teostamist. Tavapäratuks tuleb

lugeda kostja seisukohta, et korterisse oleks tulnud enne parketi vahetamist. Parketi vahetamise vajadus pidi

olema nii ehitajale kui kostjale selge juba 2005.a. mais, mil teostati parketi ebakvaliteetsusest tingitud

vaegtöid. Hageja omab õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg. 1 alusel.

Eelnimetatud müügilepingu alusel ostsid ostajad kostjalt ühes korteriomandiga veeboileri. Hageja teatas

kirjas veeboileri markeeringu ja dokumentatsiooni puudumisest. Ehitaja FE AS vastas 15.06.2005.a. oma

kirjas, et esitatud kasutusjuhendis on boileri mark ja kõik vajalikud andmed. Boileril paiknevad kleebised

eemaldatakse koristustööde käigus.

Hageja seadis 08.07.2005.a. kirjas kahtluse alla selle, et kas korterisse paigaldatud veeboilerit ei ole enne

kasutatud, kuna markeeringute eemaldamine koristustööde käigus ei ole usutav ning esitatud dokument ei ole

nõuetekohane. Kuna kostja lepingu rikkumist ei tunnistanud, ostis hageja uue boileri hinnaga 3 658 krooni,

mida kinnitab 14.10.2005.a. arve ning palus 18.10.2005.a. saadetud e-kirjaga boileri hinna hüvitamist ja

demonteeritud boileri äraviimist.

Kostja keeldus 20.20.2005.a. kirjas hagejale kulu hüvitamast põhjusel, et jääb arusaamatuks nõude

alus.27.01.2006.a. kirjas tõi hageja välja nõude juriidilise põhjenduse ning palus kostjal täiendavalt tasuda

boileri eemaldamisega seonduvate tööde eest 400 krooni. Tööde eest kulude kandmist tõendab hageja

05.01.2006.a. akt. Nimetatud kiri jäi vastuseta.

Hageja arvates puudub kostjal alus keelduda nimetatud kahju hüvitamisest Tarbijakaitseseaduse § 5 lg. 1

järgi. Kostja esitatud kasutusjuhendis on toodud erinevate veeboilerite kasutusjuhendid ning vaid markeeringu

alusel on võimalik tuvastada, milline osa kasutusjuhendist kehtib paigaldatud veeboilerile. Kui tootja on ette

näinud kauba märgistamise, siis eeltoodud sätete alusel märgituse eemaldamine kaubalt kauba müümisel ei

ole lubatud. Sellest tulevealt on hagejale müüdud veeboiler puudustega kaup Tarbijakaitseseaduse § 11 lg. 1

tähenduses. Ning sellist kaupa oleks saanud müüa vaid siis, kui sellest oleks ostjat teavitatud. Et müüdud

veeboileri ja selle dokumendil markeeringute puudumise tõttu ei olnud võimalik müüdud kaupa

identifitseerida, siis sellest tulenevalt ei ole võimalik pöörduda garantiihooldust tagava HE AS-i poole

garantiiperioodil puuduste kõrvaldamiseks. Põhjusel, et kostja ja ostjad ei leppinud kokku sellise kauba

müügis, kus tootja markeeringud eemaldatakse, siis ei ole ka ostetud kaubal kokkulepitud omadusi. Hageja

täitis ise kostja kohustuse kauba asendamise osas. Hageja õigus kahku hüvitamisele tuleneb VÕS § 115 lg. 1.

Hageja palus 17.01.2006.a. kirjaga kostjal tekkinud kahju summas 9 130.30 krooni hagejale hüvitada

10 päeva jooksul. Kostja jättis hageja nõude täitmata. Alates 01.02.2006.a kuni 04.05.2006.a. on kostja

viivises 93 päeva. Viivise määraks päevas on 2,31 krooni ning viivis kokku moodustab 214.83 krooni. Kostjal

on olemas 12.04.2005.a. müügileping. Hageja on saatnud kostjale lisas 7 märgitud spetsialisti arvamuse

tähitult, mida kinnitab postiasutuse dokument. Eeltoodud põhjustel hageja hagile kostja jaoks nimetatud

dokumente ei lisa TsMS § 340 lg. 2 alusel.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsÜS §-dele 133 lg. 2, 138, VÕS §-dele 94, 100,101, 111 lg. 1, 113 lg. 1,

115 lg. 1 189 lg. 1, 217 lg. 2 p. 1, 218 lg. 1 ja 221 lg. 1 p. 2 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja

kasuks tagastusnõudest tuleneva kohustuse täitmiseks 80 000 krooni, intressi 1755.36 krooni, viivist 972.96

krooni ning sissenõutavaks muutuvad põhinõude intress ja viivis kuni põhinõude täitmiseni; mõista välja

kostjalt hageja kasuks müügilepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju summas 9 130.30 krooni, viivis

summas 214.83 krooni ning sissenõutavaks muutuva põhinõude viivis kuni põhinõude täitmiseni. Hageja

kantud menetluskulud riigilõivule ning õigusabile palub hageja jätta kostja kanda.

07.06.2006.a. esitas hageja kohtule avalduse loobumiseks 80 000 krooni suurusest tagastusnõudest

põhjusel, et kostja tunnistas hageja nõuet sellega, et tegi hagejale kirjaliku ettepaneku müügilepingu

sõlmimiseks. Hageja ja tema abikaasa sõlmisid kostjaga 29.05.2006.a. vahetuslepingu, mille alusel said

kostjalt 17,4 m2 suuruse parkimiskoha. Hageja käsitleb vahetuslepingut kostja poolt kohustuse täitmise

asendamisena VÕS § 89 lg. 1 alusel. Vahetuslepingu alusel sai hageja sellise suurusega parkimiskoha, kuhu

võib parkida üle keskmiste mõõtmetega sõiduauto ning tagastas kostjale väikeauto või mootorratta

parkimiskoha. Vahetuslepingu sõlmimise kulud jäid p. 9.1. kohaselt kostja kanda. Käesolevaga teatab

hageja hagis toodud tagastusnõudest loobumisest ja palub selles osas hagi menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg.

2 p. 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja palub talle tagastada

antud nõudelt tasutud riigilõiv summas 2 125 krooni ning ülejäänud osa tasutud riigilõivust summas 2 125

krooni mõista välja kostjalt. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt menetlusabikulu summas 17 700

krooni. Hageja on oma hagilt tasunud ekslikult 250 krooni rohkem, millise summa palub hageja talle

tagastada.

13.01.2007.a. esitas hageja kohtule avalduse oma hagist loobumise avalduse tühistamiseks ja hagi

täpsustamiseks. Hageja põhjenduste kohaselt, kuna kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda,

seega hageja kanda peaksid jääma ka kostja menetluskulud, siis seega kostja sisuliselt ei tunnista tema poolt

tagastusnõude täimist parkimiskohtade vahetuslepingu alusel. Hagist loobumise avalduse esitamisel lähtus

hageja arvamusest, et tagastusnõude täitmisega kostja tunnistas hagi ja hageja õigust kohtukuludele.

Eeltoodu alusel hageja loobub 02.05.2006.a. esitatud nõudest loobumise avaldusest.

Hageja täiendab oma hagi sellega, et palub kohtul tuvastada kostja poolt hageja esitatud hagi

rahuldamist 80 000 krooni suuruse tagastusnõude osas hageja ja kostja vahel 29.05.2006.a. sõlmitud

parkimiskohtade vahetuslepingu alusel.

Hageja tuvastusnõue tugineb alljärgnevatele asjaoludele:

1) kostja aktsepteerib oma kirjas hageja 15.03.2006.a. taganemisavaldusest tulenevat ettepanekut

parkimiskoha müügilepingu sõlmimiseks ning informeerib hagejat notariaalse tehingu sõlmimise ajast.

Eeltooduga leppisid pooled kokku tagasitäitmissuhte realiseerimises läbi müügilepingu vormi.

Vahetuslepingu puhul vaadeldakse kumbagi lepingu poolt tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes

müüjana, mistõttu vahetuslepinguga täitis kostja hageja nõuet osta talt tema jaoks kõlbmatu parkimiskoht

tagasi. Vahetuslepingu puhul eeldatakse vahetamisele kuuluvate esemete hindade võrdsust. VÕS § 89 lg. 1

kohaselt võib võlgnik kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo üksnes võlausaldaja

nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama, mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kostja poolt

oli võlgnetavaks teoks 80 000 krooni tagastamine hagejale. Kostja andis vahetuslepingu alusel hagejale üle

normaalmõõtemetega parkimiskoha ning sai ise vastu väikeauto parkimiskoha, mis ei olnud oma omadustelt

võrdne kostja poolt üleantuga. Vahetuskauba ebavõrdne väärtus tõendab kostja poolt VÕS § 89 lg. 1 täitmist.

VÕS § 90 alusel kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Vahetuslepingu p. 9.1. kohaselt

jäid vahetuslepingu kulud kostja kanda, mis tõendab seda, et ka kostja käsitles vahetuslepingut oma

kohustuse täitmisena VÕS § 89 lg. 1 tähenduses.

Kostja vastuväited hagile

Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagile hagi ei tunnista ja leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu.

Kostja

leiab,

et

hagejal

puudub

kahju

tulenevalt

kommunaalkulude

tasumisest.

Vastavalt

Korteriomandiseaduse §-le 13 kohustub korteriomanik tasuma korteriomandiga seonduvad ja kaasomandi

majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega sõltumata korteri kasutamisest

alates korteriomanikuks saamisest. Seaduse mõttest tulenevalt tekiksid nimetatud kulutused hagejale igal

juhul sõltumata korteri kasutamisest või mittekasutamisest. Kostjale jääb arusaamtuks, miks peaks kostja

hüvitama hagejale kulutused, mida hageja on vastavalt seadusele kohustatud ise kandma. Kostja on

seisukohal, et hagejale ei ole tekkinud mingisugust kahju, mida kostja oleks kohustatud hüvitama.

Kostja peab vajalikuks vastata hageja hagis märgitud asjaoludele. Hageja nimelt viitab oma hagis

asjaolule, et hagejal ja tema perekonnal ei olnud võimalik hakata kasutama korterit põhjusel, et hooneni viiv

tee ei olnud valmisehitatud müügilepingu p.-s 3.10. kokkulepitud tähtajaks, korteri seintesse ja lakke olid

tekkinud praod ja kahte tuppa paigaldatud parkett osutus praagiks ja see vahetati välja. Hageja väidab

alusetult, et loetletud asjaolude tõttu oli tal võimatu korteri kasutamine. Kostja on seisukohal, et kostja ei

ole kohustatud hagejale mingit kahju hüvitama. Hageja nõue tugineb poolte-vahelisel müügilepingul ning

vastavalt lepingu p.-le 3.10. kohustus kostja hiljemalt 15.05.2005.a. tagama XXX asuvale kinnistule teede

rajamise. Kostja möönab, et tulenevalt teedeehituseks sobimatutest ilmastikuoludest asfalteeritud teid

nimetatud kuupäevaks rajatud ei olnud, kuid juba korteriomandi müügilepingu sõlmimise hetkel olid olemas

kruusakattega teed. Hageja ei ole näidanud, milles seisneb põhjuslik seos lepingu p.-s 3.10. väidetava

mittetäitmise ja hageja poolt tema korteri kommunaalkulude tasumise tõttu tekkinud kahju vahel. Kostja on

seisukohal, et lepingu p.-s 3.10 võetud kohustuse täitmisega viivitamine ei toonud endaga kaasa korteri

kasutamise võimatust Hageja on kostja arvates kummalisel seisukohal, et korteri kasutamine on võimalik

vaid asfaltkattega tee olemasolul. Hagejal oli alates korteri üleandmisest võimalik läheneda elamule mööda

kruusakattega teed ning vabalt kasutada oma korteriomandit. Hageja väidab alusetult, et XXXkrt. 33

ülevaatusaktis 10.08.2005.a. andsid kostja ja FE AS mingi kirjaliku kohustuse. Kostja väidab, et tema pole

mingile kohustusele alla kirjutanud. Samas möönab hageja, et kohustus kõrvaldada praod lagede osas

augustis ja seintel oktoobris 2005a, täideti. Hageja on allkirjastanud 10.08.2005.a. ülevaatusakti, mis

tähendab, et ta nõustus garantiitööde teostamisega nimetatud tähtaja jooksul. Kuna garantiitööd teostati

vastavalt hageja poolt nõustutud tähtaegadele, siis pole kostja oma kohustusi millegagi rikkunud ning tema

tegevuses puudub igasugune õigusvastasus.

Kostja on seisukohal, et hageja seisukoht, et pragude tõttu seintel ja lagedel või nende tööde

likvideerimiseks tehtavate tõttu on võimatu ostetud korteri kasutamine. Pragude tekkimine uutes ehitistes on

täiesti tavapärane nähtus tulenevalt ehitusmaterjalide kokkutõmbumisest kuivamisel peale ehitusobjektile

paigaldamist. Nimetatud praod kuuluvad likvideerimisele garantiitööde käigus. Pragude likvideerimise

tööde teostamine on tänu kaasaegsetele viimistlusmaterjalidele ja tehnoloogiale praktiliselt tolmuvaba.

Enamasti teostatakse nimetatud töid garantiiaja lõpus, s.o. umbes 2 aastat peale korteri ostmist. Valdavalt on

korter selle aja peale elanike poolt kasutuses. Seega on kostja arvates põhjendamatu hageja väide, et ta ei

saanud korterit seintes ja lagedes olevate pragude tõttu kasutada. Kostja on seisukohal, et asjas esitatud

Columbia Kivi AS-i kirjast 03.08.2005.a. ei nähtu, et tegemist oli tehnoloogia rikkumisega. Nimetatud kiri

kinnitab kostja seisukohta, et pragude tekkimine uutes hoonetes n loomulik nähtus ning need puudused on

hõlpsasti likvideeritavad.

Põhjendamatu on hageja seisukoht, et kuna kahes toas olev parkett kuulus garantiitööde korras

vahetamisele, siis ei saanud ta enne parketivahetamist korterit kasutada. Parketi vahetuseks piisab mööbli

nihutamisest ning hageja võinuks oma tube vabalt möbleerida. Garantiikorras vahetatakse parketti ka siis kui

korteris juba elatakse. Kostja ei ole parketivahetamisega hagejale mingit kahju tekitanud.

Hageja on kostja vastu esitanud ka nõude 4 058 krooni saamiseks, põhjendades seda asjaoluga, et

korterisse oli paigaldatud kasutatud veeboiler ning nimetatud summa kulus tal uue veeboileri ostmiseks ja

paigaldamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt oli kostja korterisse paigaldatud uus, eelnevalt kasutamata

veeboiler. Kostja kohustus korteriomandi müügilepingu 3.5. tagama korterisse paigaldatud seadmetele

(s.h. veeboilerile) tootja-poolse garantii, mille aeg ei või olla lühem kui 6 kuud arvates lepingueseme otsese

valduse üleandmise päevast. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja ei ole talle esitanud ühtegi

garantiinõuet seoses veeboileriga. Hageja nõue põhineb asjaolul, et veeboileril puudus üks kleebis, siis on

tegemist kasutatud boileriga. Selline hageja seisukoht on alusetu, kuna kogu ehitusega seonduv

dokumentatsioon on vastavalt poolte-vahelise lepingu p.-le 3.3. üle antud FHOÜ-le, kelle käes need asuvad

ka praegu. Dokumentatsiooni hulgas on ka dokumendid selle kohta, et hageja veeboiler on ostetud

30.03.2005.a. HEAS-lt. Kostjale teadaolevalt on hageja isegi käinud nimetatud dokumentatsiooniga

tutvumas , kuid jätkanud oma põhjendamatute nõudmiste esitamist, tuginedes üksnes asjaolule, et boileril

puudus kleebis. Kostja esindajad TK ja SR on hagejale korduvalt selgitanud, et tegemist on uue boileriga,

millel on vähemalt kaheaastane tootja garantii. Lootuses, et hageja loobub oma alusetutest pretensioonidest,

hankis kostja hagejale isegi personaalse garantiitalongi veeboilerile, kuigi boileri müüjad seda üldjuhul eraldi

ei väljasta. Nimetatud garantiitalongi edastas kostja hagejale 30.05.2006.a. kirjaga. Nimetatud dokumendist

nähtub üheselt, et tegemist on uue boileriga, millel on kehtiv tootja-poolne garantii. Eeltoodut aluseks võttes

ei ole kostja kohustatud hagejale hüvitama viimase poolt ostetud uue veeboileri maksumust ega ka

paigaldamise kulusid. Hageja on ostnud uue veeboileri omast vabast tahtest, ilma, et kostja oleks selleks

andnud hagejale põhjust.

Kõike ülaltoodut aluseks võttes palub kostja kohtul jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus

Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks tervikuna puudub kohtul õiguslik alus, ja seda alljärgnevatel

põhjendustel.

VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning samas lg. 2 sätte

kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja

praktikat. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning samas lg. 4 sätestatu kohaselt kui

võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täimine oli täielik,

täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Hageja esitas oma hagi kohtule kostja vastu 04.05.2007.a. ning korteriomandite vahetusleping ja

asjaõigusleping sõlmiti poolte vahel 29.05.2006.a. Antud lepingu p.-i 4.1. kohaselt IK ja SK vahetavad neile

kuuluva Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr. XXX

sisse kantud korteriomandi kokkuleppel OÜ-ga GI kuuluva Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna

korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr. XXX sisse kantud korteriomandi vastu. Vahetuslepingu

sõlmimisega seotud kulud notaritasu ning riigilõivu näol kohustub tasuma OÜ GI. Lepingu p.-s 6 on pooled

lepinguosalistena hinnanud järgmiselt – OÜ GI hindab talle kuuluva korteriomandi XXX väärtuseks 80 000

krooni ning IK ja SK hindavad neile kuuluva korteriomandi XXX väärtuseks 80 000 krooni.

Seega on poolte vahel 29.05.2006.a. sõlmitud notariaalse korteriomandite vahetuslepingu tulemusel

leidnud pooli rahuldava lahenduse hageja nõue kostja vastu viimase poolt hageja kasuks tagastusnõudest

tuleneva kohustuse täitmiseks summas 80 000 krooni.

Korteriomandite müügilepingust ja asjaõiguslepingust 12.04.2005.a. tulenevalt on lepingu p. 1.3.

kohaselt lepingu esemeks II Tallinnas, XXX asuv korteriomand, mille reaalosaks on elamu C null korrusel

asuv parkimiskoht nr. 60, üldpinnaga 14.1 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Müügilepingu p.

1.7.2. kohaselt kinnitab müüja, et ehitises paikneva lepingu esemeks olevate korteriomandite reaalosade

ehitustööd on lõpetatud, v.a. garaažiosa asfalteerimistööd. Müüja kinnitab lepingu p.-s 1.7.4., et lepingu

esemel ei ole mingeid müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest müüja ei ole ostjale teatanud või mida

ostja ei ole saanud märgata ülevaatuse teostamisel.

Asjas esitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kirjast vastusena hageja pöördumisele (vt. tlk. 21)

ilmneb, et parkimiskohtade nõuetele vastavuse hindamiseks tellis inspektsioon ekspertiisi FIE-lt TM ning

ekspertiisist selgub, et XXXparkimiskohad on projekteeritud vastuolus projekteerimise standardi nõuetega

ning nende kohtade normaalne liiklusohutu kasutamine keskklassi ja suurema sõiduautoga ei ole. Arvestades

eelnevat tehti inspektsiooni poolt ettekirjutus hoone XXX projekteerijale FIE-le M. V milles paluti viia

projekt vastavusse Ehitusseaduses sätestatud nõuetega.

Eeltoodut aluseks võttes oli hageja pöördumine kohtusse hagiga kostja vastu hageja kasuks

tagastusnõudest tuleneva kohustuse täitmiseks summas 80 000 krooni õigustatud. Samas aga oli hagejal

võimalik enne müügilepingu sõlmimist korteriomandiese II (parkimiskoht nr. 60) isiklikult üle vaadata,

veendumaks selle kasutamiskõlblikkust tema sõiduki parkimiseks, sest lepingu kohaselt olid lõpetamata vaid

garaažiosa asfalteerimistööd, kuid parkimiskoha ehitustööd olid lepingu tingimuste kohaselt lõpetatud.

Hageja seletuse kohaselt oli korteriomandi müügilepingu sõlmimise ajal veel vabu parkimiskohti, seega oli

hagejal valikuvõimalus talle sobiva parkimiskoha omandamiseks korteriomandiesemena II. Aasta hiljem, s.o.

29.05.2006.a. poolte-vahelise korteriomandite vahetuslepingu sõlmimine iseenesest tõendab kohtu arvates

veenvalt asjaolu, et sobivama parkimiskoha omandamine oli ka siis veel võimalik ning projekteerija poolt

sisse viidud muudatusest ilmnes asjaolu, et hageja poolt omandatud parkimiskoht nr. 60 oligi ette nähtud

parkimiseks väikeautole või mootorrattale. Kohtule pole teada, millist sõidukit hageja soovis tema poolt

algselt omandatud parkimiskohal parkida, aga hageja pidi sellest ise olema teadlik müügilepingut sõlmides.

Seega ei olnud hageja küllaldaselt hoolas, kui ta müügilepingu sõlmise eel korteriomandi II üle vaatas, sest

müügilepingu p.-i 1.8.2. sättest nähtub, et ostja on üle vaadanud korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosa

ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik korteriomandi koosseisu kuuluva reaalosa seisukorrast.

Kohtu arvates lahendas kostja hageja müügilepingu tulemusel tekkinud probleemi temaga

korteriomandite vahetuslepingut sõlmides eesmärgiga saavutada antud vaidluse osas õigusrahu. Antud

seisukoht ilmnes selgelt ka kostja poolt kohtule antud seletusest. Samas hageja 16.02.2007.a. esitatud

avaldusest kohtule nähtub, et hageja ei ole nõus kostja seisukohaga, et 29.05.2006.a. sõlmitud

vahetuslepingut tuleb käsitleda kompromisslepinguna kohtumenetluse lõpetamiseks.

Kohtu arvates on hageja selline seisukoht väär. Nimelt 06.02.2007.a. toimunud kohtuistungil leidis

kostja esindaja (vt. istungi protokoll, tlk. 114), et käesolevat vaidlust ei ole üldse vaja menetluses hoida ja

kostja on nõus ka täna kompromissi korras tasuma hagejale natuke üle 5 000 krooni, mis moodustab hageja

rahalisest nõudest kostja vastu peaaegu poole. Vahetuslepingus puudub igasugune viide käesolevale

kohtuasjale, sest pooled leidsid kokkuleppe. Kostja on seisukohal, et vahetusleping sõlmiti hagejaga põhjusel,

et lõpetada hagejaga see mõttetu vaidlus, kuid mitte seepärast, et kostja hagi tunnistaks. Hageja nõudeks ei

olnud ostumüügilepingu ega ka vahetuslepingu sõlmimine, vaid selleks nõudeks oli saada kostjalt 80 000

krooni, millega kostja ei oleks kindlasti nõustunud.

Hageja on kohtu arvates asjas tõstatanud ainetu vaidluse selles, et kostja on hageja 80 000 kroonise nõude

rahuldanud 29.05.2006.a. sõlmitud vahetuslepingu alusel, paludes kohtul tuvastada hageja selle väite õigsust.

TsMS § 368 lg. 1 sätte kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja kohtule esitatud nõue tema väite

õigsuse tuvastamiseks hageja poolt sisustatud kujul ei kuulu ülaltoodut aluseks võttes kohtu pädevusse.

Hageja on asja menetlemise käigus kohustud ise seaduses sätestatud korras tõendama kohtule tema poolt asjas

esitatud väidete õigsust. Hageja antud nõue tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg. 1 p.13 alusel, kuna

hageja nõue ei ole suunatud ei õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamisele.

Hageja nentis oma seletuses kohtule 06.02.2007.a. toimunud kohtuistungil asjaolu, et vahetuslepingu

tulemusel sai ta kostjalt vastu kallima garaažiboksi, samas lugesid pooled selles garaažboksi väärtuseks

80 000 krooni. Seega peaks hageja kohtu arvates asjade käiguga igati rahul olema, samas pole ta seda asja

menetlemise käigus kohtule kordagi ilmutanud. Et hageja sai vahetuslepingu tulemusel enda omandisse

reaalosana garaažiboksi või parkimiskoha väärtusega 80 000 krooni, mille ta on notariaalse lepingu alusel

vastu võtnud enda omandisse, tuleb hageja nõue kostja vastu 80 000 krooni saamiseks tagastusnõudest

tuleneva kohustuse täitmiseks, samuti intressi ja viiviste saamiseks jätta rahuldamata, kuna hagi

rahuldamiseks selles nõudes kohtul õiguslik alus puudub.

Hageja nõue müügilepingu mittekohasest täitmisest tuleneva kahju hüvitamiseks summas 9 130 krooni

ning viiviste saamiseks koosneb kahest eri nõudest.

Hageja tasus hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt kostjalt ostetud korteriomandist tulenevaid

kommunaalkulusid elamuhaldajale kokku summas 6 672.91 krooni. Kuna hageja ei saanud väidetavalt tema

omandisse kuuluvat korteriomandit kasutada kostja tegevusetuse tagajärjel, siis oli halduskulude kandmine

maist detsembrini 2005.a. 5 072.30 krooni ulatuses hageja arvates käsitletav talle kostja poolt tekitatud

kahjuna. Hageja väidete kohaselt olid tubade seintes ja lagedes praod ning hagejal ei olnud võimalik asuda

oma eluruumi möbleerima. Samuti vajas kahes toas paigaldatud parkett ümbervahetamist.

Samuti ei olnud majani viiv tee asfalteeritud ning hagejal polnud võimalik ka antud põhjusel oma

korteriomandit kasutada.

Samas Korteriomandiseaduse § 13 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma korteriomandiga seonduvad

ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega sõltumata korteri

kasutamisest alates korteriomanikuks saamisest.

Kostja vastuväidete kohaselt väidab hageja alusetult, et ülalloetletud asjaoludel ei olnud hagejal

võimalik korterit kasutada. Hageja nõue tugineb pooltevahelisel korteriomandi müügilepingu ning antud

lepingu p.-i 3.10 kohaselt kohustus kostja hiljemalt 15.05.2005.a. tagama XXX asuvale kinnistule

asfalteeritud tee rajamise. Kostjast mitteolenevatel põhjustel mainitud tööde teostamine viibis, kuid juba

müügilepingu sõlmimise ajal olid kinnistul olemas kruusakattega teed. Kostja seisukohaga, et lepingu p.-s

3.10. kokkulepitud asfalteeritud teede kohustuse täitmisega viivitamine ei toonud hagejale kaasa korteri

kasutamise võimatust, tuleb kohtu arvates nõustuda, kuna hageja ei ole asjas kohtule tõendanud, et

kruusakattega teed ei olnud läbitavad autoga või jalgsi, mis võinuks takistada hagejal ja tema perekonnal oma

korteriomandit kasutada.

Müügilepingu p.-s 3.5. sätestatu kohaselt kohustub müüja tagama lepinguesemeks oleva korteriomandi

reaalosaks oleva korteri ehitustöödele ehitajapoolse garantii vähemalt 2 aastaks ning paigaldatavatele

seadmetele tootjapoolse garantii, mille aeg ei või olla lühem kui kuus kuud, alates lepingueseme otsese

valduse üleandmise päevast, kusjuures ehitises teostatud ehitustööde garantiitähtaja kulgemise alguseks

loetakse eelpoolnimetatud sündmustest varemsaabunut. Garantii kehtivuse ajal ilmnenud puuduste

kõrvaldamise kohustuse osas jääb müüja (kostja) vastutavaks ostja ees. Lepingu p.-s 3.6. sätestatu kohaselt

garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima omal kulul, kui viga on tekkinud tööettevõtja süül

seose ehitustehnoloogia rikkumisega, tegemist on materjalide ja seadmete tootja süül tekkinud vigadega ning

tegemist ei ole normaalsest kulumisest tulenevate puuduste või vigadega. Lepingu p. 3.7. kohaselt kohustub

müüja vead parandama lühima võimaliku aja jooksul.

Hageja on kostjaga müügilepingut sõlmides olnud kõigi nende lepingu tingimustega nõus.

Vaidlus puudub pooltel selles, et kostja poolt garantiitööd (pragude parandus korteri lagedel ja seintel

ning parketi vahetus) puuduste kõrvaldamisena teostati garantiiaja jooksul ja kostja kulul. Kostja kinnitusel

teostati need tööd vastavalt hagejalt saadud kooskõlastusele ning vastupidist ei ole hageja käesolevas asjas

kohtule ka tõendanud. Asjaolu, et hageja ei pidanud võimalikuks enne pragude parandamist ning parketi

vahetust) korterit kasutama hakata, oli hageja enda valik, kuna ta ilmselt ei soovinud taluda mõningaid

ebamugavusi seoses ülaltoodud tööde teostamsega tema eluruumis. Samas kostja poolt garantii ajal ilmnenud

puuduste kõrvaldamist omal kulul pole kohtu arvates võimalik hinnata kostja süülise käitumisena hageja

suhtes ning kostja on tekkinud olukorras toiminud VÕS §-i 76 lg. 2 mõistes heas usus ja mõistlikult, võttes

arvesse tavasid ja üldist praktikat.

Asjas hageja enda esitatud Columbia-Kivi vastusest (vt tlk. 41) hagejale ilmneb veenvalt asjaolu, et

betoonkivist hoone seintesse tekkivate mõrade tekkepõhjuseks on betooni mahukahanemine, mille

võimendajaks on plokkide õõnsustesse valatud täitebetoon. Kuna hoone on valminud talvel, jätkub

konstruktsioonide kivistumine ja mahukahanemine veel pikka aega. Valminud hoone konstruktsioonides ei

ole ette nähtud deformatsioonivuuke. Seega tekivad mahukahanemisest tingitud praod ca 6 – 8 m kaugusel,

sõltuvalt konstruktsiooni vastupanuvõimest tekkivatest tõmbejõududest või näiteks valmispaneeli ja juurde

valatud monoliitvahelae liitekohas. Soovitatakse mõrad viimistleda võimalikult hiljem, umbes 6 – 8 kuud

peale valmimist. See annab suurema tõenäosuse, et viimistlemine toimub üks kord ja korralikult.

XXXC krt. 33 ülevaatusaktist nähtub (vt. tlk. 42) asjaolu, et see on koostatud 10.08.2005.a. hageja,

ehitaja, tellija järelevalve ning hoone haldaja esindajate osalusel ning akti kohaselt otsustati puudused

kõrvaldada alates 22.08.2005.a. nädala jooksul ning ülejäänu 2005.a oktoobris. Kostja esindaja allkirja

nimetatud dokumendil ei nähtu, seega müüjat akti koostamise juurde ei kaasatud, seega on õige kostja

seisukoht, et kostja ei ole selles aktis märgitud tähtaegu rikkunud ning need tähtajad ei olnud talle siduvad,

seega pole ta hageja suhtes ka süüliselt käitunud.

Ülaltoodut aluseks võttes puudub kohtu arvates 5 072.30 krooni osas eluaseme kulude kandmisest

tuleneva varalise kahju hüvitamiseks hagejale õiguslik alus. Hageja oli seadusest tulenevalt kohustatud

korteriomanikuna kandma korteriomandiga seonduvaid ja kaasomandi majandamise kulusid alates

korteriomanikuks saamisest.

Samal seisukohal on kohus ka veeboilerit puudutavas vaidluses. Kohtu arvates on õige kostja seisukoht

selles, et hageja ei ole veeboileri osas esitanud kostjale selle toote (seadme) garantiid puudutavat nõuet.

Hageja tõstatas veeboileri osas vaidluse põhjusel, et sellel puudus kleebis toote markeeringu kohta, mistõttu

asus hageja seisukohale, et talle on korterisse paigaldatud kasutatud veeboiler. Vaidlus puudub selles, et

paigaldatud veeboiler oli töökorras ning vastavalt müügilepingu p.-le 3.5. tagas kostja korteriomandi müüjana

paigaldatavatele seadmetele (ka veeboilerile) tootjapoolse garantii. Kostja kinnituse kohaselt on FHOÜ-le

kostja poolt üle antud dokumentide hulgas ka dokumendid selle kohta, et hageja korterisse paigaldatud

veeboiler on ostetud 30.03.2005.a. HE AS-lt. Vastu tulles hagejale, hankis kostja hagejale personaalse

garantiitalongi veeboilerile ning edastas selle hagejale oma kirjas 30.05.2006.a. Sellest dokumendist nähtub,

et tegemist oli uue veeboileriga, millel on kehtiv tootja-poolne garantii.

Asjaolu, et hageja ostis uue veeboileri ning kandis seetõttu kulutusi summas 4 058 krooni, tõendab vaid

seda, et hageja vahetas veeboileri välja oma vabast tahtest, ilma, et selleks oleks olnud vajadust. Asjas on

ilmne, et kostja ei ole andnud hagejale süüliselt põhjust veeboileri väljavahetamiseks ning seetõttu ei pea

kostja kandma ka varalist vastutust hagejale tekkinud kulutuste osas, kuna tegemist pole hagejale tekkinud

kahjuga.

VÕS § 127 lg. 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kuna hagejale kahju tekkinud pole, puudub hagejal kohtu arvates õiguslik alus ka kostjalt kahju

hüvitamist nõuda ning hagejal puudub seetõttu õigus nõuda kostjalt ka intressi ja viiviste saamist hagis

märgitud ulatuses ja alustel.

Kostja vastuväited on ka antud nõude osas asjakohased ning põhjendatud.

Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hagi on kostja vastu esitatud tervikuna ilma õigusliku

aluseta ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

Hageja kanda tuleb jätta asja menetluskulud vastavuses TsMS §-de 173 – 179 sätetega.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri)

30.04.2007.a.