2-07-6593/4 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprill 2007.a. Rapla Tsiviilasja number 2-07-6593 Tsiviilasi T M hagi JM vastu elatise suurendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T M Kostja: J M

Kohtuistungi toimumise aeg

20.aprill 2007 RESOLUTSIOON

Välja mõista J Mlt T M kasuks alates hagi esitamisest s.o 28. veebruarist 2007.a. igakuuliselt 2000.- krooni elatusraha tütar E-L M’e ülalpidamiseks s.o. suurendada Rapla Maakohtu 16.juuni 2000.a. otsusega välja mõistetud elatist 1500 krooni võrra.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel võib huvitud isik esitada kohtusse hagi elatise määra muutmiseks. Kohtukulude jaotus

J M kanda jäävad riigilõiv 1000.- krooni ja hageja menetluskulud.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Riigi kasuks kulude väljamõistmise lahendab kohus määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse koopia protsessiosalisele kättetoimetamise päevast, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõue

Hagist nähtub, et poolte kooselust on xxx sündinud tütar E-L M, kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Poolte kooselu lõppes 1999. aasta detsembris. Kostjalt on Rapla Maakohtu 16.06.2000.a. otsusega välja mõistetud lapse ülalpidamiseks elatis 500.- krooni kuus, kuid alates 2006. aasta juunikuuust ei ole ta elatist tasunud. oma Viimane laekumine oli 2006.a. maikuus. Hageja leiab, et seega on kostja talle võlgu 10-kuu elatise, s.o 5000.- krooni. Kuna tütar on juba 9- aastane ja tema vajadused kasvanud, siis soovib hageja suurendada elatist 2000.- kroonini kuus. Lisaks soovib hageja varem välja mõistetud elatise võla s.o. 5000 krooni tasumist. Kohtuistungil nõustus hageja vähendama nõuet 1800 kroonile kuus, kuid sel juhul soovib selle väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest arvates hagi esitamisest.

Kostja seisukoht

Kostja ei nõustu hagiga. Vastuväidetest nähtub, et elatise tasumise katkestas ta seepärast, et hageja ei võimalda tal lapsega kohtuda ega lapse kasvatamisest osa võttu, algul annab hageja küsimise peale nõusoleku, kuid hiljem keeldub mingil põhjusel lapse lubamisest kostja juurde; kostjal on veel 5-aastane laps ja tema uus elukaaslane võtaks eelmisest kooselust sündinud tütre meelsasti vastu, et mõlemad lapsed kokku saaksid; hagetava summaga kostja ei nõustu, kuna ta peab tasuma korteriüüri, tagastama pangalaenu ja ka perekonda üleval pidama; alalisele tööle läks ta alles 01. detsembril 2006.a. enne seda tegi ta umbes aasta juhutöid; kostja oleks nõus tasuma elatist endiselt 500.- krooni kuus ja seda juhul, kui ta näeb tütart.

Kohtu seisukoht

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Kui üks vanem seda ei täida, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei tohi elatis reeglina olla alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast ja seega alates 01.jaanuarist 2007.a. on elatise alammäär 1800.- krooni kuus. Kooliskäiva lapse igapäevasteks vajadusteks tehtavad kulud on üldteada ega vaja tõendamist. Kostja poolt pakutav 500 krooni kuus ei ole ilmselgelt küllaldane ja elatise maksmise katkestamiseks alates 2006.a. juunikuust puudus kostjal seaduslik alus.. Hageja on alates 2006.a. aprillikuust ilma töökohata ja alates k.a. jaanuarikuust registreeritud töötuna; kuna teist last ei saa praegu panna lasteaeda, siis ei saa hageja minna ka tööle; hageja sissetulekuks on töötu abiraha ja emalt saadav toetus. Hageja on esitanud perearsti tõendi, mille kohaselt on laps sageli haige ja vajab ravimeid. Kostja on esitanud tõendi, mille kohaselt on tema igakuine netopalk olnud 2007.a. vahemikus 6726 kuni 20563 krooni kuus. Neil põhjustel kohus leiab, et hageja poolt nõutav 2000 krooni kuus on põhjendatud. Oma kulude tõendamiseks on kostja esitanud tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt peab ta kuni 2007.a. lõpuni tasuma krediidi tagastamiseks 658 krooni kuus, kohtul ei ole alust kahelda ka kostja seletustes eluasemekulude suuruse ja uue perekonna ülalpidamise kohta. Kostja väljaminekuid arvestades ei pea kohus otstarbekaks välja mõista elatist hagi esitamisele eelnenud ühe aasta eest, nagu PkS § 70 lg. 2 seda küll võimaldaks. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Seepärast tuleb elatis välja mõista alates 28.veebruarist 2007.a.

Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. Riigilõiv määratakse kindlaks vastavalt hagi hinnale. TsMS §

129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Antud juhul tuleb lähtuda aga mitte kogu väljamõistetavast elatise summast, vaid elatise suurendatud osast, milleks on 1500 krooni. Hagi hinnaks tuleb seega lugeda 13500 krooni, millele vastab Riigilõivuseaduse lisa 2 kohaselt riigilõivu määr 1000.- krooni.

TsMS § 468 lg. 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmiseks tehtud otsuse hagejale hädavajalikus osas viivitamatult täidetavaks. Kuna kostja on keeldunud alates 2006.a. maikuust elatise tasumisest, siis on hageja huvides vajalik tunnistada kohtuotsuse täies ulatuses viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik