3-06-1754/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 24.04.2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1754 Haldusasi Station Hotel AS kaebus Majandus-ja Kommunikatsiooni 03.08.2006 käskkirjale ja Ettevõtluse Arendamise SA 01.06.2006 otsusele. Asja läbivaatamise vorm ja aeg Suuline menetlus Kohtuistung 26.03.2007 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Station Hotel AS esindaja adv Leonid Tolstov, vastustaja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Kristel Hook ja Maria Alajõe ning vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja adv Madis Päts ja adv Triin Biesinger Jussmann. Resolutsioon Jätta Station Hotel AS kaebus rahuldamata Välja mõista osaliselt kaebuse esitajalt Station Hotel AS vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks kohtukulud summas 28 633 krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvusejärgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4).

ASJAOLUD

12.12.2005 esitas Station Hotel AS Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele taotluse EU23029 projektile „Station Hotel Tartu rajamine“ toetuse saamiseks abikõlbliku kogumaksumusega 81 705 000 krooni, millest EAS-i poolne finantseerimine oleks 9 633 894 krooni.

13.03.2006 jättis EAS-i juhatus oma otsusega nr 1-19.7/3900 taotluse rahuldamata. Station Hotel AS-i taotlus saavutas hindamisel koondhindeks 2,50. Lähtudes majandusja kommunikatsiooniministri 07.05.2004 määrusega nr 126 vastu võetud «Eesti riikliku

2 arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine» osade «Turismi tootearendus ja turundus» ning «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tingimused” (jõustus 22.05.2005) § 11 lõikest 3 kuuluvad rahuldamisele parimad § 11 lg 6 toodud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt koondhinde 2,50 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet. Station Hotel AS taotlus koondhindega 2,50 asus hinnatud taotluste pingereas 15. kohal. Piiratud eelarve tingimustes otsustati pingerea alusel rahuldada 9 taotlust, millest rahuldamisele kuulunud taotluse madalaim koondhinne oli 2,62.

18.04.2006 esitas Station Hotel AS EAS juhatuse 13.03.2006 otsuse nr 1-19.7/3900 peale vaide Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile, milles väitis, et nimetatud otsus on ebapiisavalt motiveeritud.

19.05.2006 majandus-ja kommunikatsiooniminister tegi vaideotsuse ja ettekirjutuse oma käskkirjaga nr 1.1-6/10 EAS-le, milles rahuldas vaide ning kohustas EAS juhatust taotlust uuesti läbi vaatama.

01.06.2006 tegi EAS juhatus uue otsuse nr 1-19.7/8191, millega jättis Station Hotel AS-i taotluse turismi tootearenduse saamiseks rahuldamata, kuna Station Hotel AS taotlus koondhindega 2,50 asus hinnatud taotluste pingereas 15. kohal. Pingerea alusel otsustati rahuldada 9 taotlust, millest rahuldamisele kuulunud taotluste madalaim koondhinne oli 2.62.

06.07.2006 Station Hotel esitas Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile vaide, milles palus EAS 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8191 tühistamist ja asja uuele läbivaatamisele saatmist EAS-le.

03.08.2006 majandus-ja kommunikatsiooniminister tegi vaideotsuse oma käskkirjaga nr 1.1- 6/15, milles jättis Station Hotel AS-i vaide rahuldamata.

Station Hotel AS esitas 01.09.2006 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotletakse majandusja kommunikatsiooniministri 03.08.2006 käskkirja nr 1.1-6/15 ning EAS 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8191 tühistamist ning EAS kohustamist uuesti läbi vaatama Station Hotel AS taotlust turismi tootearendustoetuse saamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

KAEBUSE MOTIIVID

Kaebaja on seisukohal, et majandusja kommunikatsiooniministri 03.08.2006 käskkiri nr 1.1- 6/15 ning EAS juhatuse 01.06.2006 otsus nr 1-19.7/8191 on ebapiisavalt motiveeritud, mis on endaga kaasa toonud toetustaotluse ebaõige hindamise ning diskretsioonivigade esinemise. Kaebaja on seisukohal, et isiku õigus haldusorgani poolsele vigadeta diskretsioonile on üks haldusõiguse põhimõtteid ning olukorras, kus haldusakt on ebapiisavalt motiveeritud, ei ole tagatud isikute võrdne kohtlemine ning vigadeta diskretsiooni teostamine, mis on viinud sisuliselt põhjendamata haldusakti andmiseni ning Station Hotel AS poolt 13.03.2006 esitatud

3 taotluse registrinumbriga EU23029 rahuldamata jätmiseni. Kaebaja on seisukohal, et vaatamata kaebuse esitaja taotluse mitmekordsele menetlemisele, ei ole vastustajad pidanud kordagi vajalikuks muuta kaebuse esitaja taotlusele antud koondhinnet, ega ka mitte ühtegi hinnet, mis on antud lõpliku koondhinde moodustavatele alapunktidele. Kaebajale jääb arusaamatuks projektile vaidlusaluses otsuses antud hinne, kuna otsuse punktis 1 ei ole majandusja kommunikatsiooniminister oma käskkirjas sisulist seisukohta võtnud. Kaebajale ei ole selge, kas projektis toodud käibele heidetakse ette selle suurust võrreldes taotletava toetusega, samuti ei ole selge, kas otsuses käsitletakse projekti käiberentaabluse suurust negatiivse asjaoluna. Ei ole selge, millist mõju avaldavad eeltoodud kaks asjaolu käesoleva punkti lõpliku hinde kujunemisele. Antud punkti valguses jääb kaebajale arusaamatuks otsuses toodud väite olulisus, mille kohaselt mõjutab suure hulga majutuskohtade lisandumine Tartu linna teiste majutusettevõtete täituvust kõrghooajal (september-mai) negatiivselt. Station Hotel AS leiab, et kui otsuses käsitletakse eeltoodud asjaolu negatiivsena, on arusaamatu, kuidas sellisel juhul on üldse võimalik teenust pakkuda ilma, et nimetatud teenuse pakkumine ei mõjutaks negatiivselt turul juba tegutsevaid teenusepakkujaid. Kaebajale jääb arusaamatuks, millele tuginedes on otsuses leitud, et projekti mõju ümbritsevale looduskeskkonnale on „neutraalne”. Kaebaja on seisukohal, et otsuses ei ole selgitatud, millele tuginedes hinnatakse projektide keskkonnamõju märksõnadega „neutraalne”, „hea”, „väga hea” või näiteks „väga halb”. Kaebaja selgituste kohaselt ei selgu vaatlusalusest punktist, millised on käesoleva punkti koondhinde moodustavate kriteeriumide (käive, tööhõive jne.) maksimumid, mis peaksid eelduslikult vastama hinnangule väga hea ning millised on projekti puudujäägid eelduslikest maksimumidest ning, millist osakaalu punkti koondhinde moodustumisel mängivad eelviidatud kriteeriumid s.t kas mõni kriteerium omab suuremat kaalu või on kõik kriteeriumid võrdse kaaluga. Vaidlusaluse otsuse p 2 on toodud peamiseks vastuväiteks projektile asjaolu, et hotell ja tervisekeskus ei mitmekesista turismitoodete valikut Eestis ning samuti leitakse, et Tartus ja Tartu maakonnas ei eksisteeri majutuskohtade puudust kõrghooajal. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et turismitoodete mitmekesistamine ei saa tähendada seda, et luua tuleb täiesti uusi tooteid. Kaebaja on seisukohal, et turismitoodete täiendamise all tuleb mõista ka olemasolevate turismitoodete täiendamist nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil, vastasel juhul oleks võimalik väita, et ükski hotell ega tervisekeskus ei saaks vaidlusalust kriteeriumi täita, kuna hotelle ja tervisekeskuseid on Eestis palju. Kaebaja leiab, et Majandusja Kommunikatsiooniministri käskkirjas toodud Statistikaameti 2005.a majutuskohtade täituvus andmed Tartus ja Tartu maakonnas kõrghooajal ei ole käesolevas vaidluses relevantsed. Kaebaja arvates on Tartus ja Lõuna-Eestis terav puudus sobivatest majutuskohtadest grupituristide seisukohast, siis Station Hoteli projekt aitab tunduvalt nimetatud puudust leevendada ning aitab oluliselt kaasa Tartu kui turismikeskuse väljakujunemisele. Kaebaja märgib, et kõrvalkinnistule kerkib konverentsikeskus, mis hakkab hotelliga toimima kui üks tervik ning seeläbi soodustab konverentsiturismi Tartus. Projektile tehtud etteheited seoses selle eelarve üldsõnalisuse ning sellest tulenevate võimalike likviidsusprobleemidega on kaebaja hinnangul alusetud ning paljasõnalised. Kaebuse esitaja soovib juhtida tähelepanu asjaolule, et projekt on sisuliselt kavand tulevikus tehtavate tööde määratlemiseks, seetõttu iseloomustab projekte üldreeglina alati teatav üldsõnalisus. Kaebaja märgib, et Station Hotel AS poolt kõnealuse taotluse esitamise ajal, mil oli veel ebaselge, kas taotlus rahuldatakse või mitte, ei olnud ehitajaga võimalik saavutada mingit siduvat kokkulepet, et seeläbi määratleda detailselt ehituse maksumus. Kaebaja on seisukohal, et põhjendamatud on majandusja kommunikatsiooniministri käskkirjas esitatud seisukoht, et väidetavad eksperdid peavad erapooletuse säilitamiseks jääma anonüümseteks. Kaebaja leiab, et ekspertide väidetav anonüümsuse nõue ei ole käesoleval juhul põhjendatud kuna puudub igasugune viide seaduslikule alusele, millele toetudes keeldutakse ekspertide isikuid ning nende spetsialiteete

4 avaldamast. Käesoleva vaidluse lahendamisel on ülimalt oluline kaebaja arvates tagada, et eksperdid oleksid tõepoolest vastava valdkonna spetsialistid, samuti on oluline, et oleksid kontrollitavad ekspertide poolt võetud seisukohtade allikad. Kaebaja hinnangul on viited selle kohta nagu võidaks ekspertide erapooletust mõjutada olukorras, kus nende isikud on teada alusetud ja põhjendamatud. Seega asub kaebaja seisukohale, et olukorras, kus ekspertide isikud ning seeläbi nende professioonid ning arvamuste ja seisukohtade aluseks olevad andmed ning allikad on kaebajale teadmata, ei ole võimalik kasutada väidetavate ekspertide arvamusi kaebaja poolt EAS juhatusele esitatud taotluse suhtes diskretsiooniotsuse langetamisel. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluse otsuse punktis 3 toodud etteheide on alusetu. Kaebaja juhib tähelepanu, et 07.05.2007 määrus nr 126 § 11 lg 6 p-st 3 tulenevalt ei ole vajalik projekti avamisjärgse meeskonna ehk hotelli juhtiva meeskonna määratlemine, vaid vajalik on üksnes projekti meeskonna määratlemine. Kaebaja märgib, et projektis on detailselt kirjeldatud projekti meeskonda, sealhulgas on nimetatud ka juhataja. Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et täidetud on 07.05.2007 määruse nr 126 sätte nõuded kogenud ning pädeva projekti meeskonna osas. Majandusja kommunikatsiooniminister piirdub otsuse punktis 4 vaid väitega, et vaidlusalune projekt ei kasvata Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel. Otsuses leitakse, et äriplaanis määratletud sihtturud on küll atraktiivsed, kuid konkurents projektis märgitud tegevusvaldkondades on valitud sihtturgudel väga tugev. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kas toodud asjaolu on EAS juhatuse käsitluses antud taotlust silmas pidades negatiivne või positiivne. Lisaks märgitakse otsuses, et antud projekti käigus arendatav toode on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline hinna ja kvaliteedi suhtes. Toote rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstab kõrvalkinnistule rajatav konverentsikeskus, kuid majutuse soodne hind ning lisateenustena pakutavad tervisening konverentsiteenused ei taga otsuses avaldatud seisukoha järgi arendatavale turismitootele olulist konkurentsieelist rahvusvahelisel turul. Otsuse loogikat järgides, jääb kaebajale arusaamatuks, millised kriteeriumid veel, lisaks juba mainitud soodsale hinna ja kvaliteedisuhtele ning rohketele lisateenustele, tagaksid olulise konkurentsieelise rahvusvahelisel turul ning, millist mõju avaldasid nimetatud asjaolud käesolevas punktis projektile antud hindele. Lisaks jääb kaebajale selgusetuks, kas tihe konkurentsisituatsioon mõjutab negatiivselt kaebaja taotluse konkurentsivõimelisust siseriiklikul tasandil või rahvusvahelisel turul. Otsuse punktid 5 osas soovib kaebaja toonitada, et igasuguse ehitustegevusega seotud projekti koostamisel tuleb arvestada asjaoluga, et projekti konkreetsus ei saa tagada ehitustööde maksumuse täpset vastavust projektile, mistõttu projekti kogueelarve hinnangulisus on vältimatu. Seetõttu leiab kaebaja, et taotluses toodud asjaolusid arvesse võttes (ehituse maksumuse ning hotelli sisustuse hinna võimalik kõikumine), ei saa käesolevas taotluses käsitleda negatiivsete asjaoludena. Samas juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et otsuses ei ole endiselt sisuliselt hinnatud projekti jätkusuutlikkust, esitatud on vaid väide võimalikest likviidsusprobleemidest. Otsuse puntki 6 osas jääb kaebajale arusaamatuks projektile antud hinne. Kaebaja hinnangul on täielikult põhjendamata otsuses esitatud väide, et kaebaja äriidee teostumine on täielikus sõltuvuses AS Emajõe Ärikeskuse majanduslikust võimekusest. Kaebaja leiab, et otsuses ei ole sisuliselt põhjendatud, miks on sõltuvus AS Emajõe Ärikeskuse arendusplaanide edukusest käesoleva projekti puhul negatiivne asjaolu. Otsuses leitakse, et äriplaanis ei ole analüüsitud olemasolevat konkurentsisituatsiooni riiklikul tasandil ega peetud riskiks täiendavate konkurentide lisandumist turule. Kaebaja juhib tähelepanu asjaolule, et äriplaani lehekülgedel 32-37 on toodud põhjalik analüüs Station Hoteli ja selle kõikide peamiste konkurentide kohta (mis hõlmas ka kõigi SWOT analüüse) ning nimetatud analüüsis ei ole püütud välja mõelda uusi võimalikke konkurente ning nende võimalikke tooteid. Kaebaja leiab, et tema projekt vastab 07.05.2007 määruse nr 126§ 1 lg-s 3 sätestatud eesmärkidele, kuna see avardab turistide võimalusi leida soodsat ning kvaliteetset majutusteenust Tartus ja soodustab

5 konverentsiturismi arengut ning parandab Eesti ning eriti Tartu mainet rahvusvahelistel sihtturgudel kui konverentsiturismi sihtkoht. Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi väide justkui oleks kaebaja seisukohal, et enne tuleb saada toetus ning alles siis saab asuda näiteks ehitajatega siduvaid kokkuleppeid sõlmima, on kaebaja hinnangul meelevaldne. Kaebaja selgitab, et ajal, mil taotlus EAS-le esitati, ei olnud tal veel siduvaid kokkuleppeid ehitajaga, kuna projekt oli algusjärgus. Kaebaja leiab, et seega ei vasta tõele väide nagu oleks kaebaja olnud seisukohal, et toetuse taotlemiseks vajalike toimingute sooritamine on sõltuv EAS poolt tehtavast otsusest. Kaebaja leiab, et juhul, kui järgida Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi loogikat, siis ei tohiks ükski majutusettevõte kaebaja poolt taotletud toetust saada. Kaebaja on veendunud, et soodsate ning kvaliteetsete majutuspindade olemasolu hotelli näol soodustab nii potentsiaalsete külastajate saabumist kui ka pikemaajalist viibimist Tartus. Kaebaja leiab, et kvaliteetne majutusteenus on üheks esimeseks ning peamiseks kriteeriumiks, mille olemasolus turist veendub enne, kui ta otsustab riiki või ka mõnda piirkonda pikemalt külastada. Lisaks juhib kaebaja tähelepanu, et projekti üheks olulisimaks aspektiks on konverentsiturismi arendamine Tartus, mis omakorda motiveerib turiste Tartusse tulema ning seal ka pikemalt viibima. Seega leiab kaebaja, et tema projekt vastab täielikult meetme põhiideele. Kaebaja palub kohtul hinnata EAS 01.06.2006 otsuse nr 1-19.7/8191, kui diskretsiooniotsuse kooskõla õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega. Käesoleval juhul leiab kaebaja oma kaebuses, et EAS on kõigi taotluste hindamisel kasutanud küll sama metoodikat, kuid selle metoodika kasutamise tulemusel kaebaja taotluse suhtes tehtud otsus on ebapiisavalt motiveeritud, mis on omakorda toonud kaasa diskretsioonivigade tekkimise ning taotlejate ebavõrdse kohtlemise. Kaebaja projekti puhul on kaebaja hinnangul jäetud tagaplaanile kaks projekti tugevustest. Kaebaja leiab, et EAS on sisuliselt seisukohal, et teatud projekti tugevad küljed tuleb selle hindamisel jätta tagaplaanile. Kaebaja hinnangul ei saa selline lähenemine olla põhjendatud ega õigustatud. Kaebaja ei saa nõustuda EAS antud tõlgendusega proportsionaalsuse põhimõttele. Kaebaja on seisukohal, et proportsionaalsuse põhimõtte raames tuleb erinevaid asjaolusid ning huvisid kaaluda, küll aga ei ole õige lähenemine, mille kohaselt lihtsalt konstateeritakse, et ühed huvid või asjaolud on vähemolulised kui teised ning seetõttu ei tule neid ka arvestada. Kaebaja leiab, et juhul kui EAS asub seisukohale, et taotluse hindamisel on teatud asjaolud suurema kaaluga kui teised, siis peab EAS vastavasisuline arutluskäik ning argumentatsioon olema tema otsuses nähtav ning seeläbi ka kontrollitav. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul on EAS piirdunud pelgalt väitega, et projekti tugevused on vähemolulised asjaolud, mis ei kaalu üles olulisi asjaolusid (eelduslikult projekti nõrkuseid). Lähtudes eeltoodust tekib kaebajal küsimus, kas vaide aluseks olev projekt, mis järgib kõiki keskkonnanõudeid, saab olla hinnatud kui “neutraalne”, arvestades, et projekt ei kujuta endast mingisugust ohtu ümbritsevale looduskeskkonnale. Kaebaja hinnangul ei saa põhjendatuks lugeda ka väidet, et vaid avamisjärgse meeskonna teatavaks tegemine võimaldab hinnata taotleja võimekust projekti lõplikul teostamisel. Selline loogika annaks kaebaja arvates EAS-ile sisuliselt võimaluse nõuda projektide meeskondade avaldamist ka näiteks mitmeid aastaid ette. Veel peab kaebaja vajalikuks märkida, et kui ülalviidatud hindamisaruande punktis 5.2 tuuakse projekti meeskonda välja kui projekti tugevust, siis nüüd on EAS nimetatud asjaolu jätnud täiesti tähelepanuta, asudes põhjendamatule seisukohale, et ainsana omab tähendust hotelli avamisjärgne meeskond (või vähemalt selle juhtivliikmed). Kaebajale jääb siinkohal arusaamatuks, kuidas saab rahvusvaheliselt hinna ja kvaliteedi suhtes konkurentsivõimeline toode avaldada negatiivset mõju hindele, mis antakse arendatava toote rahvusvahelise konkurentsivõime kriteeriumi all. Samuti soovib kaebaja juhtida tähelepanu, et innovatiivsuse puudumist ei ole kaevatavas otsuses endas projektile ette heidetud, vaid EAS on nimetatud kriteeriumile esimest korda toetunud oma vastuses kaebaja kaebusele halduskohtule. Sellele vaatamata peab kaebaja vajalikuks märkida, et kõnealune innovatiivsuse kriteerium on EAS-i poolt jäänud

6 sisustamata. Olukorras, kus EAS nõuab innovatiivsust majutusettevõttelt (hotellilt), jääb kaebajale selgusetuks, milline on see innovatiivne lähenemine nimetatud teenuse turul, mis tagaks EAS-i meelest edu ka rahvusvahelises plaanis. Kaebaja avaldab, et loomulikult avaldavad ootamatult suurenevad kulutused negatiivset mõju igale ettevõttele, kuid siinkohal on tegemist siiski vaid oletusega, mida ei saa käsitleda fundamentaalse argumendina projekti jätkusuutlikkuse hindamisel. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkirjas esitatud väited nagu ei pakuks majutuskohtade lisandumine lisandväärtust Eesti turismi arengule on selgusetud. Kaebuse esitaja leiab, et projekt toetub täiel määral klastri põhimõttele. Kaebaja hinnangul soodustavad taskukohase ning kvaliteetse majutusteenuse pakkumine koos projektis toodud lisateenuste tarbimise võimalusega (tervisening konverentsikeskus) vaieldamatult turistide liikumist väljaspool Tallinna ning nende pikemat viibimist Eestis. Samuti on kaebaja meelest ilmselge, et lai valik erinevatele sihtgruppidele mõeldud majutuskohti on Eesti turismi kui terviku arengu seisukohalt positiivne ning soodustab ühtlasi ka piirkondlikku turismiteenuste mitmekülgset arengut. Kaebaja ei saa nõustuda Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohaga, et haldusaktide motiveeritust näitab asjaolu, kas neile on sisuliselt vastu vaieldud või mitte. Selline loogika viiks kaebaja hinnangul absurdse olukorrani, kus näiteks ei oleks võimalik vaidlustada haldusakti selle ebapiisava motiveerituse tõttu, kuna haldusakti vaidlustamine nimetatud põhjusel tähendaks automaatselt, et haldusakt on motiveeritud. Kaebaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et ta taotleb oma kaebuses käskkirja tühistamist, mitte seda, et vastustaja muudaks kaebuse esitaja taotlusele antud hindeid. Kaebaja leiab, et vastustaja loogika kohaselt tekitab igasugune konkurentsi lisandumine turule ebasoodsaid turusituatsioone, mistõttu ei saaks kõnealuse meetme raames toetada kedagi, kes sooviks tulla turule teenusega, mis juba turul eksisteerib. Pigem leiab kaebaja, et tema projekti mõju teistele sama piirkonna ettevõtetele on positiivne, kuna hotelli kliendid külastavad eelduslikult ka näiteks kaubanduskeskuseid jne. Kaebaja leiab, et majandus-ja kommunikatsiooniministeerium on vaidlusaluse käskkirja punktis 4 “Majandusja kommunikatsiooniministri seisukoht” asja sisuliselt lahendades jõudnud ebaõigele järeldusele ning rikkunud 03.08.2006 käskkirjaga nr 1.1-6/15 kaebaja vaide rahuldamata jätmisel kaebaja õigusi. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt on vastustaja vaideotsus ilmselgelt motiveerimata. Kaebaja arvates on antud puudus nii sisuline kui ka menetluslik, kuna vaidemenetluses on jäetud kontrollimata vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse ja otstarbekuse nagu nõuab seda HMS § 83. Toetudes eeltoodule leiab kaebaja, et majandusja kommunikatsiooniministri 03.08.2006 käskkiri nr 1.1-6/15 ning EAS juhatuse 01.06.2006.a otsus nr 1-19.7/8191 on ebapiisavalt motiveeritud, mis on endaga kaasa toonud toetustaotluse ebaõige hindamise ning diskretsioonivigade tekkimise. Kaebuse esitaja palub tühistada majandusja kommunikatsiooniministri 03.08.2006.a käskkiri nr 1,1-6/15 ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 01.06.2006.a otsus nr 1-19.7/8191 ning kohustada EAS-i uuesti läbi vaatama Station Hotel AS taotlust turismi tootearendustoetuse saamiseks. Kaebuse rahuldamise korral palub kaebaja mõista vastustajatelt välja kaebaja kohtukulud summas 40 870,00 krooni.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kinnitusel järgiti vaideotsuse vormistamisel HMS § 83 lõikest 1 tulenevat kohustust kontrollida haldusakti õiguspärasust ja otstarbekust. Vastustaja väidab, et MKM uuris vaide menetlejana dokumentaalseid tõendeid ning viis läbi teisi menetlustoiminguid. Vastustaja on seisukohal, et käskkiri vastab täielikult

7 HMS § 55 ja § 56 haldusaktile esitatavatele sisuja vorminõuetele. Vastustaja selgitab, et tootearendustoetuse üldeesmärgiks on jätkusuutliku majanduskasvu tagamine turismisektori konkurentsivõime suurendamiseks. Tulenevalt majandusja kommunikatsiooniministri 7.05.2004 määruse nr 126 § 1 lõikest 3 on meetme osa „Turismi tootearendus ja turundus” eesmärkideks: 1) mitmekesistada turismiteenuste ja –toodete valikut; 2) parandada turismiteenuste ja – toodete kvaliteeti; 3) suurendada rahvusvahelist konkurentsivõimet ning 4) kasvatada Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel. Vastustaja selgitab, et toetuse taotlemisel Euroopa Liidu struktuurifondidest tuleb lähtuda asjaolust, et finantseerimist projektile võib taotleda igaüks, ent toetuse saamine ei ole seeläbi garanteeritud. Vastustaja kinnitab, et kõigil toetuse taotlejatel on võrdsed võimalused toetust saada, kuid kõikides toetust saavates valdkondades on eelarvelised piirid, mistõttu rahuldatakse ainult parimad taotlused. Vastustaja selgitab, et taotluste aluseks olevad projekte hinnatakse ning nende suhtes kohaldatakse täpselt ühesuguseid hindamisprotseduure ning hindamise käigus tuvastatakse parimad rahastamist väärivad projektid. Vastustaja leiab, et kaebaja ei ole oma kaebuses ülalmärgitud ning kõige olulisemast printsiibist lähtunud. Kaebaja arvates on toetuse taotlemiseks vajalike toimingute sooritamine sõltuv EAS-i poolt tehtava otsusega. Vastustaja on seisukohal, et tegemist on kaebaja eksliku arusaamaga, kuna siduvate kokkulepete olemasolu on toetuse andmisel üheks olulisemaks kriteeriumiks. Vastustaja selgitab, et toetuse saamise tingimused on kohustuslikud kõigile taotlejatele võrdselt ning nõutavad kriteeriumid on vajalikud projekti väärtuse hindamiseks ja otsustamiseks, kas projekt peaks saama täiendavat rahastamist riigieelarve vahenditest. 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lõikest 3 tulenevalt kuuluvad rahuldamisele parimad 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2,50 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet. Vastavalt struktuuritoetuse seaduse § 20 lõikele 3 tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluste rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahuldamise eelarvega. Käesoleva kaebuse aluseks olev projekt saavutas koondhindeks 2,50, ent asudes pingerea 15 kohal võimaldas riigipoolne eraldis tootearendustoetusele rahuldada vaid esimesed 9 taotlust, millest rahuldamisele kuulunud taotluse madalaim koondhinne oli 2,62. Struktuuritoetuse andmise üldprintsiip on anda arengutõuge nendele piirkondadele, kus elatustase ja sotsiaalmajanduslik areng jäävad oluliselt alla Euroopa Liidu keskmise. Struktuuritoetuse ülesanne on kõrvaldada turutõrked ettevõtete turule sisenemiseks, mitte asendada ettevõttele kättesaadavaid muid finantseerimisallikaid (näiteks pankade poolt pakutavaid laene). Meetme eesmärk on suunata ressursid riigi turismituru arengut takistavate kitsaskohtade likvideerimiseks. Põhiideeks on toetada motivaatoreid, mis kutsuksid ning hoiaksid külastajaid sihtkohas. Hotelli lisandumine iseenesest ei motiveeri turiste Tartusse minema. Turismi tootearendus on suunatud Eesti turismisektori üldisele suurendamisele, kuid oluline on toetusega taotletav mõju Eesti konkurentsivõimele tervikuna. Vastustaja möönab, et konkreetne investeering aitaks turismisektori arengule kaasa, ent riik on seadnud meetmete finantseerimisel eelarvelised piirid ning lähtudes hinnatud projektide pingereast, pole võimalik antud projekti rahastada. Vastustaja hinnangul on hindamine toimunud õiguspäraselt ning projektidest moodustatud pingerida tulenevalt hindamiskriteeriumidele omistatud hinnetega oli korrektne. Tulenevalt 07.05.2004 määruse nr 126 §-st 11 lõikest 1 hinnatakse taotlusi, mis on tunnistatud vastavateks. MKM selgituste kohaselt lähtutakse vastavaks tunnistamisel nii taotluse kui ka taotleja nõuetele vastavusest 07.05.2007 määruse nr 126 §-des 4 ja 6 sätestatud kriteeriumidele. EAS-i juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikuvõi hindamiskomisjone, mille koosseisunimestikud kooskõlastatakse MKM-ga. EAS- il on õigus kaasata taotluste hindamiseks eksperte. Vastustaja selgituste kohaselt kohaldati

8 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 tulenevat õigust moodustada hindamiskomisjon ning kaasata hindamisprotsessi eksperte antud kaebuse aluseks oleva taotluse ja samas voorus teiste taotluste suhtes kohaldati Vastustaja kinnitab, et õigusaktid ei kohusta nõu andmiseks kaasatud ekspertide nimesid avalikustama. Vastustaja selgitab, et EAS-i juhatus juhindus rahastamisotsuste tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust, mis omakorda baseerus hindamisaruandele, mille sisuks oli eksperthinnang. Tulenevalt 07.05.2007 määruse nr 126 § 11 lõikest 6 punktidest 1-7 kohaldatakse vastustaja hinnangul taotluste hindamisel hindamiskriteeriume. Hindamiskriteeriumide juures on õigusaktis selgitanud detaile, mida menetleja antud kriteeriumi juures hindab ning milline osa on ühel või teisel kriteeriumil suhtes koondhindega. Vastustaja on seisukohal, et kriteeriumid on sätestatud selleks, et tuvastada kõige efektiivsemal ja parimal moel, kuivõrd kasulik ning meetme eesmärke täitev projekt on. MKM on seisukohal, et käskkiri on piisavalt motiveeritud, viitab EAS-i 01.06. juhatuse otsuses hindamiskriteeriumidele omistatud detailsele põhjendusele ning on seetõttu õiguspärane, motiveeritud ega kuulu tühistamisele. MKM leiab, et asjaolu, et käskkiri oli piisavalt motiveeritud, näitab juba ainuüksi kaebaja poolt käskkirjas sisalduva motivatsiooni ja hindamiskriteeriumide sisuline vaidlustamine. Kui isik on motiive sisuliselt vaidlustanud, siis on ta järelikult nendest aru saanud ning ta ei saa väita, et haldusakt on motiveerimata. Vastustaja selgitab, et lähtuvalt ülaltoodud selgitusest ning tuginedes HMS § 85 punktidele 1 ja 2 ei ole vastustaja pädevuses muuta kaebuse esitaja taotluse hindeid. Vastustaja leiab, et vastav pädevus on Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumil, kes on volitatud riigi ülesandel toetuse taotlusi menetlema tulenevalt 07.05.2007 määruse nr 126 § 1 lõikest 5; HMS § 85 punktist 2 on haldusorganil õigus suunata vaidlusalune asi uueks otsustamiseks. Vastustaja selgituste kohaselt otsustab täiendavate menetluste vajalikkuse üle EAS. Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt esitatud väitega, et käskkiri on ebapiisavalt motiveeritud ning on seetõttu endaga kaasa toonud toetuse taotluse ebaõige hindamise ning diskretsioonivigade esinemise. Vastustaja selgitab, et hindamiskriteeriumi 1 juures ei pidanud MKM täiendavalt käskkirjaga vajalikuks seisukohta võtta, kuna EAS-i juhatuse otsuses esitatud põhjendus oli piisav mõistmaks kujunenud hinnet. Vastustaja täpsustab, et kõrghooajavälisel perioodil on majutuskohtade järele nõudlus väiksem, seega tekkida oht, et planeeritav hotell võtab ära sama tüüpi konkurentide kliendid. Vastustaja selgitab, et taoliste projektide toetamine käesoleva meetme vahenditest, mis tekitavad märgitud ebasoodsaid turusituatsioone, ei ole aktsepteeritud. MKM-i hinnangul ei ole Tartus majutuskohtade pakkumise osas olulist turutõrget, mistõttu selles piirkonnas pole antud projekti toetamine riigi prioriteet. Hindamiskriteeriumi 2 juures kaebaja poolsele kriitikale käskkirjas esitatud Statistikaameti 2005 andmete väidetava mitterelevantsusega MKM ei nõustu. Vastustaja selgitab, et Statistikaameti majutuskohtade täituvuse andmed on koostatud riiklikust üldprintsiibist lähtuvalt ning nimetatud andmed on küll üldised ning ei lähtu erinevate ettevõtjate poolt pakutavate teenuste kontseptsioonidest, kuid detailsemat riiklikku statistikat ei eksisteeri. Kaebaja väide Statistikaameti andmete kontseptsiooni piiratuse osas pole vastustaja hinnangul põhistatud usaldusväärsete faktidega ega dokumentaalsete tõenditega ning seetõttu ei saa lugeda väidet tõendatuks. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja, et hindamiskriteeriumi 2 juures ei ole antud projekti toetamine Euroopa Liidu vahenditest meetme prioriteet. Vastustaja kinnitab, et Riikliku turismiarengukava aastateks 2002-2005 kohaselt ei ole majutuskohad Eesti turismi arengu peamine kriitiline tegur ja lahendamist vääriv kitsaskoht riiklikul tasandil. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud väited ekspertide kasutamise ja erapooletuse säilitamise kohta ei ole põhjendatud. Vastustaja leiab, et õiguslik alus ekspertide kasutamise kohta tuleneb 07.05.2007 määruse nr 126 § 11 lõikest 1, mille kohaselt on EAS-il õigus vajadusel kaasata taotluste hindamiseks eksperte. Kaebuses esitatud seisukoht ekspertide anonüümsuse kohta ei ole MKM seisukohast siinkohal määravaks asjaoluks, kuna rahuldamata jätmise otsus on tehtud EAS-i juhatuse poolt, kes vastutab otsuse õiguspärasuse

9 eest. EAS on volitatud taotlusi menetlema ja hindama, kasutades selleks vajadusel koosseisuväliseid eksperte, tegema otsuseid ise või otsustama, kas eksperthinnangut kasutada või mitte. Hindamiskriteeriumi 3 juures ei nõustu vastustaja samuti kaebaja väitega. Tulenevalt 07.05.2007 määruse nr 126 §-st 11 lõikest 6 punktist 3 hinnatakse vastustaja kinnitusel siinkohal taotleja võimekust projekti teostamisel. Ettevõtja on vastavalt rahavoogude prognoosidele informeerinud EAS-i, et alates septembrist lõpevad projekti kulud meeskonnale, seega lõpetas projekti juhtiv avamiseelne meeskond oma tegevuse 2006. aasta augustis. Samas taotluses on märgitud, et projekti elluviimise lõppkuupäev on 31.12.2006. 07.05.2007 määruse nr 126 § 11 lõike 6 punkti 3 mõttest tulenevalt on menetlejal õigustatud olla informeeritud, kes juhib projekti ajavahemikul september 2006 – detsember 2006. Hindamiskriteeriumi 4 juures jääb vastustaja varasemale seisukohale, et Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel antud projekt ei suurenda, kuna taotluse objektiks olev 2* majutushoone on konkurentsivõimeline eelkõige puhkuseturistide teenindamiseks, mitte aga konverentsiklientide Eestisse meelitamiseks. Vastustaja leiab, et projekti eesmärkide ja tulemuste sõltuvusse seadmine teistest äriühingutest ning nende tegevusest pole korrektne. Hindamiskriteeriumi 5 juures leiab MKM, et kuna otsuses kirjeldatud põhjendus oli piisav mõistmaks hindamiskriteeriumile omistatud hinnet, siis käskkirjas ei peetud vajalikuks täpsustavat asjaolu välja tuua. Vastustaja selgitab, et 07.05.2007 määruse nr 126§ 11 lõike 6 punkti 5 kohaselt hinnatakse jätkusuutlikkuse juures taotleja finantsolukorda, prognoositavaid rahavoogusid ja omafinantseerimise olemasolu. Siinkohal on vastustaja arvates oluline hinnata asjaolu, et projekti tulemused jääksid kestma ja tulemuste säilitamine oleks võimalik ilma järgmiste toetusteta. Hindamiskriteeriumi 6 juures ei peetud vajalikuks käskkirjaga täiendavat selgitust lisada, kuna otsuses sisalduv motivatsioon oli vastustaja hinnangul piisav põhjendamaks kriteeriumile omistatud hinnet. Hindamiskriteeriumi 7 juures jääb vastustaja käskkirjas esitatud seisukohtade juurde ja täiendab, et hotelli ehitamine ei anna tõuget turismialase klastri tekkimisele. Hotell ei loo olulisi eeldusi selle juurde lisateenuste väljaarendamiseks. Klastri põhimõte on vastustaja selgituste kohaselt oluliste „tõmbekeskuste” väljaarendamine, mis käivitavad ettevõtluse lisateenuste pakkumiseks ja suurendavad nõudlust olemasolevate teenuste järele. Eeltoodust lähtudes palub vastustaja MKM jätta käesolev kaebus täies ulatuses rahuldamata ja kohtukulud kaebaja poole kanda.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) peab esmalt vajalikuks märkida, et vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi 14.10.2003 kohtuotsusele haldusasjas nr 3-3-1-54-03 on:„/../halduse kaalutlusehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga/../“ Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et käesoleva vaidlusasja lahendamisel tuleb eeskätt keskenduda kohtu poolt kontrollitavatele asjaoludele, mitte aga üksikute põhjenduste ja otsuse, kui terviku otstarbekuse hindamisele. Vastustaja hinnangul taanduvad kaebuses toodud väited enamjaolt just otsuse ja selle põhjenduste otstarbekuse küsimusele. Vastustaja leiab, et vaidlusalune otsus kui haldusakt on õiguspärane nii materiaalsest kui formaalsest aspektist ning otsus on piisavalt motiveeritud nii faktiliselt kui ka õiguslikult. Vastustaja on seisukohal, et haldusakti vastuvõtmisel on järgitud kõiki kaalutlusreegleid ning ei esine diskretsioonivigu. Haldusakt on antud kooskõlas kehtivate õigusnormidega ning otsus tugineb seaduslikule alusele. Vastustaja selgitab, et vaidlusaluses otsuses on toodud viited taotluse menetlemisel ja taotluse rahuldamata jätmisel aluseks olnud

10 õigusaktidele: Struktuuritoetuse seaduse (STS) §-dele 18, 19 ja 20 ning majandusja kommunikatsiooniministri 07.05.2004 määruse nr 126 §-dele 4, 6, 9, 10 ja 11. Vastustaja selgitab, et lisaks on haldusaktis viidatud ekspordi, ettevõtluse ja turismi valdkonna hindamiskomisjoni II 08.03.2006 koosoleku protokollile nr 4, kus on otsustatud projekti mitte finantseerida ning toodud on ka vastavasisulised põhjendused. Vastustaja on seisukohal, et STS §-st 20 ning 07.05.2004 määruse nr 126 §-dest 11 lg 1, 3 ja 6 ja §-dest 12 on tootearendustoetuse saamise taotluse rahuldamine diskretsiooniotsus (otsustusdiskretsioon), andes EAS-ile võimaluse kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel taotlus rahuldada või jätta see rahuldamata. Vastustaja leiab, et otsuse andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning haldusaktis ei esine diskretsioonivigu. Vastustaja kinnitab, et EAS on haldusakti vastuvõtmisel täpselt järginud STS-st ja 07.05.2004 määrusest nr 126 tulenevaid eelviidatud diskretsiooni piire (st võimalust taotlus rahuldada või jätta rahuldamata) ning on kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Otsuse tegemisel on eeskätt lähtutud aluseks oleva diskretsiooninormi eesmärgi tagamist. Antud juhul oli alusnormi eesmärgiks 07.05.2004 määruse nr 126 § 1 lg 3 tulenevalt turismiteenuste jatoodete valiku mitmekesistamine, turismiteenuste ja-toodete kvaliteedi parandamine, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja Eesti turismitoodete nõudluse kasvatamine rahvusvahelistel sihtturgudel. Seega pidi EAS kaebaja taotlust ja teisi turismi tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotlusi (mida oli kokku 63) lahendades langetama otsused nii, et oleks võimalikult optimaalselt tagatud just eelviidatud eesmärgi saavutamine. Hinnates kõiki taotlejaid ühtsete hindamiskriteeriumide alusel asus EAS-i juhatus komisjoni ettepanekul motiveeritud seisukohale, et vaidlusalune projekt ei mitmekesista turismitoodete valikut ega kasvata võrreldes teiste taotlustega Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel, samuti oli projekt liigselt sõltuvuses võõrvahenditest ning teiste isikute tahtele allutatud tegevusest (eeskätt konverentsikeskuse rajamise osas). Vastustaja möönab, et projektil oli küll ka olulisi tugevaid jooni, mis on otsuses ja kaebaja projekti kohta koostatud hindamisaruandes ka välja toodud (mastaapsus, tugev projekti meeskond, turu nõudlusest lähtuv äriplaan), ent kuna taotluste koguarvestuses oli taotleja projekt alles 15-ndal. kohal, siis seoses eelarveliste piiridega oli võimalik rahuldada vaid 9 paremat taotlust. Vastustaja kinnitab, et otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki taotluse projekti pooltja vastuargumente, hinnates projekti olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi. Vastustaja selgituste kohaselt on hindamisel aluseks võetud 07.05.2004 määruse nr 126 §-s 11 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav EAS-i juhatuse poolt 15.07.2004 kinnitatud hindamismetoodika (kättesaadav ka EAS-i koduleheküljel), mis näeb alakriteeriumide kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ning hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on vastustaja hinnangul tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine. Vastustaja selgituste kohaselt arvestati erinevate huvide kaalumisel ja mõistliku tasakaalu otsimisel eeskätt meetme põhieesmärki, mis tuleneb 07.05.2004 määruse nr 126 § 1 lg-st 3. Vastustaja selgitab, et arvestamisele kuuluvad asjaolud ja aspektid on tuletatud volitusnormi eesmärgist, milleks on laiemalt turismitoodete valiku mitmekesistamine ja Eesti turismitoodete nõudluse kasvatamine rahvusvahelistel turgudel. Sellest johtuvalt jäid vastustaja hinnangul taotluse edukuse hindamisel tagaplaanile konkreetse taotleja ärihuvid kitsalt ning konkurentsivõime (millist eesmärki kandis põhiliselt kaebaja projekt). Vastustaja leiab, et vaidlusalune otsus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega - otsuse tegemisel arvesse võetavaid kaalutlusi ja huve on väärtustatud lähtuvalt rahastatava meetme eesmärgist. Vastustaja selgituste kohaselt on otsustatavat rolli mänginud otsuse tegemisel projekti sisu vastavus hindamiskriteeriumites toodud nõuetele ning projekti ja meetme eesmärkide kokkulangevus/ kokkulangematus. Vastustaja selgitab, et seega mitmed kaebaja projekti tugevused (nt hotelli tugev avamiseelne meeskond ja piirkondliku turunõudluse leevendamine kõrghooajal) ei kaalu üles mitmeid märkimisväärseid projekti nõrkusi (eeskätt turismitoote

11 mitmekesistamise puudumine ja projekti suur sõltuvus võõrvahendeist). Võrdse kohtlemise põhimõtte realiseerumine on tagatud vastustaja hinnangul seeläbi, et kõiki vastavaks tunnistatud 52 taotlust vaadati läbi võrdsete hindamiskriteeriumide alusel, mis on sätestatud 07.05.2004 määruse nr 126 §-s 11 ning täpsustatud metoodikas. Kuna hindamiskriteeriumid nägid ette kõikide taotlejate puhul teatud tingimuste arvesse võtmise, siis oleks nende asjaolude mittearvestamine vastustaja arvates konkreetse taotluse lahendamisel olnud teiste taotlejate suhtes ebavõrdne kohtlemine. Vastustaja leiab, et kuna hindamiskriteeriumid ja metoodika on avalikud, samuti käsitleti hindamiskriteeriume ja hindamispõhimõtteid põhjalikult taotlejatele korraldatud infopäeval ning seetõttu ei saanud kaebajale arvesse võetavad kriteeriumid olla teadmata. Kuna taotluste rahuldamisel ja otsuse tegemisel lähtus EAS konkreetsetest avalikest hindamiskriteeriumidest, oli EAS-i tegevus kõikidele läbipaistev ja taotlejatele võimalikult ettenähtav, millega oli tagatud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul ei saanud kaebajal olla põhjendatud ootust, et ta toetuse ka saab, seejuures arvestades turismi tootearenduse meetme eelarve piiratust ja taotlejate hulka. Vaidlusalune otsus on vastustaja hinnangul ka formaalselt õiguspärane: see on antud pädeva organi poolt, järgitud on menetlusnõudeid (järgitud on taotluste lahendamiseks kehtestatud menetlusreeglistikku ning m.h. on taotlejale võimaldatud selgituste andmine projekti kohta) ning vorminõudeid. Vorminõuete järgimine antud juhul seisneb vastustaja arvates muuhulgas ka otsuses sisalduvas põhjalikus faktilises ja õiguslikus motiveeringus. Vastustaja on seisukohal, et otsuses on hinnatavate kriteeriumide kaupa piisavalt põhjalikult, lihtsalt, arusaadavalt ja eesmärgipäraselt motiveeritud taotluse tugevaid ja nõrku külgi ning projekti üksikutele kriteeriumidele antud hindeid. Vastustaja selgitab, et muuhulgas on otsuses läbivalt ja põhjalikult põhjendatud, miks kaebaja poolt esitatud projekti ei olnud võimalik pidada rakendatava meetmete eesmärkidele vastavaks (puudub turismitoote mitmekesistamine ja projekti liigne sõltuvus võõrvahendeist). Kaebaja on koos tühistamisnõuetega esitanud nõude kohustamaks EAS-i uuesti läbi vaatama kaebaja taotlust turismi tootearenduse saamiseks. Vastustaja selgitab, et arvestada tuleb asjaolu, et käesolevaks hetkeks on turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg ammu möödunud ning tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele tervikuna välja jagatud. Seega ei ole vastustaja hinnangul reaalselt saavutatav kaebaja tegelik eesmärk saada taotluse uuesti läbivaatamise kaudu projekti rahastamine turismi tootearenduse toetusmenetluse raames. Riigikohus on oma kohtupraktikas asunud seisukohale, et halduskohtul ei ole võimalik kohustada haldusorganit tegema kindlaks määratud diskretsiooniotsust. Vastustaja leiab, et Riigikohtu praktikas on rahuldatud avalduse uuesti läbivaatamise kohustamiskaebused üksnes juhul, kui on tuvastatud, et taotlust ei ole varem üldse sisuliselt menetletud (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-60-03). Vastustaja on seisukohal, et käesoleva vaidluse puhul on väljaspool vaidlust, et EAS on nõuetekohaselt taotlust menetlenud ning teinud põhjalikult motiveeritud otsuse. Seega ei esine vastustaja arvates alust rahuldada kaebaja kohustamiskaebust taotluse uuesti läbivaatamise osas. Hindamiskriteeriumis nr I on kaebaja taotlus saanud nimetatud kriteeriumi hindamisel kõrged 3,09 punkti (skaalal 0-4). Vastustaja selgitab, et lähtudes hindamiskriteeriumidest on EAS hinnanud toetuse mõju käibele oluliseks, mida metoodikas sisalduvast hindeskaalast nähtuvalt ei saa iseenesest pidada väga heaks ega ka puudulikuks, vaid keskpäraseks asjaoluks. EAS selgitab, et kuna otsuses on sedastatud, et ettevõtte käiberentaablus jääb alla keskmise, mis juba lause grammatilist sõnastust arvestades on pigem negatiivne asjaolu ning ei saa seetõttu mõjuda koondhindele positiivselt. Hinnet tõstis vastustaja selgituste kohaselt otsusest nähtuvalt projekti mõju tööhõivele, mida hinnati väga heaks. Järgmiseks hinnatavaks alakriteeriumiks oli projekti mõju teistele sama piirkonna ettevõtetele, mida otsusest nähtuvalt on hinnatud heaks, samas on negatiivse asjaoluna välja toodud seda, et kõrghooajavälisel ajal (mitte

12 kõrghooajal, nagu kaebaja on kaebuses ekslikult väitnud) mõjutab projekti elluviimisega kaasnev majutuskohtade lisandumine teiste Tartu linna majutusettevõtete täituvusele negatiivselt seoses madala nõudlusega. Järgmiseks alakriteeriumiks oli projekti mõju hindamine ümbritsevale looduskeskkonnale, mida otsuses on käsitletud lähtudes metoodikast neutraalsena. Kaebaja väiteil jääb talle arusaamatuks, kuidas saab mõju olla neutraalne. Vastustaja selgitab, et taotluse vormis, mille on ka kaebaja täitnud sisaldub samuti neutraalse mõju mõiste, ent taotluse täitmisel ja esitamisel see asjaolu kaebajale arusaamatuks ei jäänud. Metoodika punktis 1.4 nähtuvalt on mõju neutraalne juhul, kui otseselt ei suurene negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, ent samas ka ei vähene ümbritsevale looduskeskkonnale tekitatav negatiivne mõju. Vastustaja selgituste kohaselt on otsuses ka selgitatud, et projekt ei näe ette olulisi meetmeid looduskeskkonna mõistlikuks kasutamiseks (maaküte, päikesepatareid, ökomaterjalid), mistõttu on mõju neutraalne. Eelkirjeldatud alakriteeriumide olulisus ja osakaal selguvad vastustaja hinnangul 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lg 6 p 1 ja seda täpsustava metoodika punktist 1, kus on täpselt ja detailselt kirjeldatud, millised on konkreetsete alakriteeriumide osakaalud koondhinde moodustumisel. Eelneva alusel on otsuses antud hinnangud vastustaja kinnitusel taotluse asjaoludele vastavalt konkreetsetele alakriteeriumidele. Hindamiskriteeriumi nr II hindamisel on otsuses taotluse suurima puuudusena toodud välja asjaolu, et projekti elluviimine ei aita tagada meetme eesmärki, milleks 07.05.2004 määruse nr 126 § 1 lg-st 3 tulenevalt on turismitoodete valiku mitmekesistamine. Taotlusest nähtuvalt on kaebaja projekti üks põhieesmärke vastava hinnaklassi majutuskohtade puuduse leevendamine kõrghooajal (erinevalt hooajavälisest ajast, mil kohtade puudust ei ole ka praegu). Eeltoodu ei ole aga Eesti turismi arengu kitsaskohaks riiklikul tasandil. Vastustaja on arvamusel, et kaebaja projekti käigus arendatav toode – hotell ja tervisekeskus – ei mitmekesista turismitoodete valikut, kuna analoogseid majutusja terviseteenuse pakkujaid on Eestis teisigi ning see ei too asjatundjate hinnangul täiendavat turistidevoolu. Otsuses on välja toodud turismitoodete ühekülgsuse aspekt ning asjaolu, et konkreetne projekt seda ühekülgsust ei leevenda. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja on oma kaebuses meelevaldselt võrdsustanud mõisted „mitmekesistama“ ja „täiendama“, mis oma keelelis-grammatiliselt sisult ei ole kindlasti samatähenduslikud. Vastustaja selgitab, et meetme eesmärkides sisalduva mõiste „toote mitmekesistamine“ all on peetud silmas sellist toodet, mis motiveeriks turistide sissevoolu ja pikendaks siinviimist ning mitmekesistava toote all on peetud silmas teistest eristuvaid ja uuenduslikke tooteid (see on vastand “ühekülgsele tootele”). Kaebuses ja taotluses on korduvalt rõhutatud kõrvalkinnistule plaanitava konverentsikeskuse olulisust hotelli tegevusele. Vastustaja selgitab, et arvestada tuleb, et konkreetse taotluse hindamisel saab lähtuda üksnes konkreetse taotleja poolt esitatud konkreetsest projektist, mille elluviimine on ka taotleja mõjusfääris. Konverentsikeskuse rajajaks ei ole mitte taotleja, vaid kolmandast isikust äriühing. Vastustaja on seisukohal, et kolmandate isikute tahtest ja suvast lähtuvatest asjaoludest sõltumine vähendavad oluliselt projekti edukust, mida on ka otsuses üheselt välja toodud. Vastustaja hinnangul tuleb arvestada, et projektist nähtuvalt ei hakkaks ka hotelli kavandatavat tervisekeskust opereerima ja terviseteenuseid osutama mitte taotleja ise, vaid OÜ Tartu Tervisekeskus, mistõttu ei sõltu terviseteenuste kvaliteet taotlejast. Vastustaja selgitab, et kaebaja projekti miinuseks antud kriteeriumi hindamisel on otsusest nähtuvalt peetud ka projekti eelarve ebaselgust. Eelarve on taotlusest nähtuvalt koostatud eelprojekti alusel, mistõttu võivad tegelikud kulutused osutuda märkimisväärselt erinevaks. EAS leiab, et teatud üldistatuse tase on küll mõistetav, ent projektile on pigem ette heidetud kuluridade üldistatust ja mahtude puudumist, mistõttu on ka raske hinnata eelarve realistlikkust ja projekti terviklikku võimekust. Vastustaja selgitab, et kalkulatsioonide vettpidavust ja konkreetsust oleks olnud võimalik tagada võimalikult täpsete mahtude kohta võetavate pikaajaliste hinnapakkumiste esitamisega. Vastuseks kaebaja käsitlusele ekspertide salastatuse ja ekspertide arvamuse mittearvestamise osas märgib

13 vastustaja järgmist: 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lg-st 1 tulenevalt on EAS-i juhatusel õigus kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Seda võimalust on EAS ka teinud ning on küsinud oma ala asjatundjatelt objektiivset nõuannet taotluste lahendamisel tähtsust omavate asjaolude osas. 07.05.2004 määrus nr 126 ega ka muud õigusaktid ei kohusta nõuande andmiseks kaasatud ekspertide nimesid avalikustama. Vastustaja kinnitab, et otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise teeb lõppeks siiski EAS-i juhatus komisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni koosseis on moodustatud vastavalt 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lg-le 1 ja selle kõik liikmed on ka avalikustatud (vt komisjoni otsus, kättesaadav ka internetiaadressil). 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lg 6 p-st 3 tulenevalt on kriteeriumis nr III hindamisel taotleja võimekus projekti teostamisel. Vastustaja on seisukohal, et kuna projekti teostamine hõlmab ka projekti reaalset elluviimist (s.t. projekti avamisjärgset tegevust), on selge, et ei piisa üksnes projekti avamiseelse meeskonna määratlemisest ning antud kriteeriumi hindamisel omab tähtsust ka see, milline on hotelli avamisjärgne meeskond (vähemalt selle juhtivliikmed). Vastustaja selgitab, et nagu otsuse motiveeringust nähtub, on kaebaja oma taotluses piirdunud vaid projekti avamiseelse meeskonna määratlemisega ning sedagi vaid osaliselt. Vastustaja selgitab, et kaebaja on projekti lõppkuupäevaks taotluses märkinud 31.12.2006, samas on projektimeeskonna tegevuse lõppemiseks arvestatud 2006 aasta august, mistõttu ei ole võimalik hinnata taotleja võimekust projekti teostamisel isegi kuni projekti lõppkuupäevani. Kriteerium IV – arendatava toote rahvusvaheline konkurentsivõime (2,35 punkti) Vastustaja on seisukohal, et antud kriteeriumi hindamisel on kaebaja projekti peamiseks puuduseks asjaolu, et antud projekti raames arendataval tootel (majutusja tervisekeskuse teenusel) puudub innovatiivsus ning toode on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline vaid hinna ja kvaliteedi suhtes. Arusaadavalt avaldasid need asjaolud taotleja projektile antavale hindele negatiivset mõju. Vastustaja on seisukohal, et otsuse tekstist on ilmne, et projekti edukuse aspektist on negatiivne asjaolu, et projektis märgitud tegevusvaldkondades on sihtturgudel väga tugev konkurents (mis tähendab, et vanu tegijaid on palju ning uutel on keeruline turule siseneda). Vastustaja väidab, et olulist konkurentsieelist rahvusvahelisel turul aitaks luua innovatiivne toode, mille pakkujaid on rahvusvahelisel turul vähe. EAS-i hinnangul on kohatu kaebuses tõstatatud küsimus sellest, kas otsuse tegemisel on hinnatud taotluse konkurentsivõimelisust siseriiklikul tasandil või rahvusvahelisel turul kuna konkreetse projekti raames hinnatakse toote rahvusvahelist konkurentsivõimet (mitte sisseriiklikku). 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lg 6 p-st 5 tulenevalt hinnatakse jätkusuutlikkuse kriteeriumi puhul (kriteerium nr V) taotleja finantsolukorda, prognoositavaid rahavoogusid ja finantseerimise olemasolu. Vastustaja kinnitab, et just eeltoodust lähtuvalt on EAS oma otsuse punkti 5 koostanud ja motiveerinud. Antud kriteeriumi puhul on peamise puudusena toodud välja taotleja finantsseisundi rahuldavust (st finantsseis ei ole hea) seoses suure sõltuvusega laenuvahenditest (m.h. tagatakse omafinantseering 100%-liselt laenuga). Vastustaja kinnitab, et just eeltoodud põhjusel on ka siin punktis välja toodud negatiivse asjaoluna eelarve ebaselgus, kuna kohustuste võimalik kasv avaldab täiendavat negatiivset mõju projekti jätkusuutlikkusele. EAS-i arvates on eeltoodud ja otsuses täiendavalt käsitletud asjaolusid arvestades oht likviidsusprobleemide tekkimiseks suur. Kriteerium VI – riskianalüüs ja tulemuste saavutamise realistlikkus (2,0 punkti). EAS selgitab, et antud kriteeriumi hindamisel on projekti peamise miinusena välja toodud projekti tulemuslikkuse liigset sõltuvust AS-i Emajõe Ärikeskuse majanduslikust võimekusest ning viimase arendusplaanide edukusest (nimetatud äriühingust sõltub nii omafinantseering kui ka kõrvalkinnistule rajatava konverentsikeskuse äriidee teostumine). Vastustaja kinnitab, et kuna taotluse lahendamisel hinnatakse konkreetse projekti tulemuste saavutamise realistlikkust, mitte aga teisi võimalikke kaasnevaid projekte, siis ei saa konkreetsele taotlusele kuidagi positiivselt mõjuda asjaolu, et projekti eesmärkide saavutamise tulemuslikkus on otseselt seotud teiste isikute mõjusfääris

14 olevate projektide võimalikust realiseerumisest ja edukusest. Antud juhul on projektis korduvalt rõhutamist leidnud konverentsiturismi arendamine üheses sõltuvuses kõrvalkinnistule planeeritava konverentsikeskusega. Projekti eesmärkide realiseerumise sõltuvus teise isiku tahtest ja tegevusest tingib selle, et projekti tulemuste saavutamine ja püstitatud eesmärkide saavutamine oleneb tegevusriskide realiseerumisest, mis vähendab vastustaja hinnangul projekti realiseerumistõenäosust. 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lg 8 annab eelistatud projektide loetelu. Otsuses kriteeriumi nr VII all on leitud, et projekti raames arendatav toode laiendab küll Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafiat, ent toetub vähesel määral klastri põhimõttele – st ei loo suuri eeldusi lisateenuste väljaarendamiseks, ei motiveeri oluliselt turistide liikumist Eestis ega pikenda turistide külastusaega Eestis. Kuna projektis kirjeldatud turismitoode iseenesest ei mitmekesista olemasolevate turismitoodete valikut (majutusja tervisekeskuse tootel puudub uudsus), siis ei soodusta see asjatundjate hinnangul ka olulisel määral turistide liikumist väljapoole Tallinna ega anna mõjuvat põhjust pikemaks viibimiseks Eestis. Kaebaja poolt viidatud lisateenuste tarbimise võimaluse realiseerumine on väljaspool taotleja mõjusfääri (konverentsikeskus on idee tasandil ning seda ei arendanud taotleja ise), mistõttu ei saanud see asjaolu olla projekti hindamisel määrav. Kaebuses toodud viide majutuskohtade valiku suurenemisele seoses projekti elluviimisega ning sellest johtuvale turismi arengule on rahastatava meetme eesmärke arvestades vastustaja hinnangul asjakohatu, kuna meetme eesmärgiks ei olnud mitte majutuskohtade nõudlusprobleemide lahendamise soodustamine, vaid turismitoodete mitmekesistamine ja seeläbi Eesti atraktiivsemaks muutmine rahvusvahelistel sihtturgudel. Vastustaja kinnitab, et antud vaidluse ülalkirjeldatud asjaolud koostoimes kohaldamisele kuuluvate õigusaktide ja diskretsioonivolituse eesmärgiga tõid kaasa kaebaja taotlust mitterahuldava otsuse tegemise. Vastustaja on seisukohal, et kuna ülaltoodust tulenevalt on vaidlustatav otsus nii materiaalselt kui formaalselt õiguspärane, olles kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, puudub alus otsuse tühistamiseks. Vastustaja EAS palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ning mõista kaebajalt EAS-i kasuks välja kohtukulud summas 42 159, 93 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Struktuuritoetuse seaduse (STS) reguleerimisalas on struktuuritoetuse andmise ettevalmistamine ja taotluste menetlemise alused, struktuuritoetuse andmine ja kasutamisega seotud subjektide õigused ja kohustused ning järelevalve kord. Struktuuritoetuse taotluse menetlemisel ja toetuse andmisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi (§ 1 lg 1 ja 2).

Vastavalt STS §-le 2 lg 1 struktuuritoetus (toetus) käesoleva seaduse tähenduses on rahaline abi, mida antakse Euroopa Liidu Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ (EÜT L 161, 26.02.1999, lk 1–42) artikli 2 lõikes 1 nimetatud struktuurifondide, sealhulgas EL Nõukogu määruse 1260/1999/EÜ artikli 20 lõike 1 punktides a ja d nimetatud Euroopa Ühenduse algatuse «Interreg», Euroopa Ühenduse algatuse «Urban» ja Euroopa Ühenduse algatuse «Equal»

15 vahenditest ning EL Nõukogu määruse 1164/1994/EÜ (EÜT L 130, 25.05.1994, lk 1–13) alusel asutatud Ühtekuuluvusfondi vahenditest või mida annab Eesti riik sihtotstarbeliselt struktuuritoetuseks eraldatud vahenditest.

Majandusja kommunikatsiooniministri 07.05.2004 määrusega nr 126 (määrus nr 126) võeti vastu «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 2.4 «Turismi arendamine» osade «Turismi tootearendus ja turundus» ning «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» tingimused”. Määruse nr 126 § 1 lg 1 kohane kohaldamisala on «Turismi tootearendus ja turundus» ning «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» (koos edaspidi meetme osad) «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k on sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» 2. prioriteedi meetme number 2.4 «Turismi arendamine» osad.

Kõnealune määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme osade raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused meetme osa eesmärkide saavutamiseks (§ 1 lg 2).

Meetme osa «Turismi tootearendus ja turundus» eesmärk on turismiteenuste ja -toodete valiku mitmekesistamine, turismiteenuste ja -toodete kvaliteedi parandamine, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ning Eesti turismitoodete nõudluse kasvatamine rahvusvahelistel sihtturgudel (§ 1 lg 3).

Meetme osa «Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamine» eesmärk on suurendada sihtturgude tarbijate huvi Eesti kui reisisihi vastu läbi suurenenud teadlikkuse, suurendada Eesti turismiteenuste ja -toodete osatähtsust ja mitmekesistada Eesti turismiteenuseid ja -tooteid sihtturgude reisiettevõtjate tootepakkumise valikus (§ 1 lg 4).

Määruse nr 126 §-s 11 on sätestatud taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord, mille lõike 1 kohaselt vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikuvõi hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikuvõi hindamiskomisjonide koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valikuvõi hindamiskomisjone ei moodustata. Tootearendustoetuse raames kuuluvad rahuldamisele parimad vastavaks tunnistatud taotlused, milleks loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud kriteeriumide alusel hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa tootearendustoetuse rahastamise eelarvet. Tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotlusi hinnatakse skaalal 0 kuni 4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle koondhinne jääb alla 2,5 või kui vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 kuni 6 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0 (lg 3). Vastavalt lõikes 8 märgitule tootearendustoetuse raames eelistatakse projekte, mille eesmärgiks on Tallinna linna koondunud turismiteenuste geograafia laiendamine kohalike turismitoodete väljaarendamise kaudu ning mille arendamine loob eeldused ettevõtluse arengule lisateenuste väljaarendamise kaudu, motiveerib turistide liikumist Eestis ning soodustab külastusaja pikenemist (klaster).

EAS juhatusel on õigus MKM nõusolekul moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valikuvõi hindamiskomisjone.

16

EAS on õigus kaasata taotluste hindamiseks eksperte. EAS juhatus juhindus rahastamisotsuste tegemisel hindamiskomisjoni ettepanekust, mis omakorda baseerus hindamisaruandele, mille sisuks oli eksperthinnang. Õiguslik alus ekspertide kaasamiseks tuleneb 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lõikest 1, mille kohaselt on EAS-il õigus vajadusel kaasata taotluste hindamiseks eksperte. Kohus nõustub vastustajatega, et EAS on volitatud taotlusi menetlema ja hindama, kasutades selleks vajadusel koosseisuväliseid eksperte, tegema otsuseid ise või otsustama, kas eksperthinnangut kasutada või mitte. See on EAS diskretsioon, mida vastustaja kasutab seaduse alusel. EAS kasutas temale seadusega antud õigust ning küsis oma ala asjatundjatelt objektiivset nõuannet taotluste lahendamisel tähtsust omavate asjaolude kohta. 07.05.2004 määrus nr 126 ega ka muud õigusaktid ei kohusta nõuande andmiseks kaasatud ekspertide nimesid avalikustama. Otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb EAS juhatus komisjoni ettepaneku alusel. Komisjoni koosseis moodustati vastavalt 07.05.2004 määruse nr 126 §-le 11 lg 1 ning kõik selle liikmed on ka avalikustatud.

EAS pidi kaebaja taotlust ja teisi turismi tootearendustoetuse saamiseks esitatud taotlusi (mida oli kokku 63) lahendades langetama otsused nii, et oleks optimaalselt tagatud eesmärgi saavutamine. Hinnates kõiki taotlejaid ühtsete hindamiskriteeriumide alusel, asus EAS juhatus komisjoni ettepanekul seisukohale, et vaidlusalune projekt ei mitmekesista turismitoodete valikut ega kasvata võrreldes teiste taotlustega Eesti turismitoodete nõudlust rahvusvahelistel sihtturgudel, samuti oli projekt liigselt sõltuvuses võõrvahenditest ning teiste isikute tahtele allutatud tegevusest (eeskätt konverentsikeskuse rajamise osas). Vastustaja samas möönab, et projektil oli küll ka olulisi tugevaid jooni, mis on otsuses ja kaebaja projekti kohta koostatud hindamisaruandes ka välja toodud (mastaapsus, tugev projekti meeskond, turu nõudlusest lähtuv äriplaan), ent kuna taotluste koguarvestuses oli taotleja projekt alles 15-ndal. kohal, siis seoses eelarveliste piiridega oli võimalik rahuldada vaid 9 paremat taotlust. Vastustaja kinnitas kohtule, et otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki taotluse projekti pooltja vastuargumente, hinnates projekti olulisemaid tugevaid ja nõrku külgi. Vastustaja selgituste kohaselt on hindamisel aluseks võetud 07.05.2004 määruse nr 126 §-s 11 toodud hindamiskriteeriumid ja seda täpsustav EAS-i juhatuse poolt 15.07.2004 kinnitatud hindamismetoodika (kättesaadav ka EAS-i koduleheküljel), mis näeb alakriteeriumide kaupa ette kõik arvestamisele kuuluvad asjaolud ning hindamisskaalad. Kuna metoodikat rakendati võrdselt kõikide taotlejate puhul, on vastustaja hinnangul tagatud ka taotlejate võrdne kohtlemine. Käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust järeldada, et EAS on taotluste menetlemisel rikkunud võrdse kohtlemise printsiipi ning kohtul ei ole alust kahelda vastustaja objektiivsuses. Toetuse saamise tingimused on kohustuslikud kõigile taotlejatele võrdselt ning nõutavad kriteeriumid on vajalikud projekti väärtuse hindamiseks ja otsustamiseks, kas projekt peaks saama täiendavat rahastamist riigieelarve vahenditest. Kohus nõustub vastustajatega, et riik on seadnud meetmete finantseerimisel eelarvelised piirid ning lähtudes hinnatud projektide pingereast ei olnud võimalik kaebaja poolt esitatud äriprojekti rahastada. EAS-l oli võimalik rahuldada üksnes 9 parimat taotlust vastavalt nn pingereale, mille madalaim hinne oli 2,62 (kaebajal oli 2,50 ning ta asus pingerea 15. positsioonil). Vastustaja hinnangul on hindamine toimunud õiguspäraselt ning projektidest moodustatud pingerida tulenevalt hindamiskriteeriumidele omistatud hinnetega oli korrektne, kohtul puudub alus väita vastupidist.

07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lõikest 3 tulenevalt kuuluvad rahuldamisele parimad 07.05.2004 määruse nr 126 § 11 lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 2,50 saanud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme vastava vooru taotluste rahuldamise eelarvet. Vastavalt Struktuuritoetuse seaduse (STS) § 20 lõikele 3

17 tehakse ülejäänud menetluses olevate taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotluste rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahuldamise eelarvega. Kohus kordab, et kõnealune projekt saavutas koondhindeks 2,50, asudes pingerea 15. kohal, riigipoolne eraldis aga võimaldas tootearendustoetuste hulgast rahuldada vaid 9 taotlust, millest rahuldamisele kuuluvate taotluste madalaim koondhinne oli 2,62.

Kohus nõustub vastustajatega, et struktuuritoetuse andmise üldprintsiip on anda arengutõuge nendele piirkondadele, kus elatustase ja sotsiaalmajanduslik areng jäävad oluliselt alla Euroopa Liidu keskmise. Struktuuritoetuse ülesanne on kõrvaldada turutõrked ettevõtete turule sisenemiseks, mitte asendada ettevõttele kättesaadavaid muid finantseerimisallikaid (näiteks pankade poolt pakutavaid laene). Meetme eesmärk on suunata ressursid riigi turismituru arengut takistavate kitsaskohtade likvideerimiseks. Põhiideeks on toetada motivaatoreid, mis kutsuksid ning hoiaksid külastajaid sihtkohas. Hotelli lisandumine iseenesest ei motiveeri turiste Tartu linna külastama.

EAS pidi taotlusi hinnates lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest, mis tagas selle realiseerimise seeläbi, et kõiki vastavaks tunnistatud 52 taotlust vaadati läbi võrdsete hindamiskriteeriumide alusel, mis on sätestatud 07.05.2004 määruse nr 126 §-s 11 ning täpsustatud metoodikas. Kuna hindamiskriteeriumid nägid ette kõikide taotlejate puhul teatud tingimuste arvesse võtmise, siis oleks nende asjaolude mittearvestamine vastustajate arvates konkreetse taotluse lahendamisel olnud teiste taotlejate suhtes ebavõrdne kohtlemine, millega kohus ka nõustub. Kuna hindamiskriteeriumid ja metoodika on avalikud, samuti käsitleti hindamiskriteeriume ja hindamispõhimõtteid põhjalikult taotlejatele korraldatud infopäeval, siis ei saanud kaebajale arvesse võetavad kriteeriumid olla teadmata. Taotluste lahendamisel otsuste tegemisel lähtus EAS konkreetsetest avalikest hindamiskriteeriumidest, seega oli EAS tegevus kõikidele läbipaistev ning taotlejatele võimalikult ettenähtav, millega oli tagatud ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtted ning mida ei ole käesolevas asjas ka ümber lükatud. Vastustaja leiab ning kohus nõustub sellega, et käesoleval juhul ei saanud kaebajal olla põhjendatud ootust, et ta toetuse ka saab, arvestades turismi tootearenduse meetme eelarve piiratust ja taotlejate hulka. Samas kohus märgib, et taotluse esitamine iseenesest ei tingi selle igal juhul rahuldamise, arvestama peab seejuures asjaoluga, et toetuse taotlejaid on palju ning nende hulgast valitakse välja vaid parimad.

Kaevatavas EAS otsuses on hinnatavate kriteeriumide kaupa piisavalt põhjalikult, üheselt mõistetavalt ja eesmärgipäraselt motiveeritud vaidlusaluse taotluse tugevaid ja nõrku külgi ning äriprojekti üksikutele kriteeriumidele antud hindeid. Nii EAS otsuses kui ka MKM vaideotsuses on piisava põhjalikkusega motiveeritud, miks kaebaja poolt esitatud projekti ei olnud võimalik pidada rakendatava meetme eesmärkidele vastavaks (puudus turismitoote mitmekesistamine ning projekti liigne sõltuvus võõrvahendeist).

Kaebaja on koos tühistamisnõuetega esitanud nõude EAS kohustamiseks uuesti läbi vaadata kaebaja taotlus turismi tootearenduse toetuse saamiseks. Vastustaja selgitas kohtule, et käesolevaks hetkeks on turismi tootearenduse toetuse saamiseks esitatud taotluste läbivaatamise ja hindamise tähtaeg ammu möödunud ning tootearendustoetuse rahastamise eelarvelised vahendid parimatele taotlejatele tervikuna välja jagatud. Seega ei ole vastustaja hinnangul reaalselt saavutatav kaebaja tegelik eesmärk saada taotluse uuesti läbivaatamise kaudu projekti rahastamine turismi tootearenduse toetusmenetluse raames. Kohus sellest lähtuvalt leiab, et nimetatud ettekirjutuse tegemise taotlemine ei ole käesoleval juhul võimalik selle realiseerimatuse tõttu ning ei taga kaebaja eesmärgi saavutamist.

18 EAS otsuse näol on tegemist diskretsioonilahendiga. Diskretsiooni teostamisesse ei ole kohtul õigust sekkuda ega seda piirata. Kohtu pädevuses on vaid kontrollida teostatud diskretsiooni piiride ületamist. Käesoleval juhul kohus ei ole täheldanud EAS poolt teostatud diskretsiooni piiride ületamist. Kohus on seisukohal, et EAS vaieldav otsus on piisavalt motiveeritud, arusaadav ja kontrollitav, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne, seega õiguspärane. Kohtul puudub alus õiguspärase haldusakti tühistamiseks.

Kohus leiab, et vaidlusalune MKM vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi. Vaideotsuses vaid toetatakse EAS motiive taotluse rahuldamata jätmisel. Kohus ei ole käesoleval juhul vaidemenetluses tuvastanud MKM poolt vaide piiride ületamist vms, mida võiks käsitleda olulise menetlusnormi rikkumisena, mis võis sisuliselt mõjutada tehtud otsust.

Kohus nõustub tervikuna vastustajate seisukohtadega ning nende ülekordamist ei pea vajalikuks.

Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et puudub alus vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ning kaebaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja EAS on esitanud kohtule kohtukulude hüvitamise taotluse koos kuludokumentidega, milles taotleb menetluskulude väljamõistmist topeltesinduse eest. Kohus, tutvunud kohtukuludokumentidega, leiab, et põhjendatud on kohtukulude hüvitamise taotlus adv Madis Päts´i osas (kohtus esindusfunktsioon tervikuna oli adv Madis Päts´i kanda). Seega kohtu hinnangul on vastustaja EAS kohtukulude hüvitamine põhjendatud osaliselt (kohtukuludokumentide hulgas olevas esimeses aruandes, milles on märgitud ajakulu kokku 1135 min, ei ole lahti kirjutatud õigusabiteenuste osutamine esindajate poolt eraldi). Kohus leiab, et põhjendatud on kohtukulude hüvitamine summas 28 633 krooni.

Elle Kask Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 13.12.2007 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada Station Hotel AS apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 30. aprilli 2007 otsus Station Hotel AS-lt 28 633 krooni menetluskulude Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kasuks väljamõistmise osas.

19