3-06-2475/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-2475 Otsuse kuupäev 24.04.2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Deniss Denissovi kaebus Politseiameti toimingu peale. Asja läbivaatamise kuupäev 04.04.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Deniss Denissov.

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Kaebuse asjaolud, taotlus ja menetluse käik

Deniss Denissov esitas 09.10.2006 Siseministeeriumile vaide Lääne Politseiprefektuuri Pärnu osakonna toimingu peale (tl 16-17). Vaidlustatavaks toiminguks oli Pärnu Arestimajas viibivate isikute toitlustamise korraldamine. Suppi ja praadi antakse ainult kord päevas - lõunaks, hommikul ja õhtul antakse ainult teed. Toit väljastatakse alumiiniumnõudes, mis on tunnistatud tervisele kahjulikuks.

13.10.2006 edastas Siseministeerium D. Denissovi vaide kontrollimiseks ja avaldajale vastamiseks Politseiametile (tl 14). Politseiamet edastas vaide vastamiseks Lääne Politseiprefektuurile. Lääne Politseiprefektuur vastas Deniss Denissovi pöördumisele 07.11.2006.a. (tl 18-19). Lääne Politseiprefektuuri kirja sai Deniss Denissov kätte 10.11.2006.a. Kaebusega Tartu Halduskohtusse pöördus D. Denissov 19.12.2006.a. Kaebuse esitaja taotles, et kohus tunnistaks vaide edastamise lahendamiseks Lääne Politseiprefektuurile õigusvastaseks ning kohustaks Politseiametit tema vaie läbi vaatama.

05.01.2007.a. määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ( tl 9-10) Kohus käsitles Denissovi kaebust kohustamiskaebusena ning juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et vastavalt HKMS § 9 lg-le 2 võib kaebuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks esitada halduskohtule 30 päeva jooksul, mil kaebajale tehti toimingust keeldumine teatavaks. Vastuseks kohtumäärusele esitas D. Denissov kaebuse täpsustuse (tl 23). Selles taotles kaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamist ning juhul, kui kohus ei

2 pea HKMS § 6 lg 2 p 2 nimetatud kohustamiskaebuse tähtaja ennistamist võimalikuks, siis teha kindlaks Politseiameti toimingu õigusvastasus. Samas leidis kaebaja, et rikutud õiguste taastamiseks peaks kohus kohustama Politseiametit vaie ettenähtud korras läbi vaatama. 16.02.2007.a. määrusega lõpetas kohus kaebetähtaja rikkumise tõttu menetluse Deniss Denissovi kaebuse taotluses kohustada Politseiametit D. Denissovi vaie ettenähtud korras läbi vaatama. Kohus jätkas menetlust Politseiameti toimingu, mis seisnes Denissovi vaide edastamises läbivaatamiseks Lääne Politseiprefektuurile, õigusvastasuse tuvastamise nõudes.

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide läbivaatamise korrale oleks Politseiamet pidanud vaide ise läbi vaatama. Vaide edasisaatmine organile, kelle toimingu peale kaevatakse, ei ole lubatav. Vaie oli vormistatud vastavalt nõuetele ning oli üheselt mõistetav, et tegemist on vaidega. Politseiamet on oma toiminguga rikkunud Põhiseaduse §-e 14,19 ja 46, HMS 5. peatükis sätestatud vaide läbivaatamise korda, õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtteid. Vaide esitamise õigus tekib siis, kui isik ei ole nõus haldusakti või toiminguga. Põhjus, miks kaebuse esitaja vaide esitas, oli Pärnu Arestimajas viibivate isikute toitlustamise vale korraldamine. Kaebaja märkis, et tema põhjendatud huvi on oma õiguste preventiivne kaitse. Juhul, kui ta seoses halduskohtu istungitega Pärnu kohtumajas toimetatakse Pärnu Arestimajja, võib seadusevastane olukord toitlustamisel korduda.

Politseiameti kirjalikud vastuväited kaebusele.

Politseiamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja oli seisukohal, et D. Denissovi 09.10.2006 dateeritud "VAIE" ei ole vaideks haldusmenetluse seaduse mõttes.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 2 lõike 1 kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.

HMS § 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile.

HMS § 43 lõike 1 kohaselt lõpeb haldusakti andmise menetlus haldusakti teatavakstegemisega; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega või haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga.

HMS § 43 lõike 4 kohaselt lõpeb toimingu menetlus toimingu sooritamisega; põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega või toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.

HMS § 71 lõige 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

Eeltoodust nähtub, et vaide esitamine ei saa olla isiku esimeseks toiminguks vaid sellele peab eelnema haldusmenetlus. Nii nagu kohtumenetluses ei saa kõigepealt esitada apellatsioonkaebust nii ei saa ka haldusmenetluses esitada esmalt vaiet. Kaebaja poolt oma pöördumise vormistamine Tartu Vangla "VAIDE" blanketile ei muuda seda haldusmenetluse seaduses sätestatud korras esitatavaks ja lahendatavaks vaideks.

Vastavalt siseministri 1. detsembri 2000 määruse nr 71 "Arestimaja sisekorraeeskiri" (edaspidi Eeskiri) § 15 lõike 1 punktile 13 ja § 37 lõikele 1 on arestialusel õigus esitada politseiprefektuuri

3 juhtkonnale suulisi või kirjalikke avaldusi ja kaebusi arestimaja töö kohta. Avaldused või kaebused arestimaja töö kohta vaatab läbi ja nende osas võtab vastu asjakohase otsuse politseiprefekt (Eeskirja § 38 lõige 1). Eeskirja § 12 lõike 1 kohaselt kuulub kinnipeetavate toitlustamine politseiprefekti ülesannetesse, kes kinnitab arestimaja päevakava, milles sätestatakse arestialuste toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus.

Vastustaja, tutvunud D. Denissovi 09.10.2006 "VAIDEGA", leidis, et tegemist on kaebusega Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna arestimaja töö kohta. 09.10.2006 "VAIDES" kirjutab D. Denissov, et Pärnu arestimajas ei peeta kinni arestimajas kinnipeetavate isikute toitlustamise nõuetest. Suppi ja praadi antakse ainult kord päevas - lõunaks, hommikul ja õhtul antakse ainult teed. Toit väljastatakse alumiiniumnõudes, mis on tunnistatud tervisele kahjulikuks.

Vastustajale teadaolevalt ei olnud D. Denissov, kes viibis ajavahemikul 06-13.10.2006 Pärnu arestimajas, toitlustamise korraldamise kohta eelnevalt kaebusi/avaldusi esitanud ega nõudnud Pärnu arestimajas viibitud ajal tema suhtes nö toimingute sooritamist.

Eeltoodust tulenevalt leidis vastustaja, et käsitledes D. Denissovi 09.10.2006 "VAIET" kaebusena arestimaja töö kohta ja edastades selle lahendamiseks Lääne Politseiprefektuurile, on vastustaja toiminud õiguspäraselt.

Vastustajal olemasolevatel andmetel ei ole D. Denissov vaidlustanud Siseministeeriumi poolt "VAIDE" edastamist Politseiametile ega ka Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti 07.11.2006 vastust temale. Viimasest järeldab vastustaja, et D. Denissov sai Lääne politseiprefektilt ammendava ja teda täielikult rahuldava selgituse toitlustamise korraldamisest Pärnu arestimajas.

HKMS § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt võib halduskohtus kaebusega taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist.

Käsitledes esitatud kaebust nõudena Politseiameti toimingu (edastamine) õigusvastasuse tuvastamiseks, tuleb arvestada HKMS § 7 lõikes 1 sätestatud nõuet, et toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks peab isikul selleks olema põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuses peab kaebuse esitaja välja tooma põhjendatud huvi (milleks temale seda vaja on) ning oma olemuselt on tuvastamiskaebus n-ö juriidilise fakti tuvastamine. Tuvastamiskaebuse raames ei saa esitada taotlusi kohustava sisuga ettekirjutuste jms tegemiseks.

D. Denissovi kaebusest nähtuvalt on "Põhjendatud huviks on rikutud õiguste taastamine kui ka õiguste preventiivne kaitse."

Esitatud kaebusest ei selgu, milliseid D. Denissovi õiguseid Politseiameti toiming (edastamine) tema arvates rikkus ja milliseid õiguseid ta soovib preventiivselt kaitsta.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

Kaebuse esitaja oli kaebuses ja jäi ka kohtuistungil seisukohale, et tema väidetavalt rikutud õiguste preventiivne kaitse on võimalik Politseiameti toimingu, milleks oli vaide edastamine lahendamiseks Lääne politseiprefektuurile, vaidlustamise teel. Kohus saab haldusasja lahendamisel lähtuda kaebaja taotlusest, mille juurde ta jäi kindlaks ka kohtuistungil.

4 Kohus nõustub antud asjas vastustaja seisukohaga, et D. Denissovi poolt 09.10.2006 Siseministeeriumile esitatud ning vaide esitamiseks ettenähtud blanketile vormistatud dokument ei ole vaideks haldusmenetluse seaduse mõttes.

HMS § 35 lõike 1 punkti 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile.

HMS § 43 lõike 4 kohaselt lõpeb toimingu menetlus toimingu sooritamisega; põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada; taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega; haldusorgani poolt taotluse läbi vaatamata jätmisega või toimingu adressaadi surma või lõppemise korral, kui toiming on seotud adressaadi isikuga.

HMS § 71 lõige 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide.

Vastavalt siseministri 1. detsembri 2000 määruse nr 71 "Arestimaja sisekorraeeskiri" § 15 lg 1 p-le 13 ja § 37 lg-le 1 on arestialusel õigus esitada politseiprefektuuri juhtkonnale suulisi või kirjalikke avaldusi ja kaebusi arestimaja töö kohta. Eeskirja § 38 lg 1 sätestab, et avaldused või kaebused arestimaja töö kohta vaatab läbi ja nende osas võtab vastu asjakohase otsuse politseiprefekt. Eeskirja § 12 lõike 1 kohaselt kuulub kinnipeetavate toitlustamine politseiprefekti ülesannetesse, kes kinnitab arestimaja päevakava, milles sätestatakse arestialuste toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus.

Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ei soovi vaidlustada Pärnu arestimajas toitlustamise korraldamist, vaid vaidlustab üksnes seda, et tema vaide lahendamisel ei järgitud haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetluse korda (tl 64).

Kaebaja väitel avaldas ta oma rahulolematust toitlustamise korraldamisega arestimajas arestimaja juhatajale suuliselt. Viibides Pärnu arestimajas ajavahemikul 06.10-13.10.2006 ei ole Deniss Denissov toitlustamise korraldamise kohta Pärnu arestimajas kaebust või märgukirja Lääne Politseiprefektuuri juhtkonnale esitanud.

Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et 09.10.2006 esitatud vaiet tuli käsitleda kaebusena, mis on esitatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna arestimaja töö kohta. Käsitledes D. Denissovi 09.10.2006 vaiet kaebusena arestimaja töö kohta ja edastades selle lahendamiseks pädevale haldusorganile - Lääne Politseiprefektuurile, on vastustaja kohtu arvates toiminud õiguspäraselt.

HKMS § 26 lg 1 p 3 sätestab, et halduskohtul on õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kaebuses märgib selle esitaja põhjendatud huviks on rikutud õiguste taastamine kui ka õiguste preventiivne kaitse. Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et õiguste preventiivne kaitse tähendab seda, et käesoleva kaebuse esitamisega püüab ta vältida seda, et seadusevastane olukord toitlustamisel kordub juhul, kui ta seoses halduskohtu istungitega Pärnu kohtumajas toimetatakse jälle Pärnu arestimajja.

D. Denissov ei ole vaidlustanud Lääne Politseiprefektuuri politseiprefekti poolt talle 07.11.2006 saadetud kirjas toodud seisukohti. Nagu eelnevalt märgitud ei soovinud kaebaja, et kohus käsitleks toitlustamise korraldamist Pärnu arestimajas, vaid soovis üksnes seda, et kohus teeks kindlaks Politseiameti toimingu (vaide edastamise Lääne Politseiprefektuurile) õigusvastasuse. Kohtu arvates ei ole kaebajal tema poolt valitud viisil (kaebuse esitamisega menetlusnormide rikkumise peale vaide lahendamisel) võimalik preventiivselt oma õigusi kaitsta - saavutada

5 toitlustamise korra muutmist Pärnu arestimajas. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi Politseiameti vaidlustatud toimingu (vaide edastamine vastamiseks Lääne Politseiprefektuurile) õigusvastasuse kindlakstegemiseks.

Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6 sätestatud volitusest jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik