2-05-2133/19 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-05-2133

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

19. aprill 2007, Tallinn Tsiviilasi Loksa Linna hagi S.F ja S.Z vastu vanema õiguste äravõtmiseks ja elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 06.11.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.F apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

3. aprill 2007, avalik kohtuistung

Menetusosalised ja nende esindajad Hageja Loksa linnavalitsus (registrikood 75013457), asukoht Tallinna tn 45 Loksa linn 74806, esindaja Svetlana Pajupuu

Kostjad S.F (IK xxxxxxxxxxx) ja S.Z (IK xxxxxxxxxxx), mõlema elukoht x

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 06.11.2006 otsus S.Flt ja S.Zlt vanema õiguste äravõtmise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

2(4) Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Loksa Linnavalitsus esitas 19.05.2005 hagi Harju Maakohtusse S.F ja S.Z vastu vanema õiguste äravõtmiseks laste A, K, N, A ja E. S suhtes ning elatisraha väljamõistmiseks.

2. Kostjad asusid elama Loksale 2001. aastal. Mõne aja pärast tulid signaalid, et selle pere lapsed on sageli omapead, hulguvad hilja õhtul õues, vanemad ei taga laste järelevalvet. Kuna vanemad ei ole taganud lastele järelevalvet on lastega juhtunud mitmed õnnetused, mille tagajärjel lapsed on saanud raskeid kehavigastusi.

3. Kostjate neli last viibivad Haiba Lastekodus ja üks Tallinna Väikelastekodus.

4. 20.08.2006 sündis kostjatel järgmine laps, kes elab vanemate juures. Kuna laste ema on lapsehoolduspuhkusel ja sissetulekut ei oma, loobus hageja nõudest temalt elatise väljamõistmiseks.

5. Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Nad armastavad oma lapsi väga ja soovivad neid ise kasvatada. Elatisraha väljamõistmisega ei nõustu, kuna pere sissetulek ei võimalda maksta elatist nõutavas summas.

Esimese astme kohtu otsus

6. Kohus rahuldas hagi ning võttis ära S.Flt ja S.Zlt vanema õigused nende laste A. Z, K. Z, N.Z, A. Z ja E. S. Z suhtes. Kohus mõistis välja S.Zlt elatise 2800 krooni igakuiselt laste A, K, A ja E. S ülalpidamiseks alates 25.05.2005 kuni 13.01.2017, sealt edasi 2100 krooni kuni 13.03.2018, sealt edasi 1400 krooni kuni 18.11.2020 ja sealt edasi 700 krooni kuni 11.09.2022 Haiba Lastekodu kasuks ning elatise 700 krooni igakuiselt poeg N ülalpidamiseks alates 25.05.2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni 23.05.2019 Tallinna Väikelastekodu kasuks.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 53 lg 2 sätestab, et kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib eestkosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Kuna Loksa Linnavalitsus leidis, et laste viibimine kodus on lastele ohtlik, on lapsed paigutatud lastekodusse. Haiba Lastekodus viibivad A, K, A ja E. S ning Tallinna Väikelastekodus N. Z.

8. EV lastekaitse seaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. PKS § 50 sätestab, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta kui vanem põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

9. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et kostjad ei ole pööranud vajalikku tähelepanu laste tervisele, turvalisusele, heaolule ja arengule. Pere neli last on sattunud haiglasse vigastustega raskete õnnetusjuhtumite tagajärjel. Laste sattumine haiglasse on seotud nende hooletusse jätmisega, s.o ebapiisava järelevalvega nende üle. Samas on ema näidanud ükskõiksust laste tervise suhtes. Laste hooldamisel ja kasvatamisel ei ole vanemad seadnud esikohale laste huvisid.

10. PKS § 60 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 62 sätestab, et kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatusvõi eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Kostjate viis last viibivad lastekodus ja kostjad on kohustatud maksma elatist laste ülalpidamiseks. Kuna S.F on kodune alla 3-aastase lapsega ja sissetulekut ei oma, loobus hageja temalt elatise väljamõistmisest. Põhjendatud on laste

3(4) isalt elatise väljamõistmine 700 krooni kuus lapse kohta, kuna kostjatel on sündinud 20.08.2006 tütar J. V. B, kes pärast elatise väljamõistmist ei tohi osutuda varaliselt vähemkindlustatuks kui elatist saavad lapsed.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

11. S.F esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada vanemlike õiguste äravõtmise osas ning saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

12. Kohtuotsus on ühekülgne, põhineb hageja seisukohtadel ja tunnistajate ütlustel ning arvestamata on kostjate ja nende tunnistajate ütlused. Võimalust ei ole antud sõltumatule psühholoogile uurida laste käest, kas nad soovivad elada koos vanematega.

13. Ükski PKS §-s 54 vanema õiguste äravõtmise tingimustest ei puuduta kostjaid. Kumbki vanematest ei kuritarvita alkohoolseid jooke, narkootilisi ained ega muid psühhotroopseid aineid ning ei mõju lastele halvasti. Kostjad täidavad oma kohustusi laste kasvatamisel ja nende eest hoolitsemisel ning ei kuritarvita vanema õigusi. Süüdistused, et S.Z karistab lapsi, on sotsiaaltöötaja alusetud väited.

14. S.F ei nõustu temalt laste äravõtmisega. Tal on mees ja kindlustatud pere, ta armastab väga oma lapsi ja soovib ise neid kasvatada. S.Zl on alaline töökoht ja tema palk 8000 krooni on piisav pere ülalpidamiseks. Mõlemad vanemad on laste eest piisavalt hoolitsenud. Lapsed on riides puhtalt ja neil on piisavalt olnud toitu. Laste traumad on õnnetused ja neid juhtub igas peres. Alusetu on lastega juhtunus süüdistada kostjaid.

15. Kolme lapse suhtes on S.Flt Narva Linnakohtu otsusega vanema õigused ära võetud, kuid ta oli siis noor ja sattus elus raskesse olukorda. Praeguseks on teinud sellest vajalikud järeldused.

Vastustaja seisukoht

16. Loksa Linnavalitsus ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

17. Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 15.06.2006 otsus tuleb tühistada vanema õiguste äravõtmise osas menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel olenemata apellatsioonkaebuse põhjendustest. Elatise väljamõistmist kasvatusasutustes viibivatele lastele vaidlustatud ei ole ja selles osas jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata

18. Alates 01.01.2006 kehtiv TsMS sätestab hagimenetluses lahendatavad perekonnaasjad, mille esemeks on abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, abielu olemasolu või puudumise tuvastamine, ühisvara jagamine või muu abikaasade varalisest vahekorrast tulenev nõue, abikaasa abielusuhetest tulenev muu nõue teise abikaasa vastu (TsMS § 102), põlvnemise tuvastamine või sünniaktis vanema kande vaidlustamine, ülalpidamiskohustuse täitmine (TsMS § 103). Seega muud perekonnasuhetest tekkinud nõuded ja avaldused vaadatakse läbi hagita menetluses. Seda seetõttu, et hagita menetluses on oluline roll kohtul läbi kohustuse selgitada välja asjaolud ja koguda tõendeid. Kuigi TsMS ei loetle hagi ega hagita menetluse asjana vanema õiguste äravõtmist (perekonnaseaduse (PKS) § 54), lapse äravõtmist vanemalt (PKS § 53), tuleb ka neid nõudeid menetleda hagita menetluses. Seda seetõttu, et hagita menetluses võivad menetluses osaleda ka asutused, vallaja linnavalitsus ning ministeerium, samas kui tsiviilkohtumenetluse pooleks on isik (TsMS § 205, TsÜS 2.osa).

19. Hagita asjas on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Isikult vanema õiguste äravõtmise asjas on puudutatud isikuks ka laps, kes tuleb

4(4) kaasata menetlusse. TsMS § 219 lg 2 p 3 sätestab kohtu kohustuse määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja muu hulgas siis, kui kohus menetleb abinõude rakendamist lapse heaolu tagamiseks, mis on seotud lapse lahutamisega perekonnast või vanema õiguste äravõtmisega (vt ka TsMS § 202). Seega on esindaja määramine lastele käesolevas menetluses kohustuslik. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohus määrata esindajaks riigi õigusabi seaduses sätestatud korras advokaadi või lõike 7 järgi ka muu isiku, kes on kohtu hinnangul selleks piisavalt pädev ja kes esindamisega nõustub.

20. Kuna kohus menetles S.Flt ja S.Zlt vanema õiguste äravõtmise asja ebaõigesti hagiasjana ja puudutatud isikuid ei kaasatud menetlusse, viis see selleni, et otsus tehti isikute suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt (TsMS § 656 lg 1 p 2). Ringkonnakohtul ei ole võimalik seda rikkumist kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule.

21. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu, et TsMS § 559 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära. Kohus võib lapse ülekuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta loobus tütar A ärakuulamisest, kes kohtumenetluse ajal oli 7-aastane. Käesoleval ajal on 7-aastane ka tütar K.

22. Kuna kaevatav otsus tuleb vanema õiguste äravõtmise osas tühistada olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja asi saata uueks arutamiseks maakohtule, siis kolleegium ei anna hinnangut kaebuses ja vastuses toodud sisulistele väidetele, mis puudutab kostjatelt vanema õiguste äravõtmist.

M. Klaar

G. Kivinurm T. Kollom