2-05-24425/7 · Tallinna Ringkonnakohus

2-05-24425

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2007.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-24425 Tsiviilasi OÜ * hagi O.Š vastu 23 769,70 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. novembri 2006.a teistkordne tagaseljaotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.Š apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja) O.Š (ik xxxxxxxxxxx; x), esindaja Aleksei Smelov Vastustaja (hageja) OÜ * (registrikood xxxxxxxx; x), esindaja Andrias Palmits RESOLUTSIOON 1. Jätta Harju Maakohtu 13. novembri 2006.a tagaseljaotsus muutmata.

2. O.Š apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotus O.Š apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Hageja nõue ja põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista kostja ja AS E AS (R AS õigusjärglane) vahel sõlmitud liitumislepingust tuleneva võla summas 11 884,85 krooni ja viivise 11 884,85 krooni, kokku

23 769,70 krooni ning kohtukulud. Nõue on loovutatud hagejale.

2(3)

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on tasunud kõigi AS-i R osutatud teenuste eest.

Menetluse käik ja maakohtu otsuse põhjendused

3. Tallinna Linnakohus tegi samas asjas kostja kahjuks esmakordselt tagaseljaotsuse 23.11.2005.a TsMS § 168 lg 1 ja 2 alusel, kuna kostja jättis hagile kohtu määratud tähtajaks vastamata. Menetlus taastati 30.01.2006.a määrusega kostja kaja alusel.

4. Teistkordselt rahuldas Harju Maakohus hagi 13.11.2006.a tagaseljaotsusega ja mõistis O.Šlt OÜ * kasuks välja 26 708,19 krooni, sh 23 769,70 krooni kohustise täitmiseks ja 2938,49 krooni kohtukulude katteks.

5. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud, kostja oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, hageja esindaja palus teha asjas tagaseljaotsuse. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, rahuldas kohus hagi TsMS § 413 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Nõude rahuldamisel tugines kohus TsK §-dele 173, 174, §

231 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

6. O.Š palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Alternatiivse nõudena palus kostja tühistada otsuse viiviste, kohtukulude väljamõistmise ja otsuse täitmise osas, vähendada viiviste suurust, jätta kohtukulud hageja kanda ning võimaldada täita kohtuotsust ositi.

7. Kohus pidi tagaseljaotsuse tegemisel arvestama ka kostja kirjalikku vastust, milles oli märgitud, et kostja soovib näha vaidlusaluse perioodi kõnede eristust. Samuti palus kostja esitada hagejal tõendeid selle kohta, et hageja esitas kostjale pretensioone. Vastuses märkis kostja, et hageja nõutud viivis on ebamõistlikult suur. Otsus ei ole viiviste osas põhjendatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

8. OÜ * ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS §

657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

10. Asja materjalidest nähtuvalt on kaevatava kohtuotsuse näol tegemist teistkordse tagaseljaotsusega. Tallinna Linnakohus on samas asjas teinud esimese tagaseljaotsuse 23. novembril 2005.a ning 30. jaanuaril 2006.a on menetlus taastatud kostja kaja alusel. Edasikaebamist teistkordse tagaseljaotsuse peale reguleerib TsMS § 420 lg 2. Nimetatud sätte kohaselt võib kostja juhul, kui pärast menetluse taastamist on kostja kahjuks tehtud uus tagaseljaotsus, esitada uue otsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Apellant on apellatsioonkaebuses vaidlustanud viiviste arvestuse ja leidnud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus arvesse võtma ka kostja esitatud vastuväiteid ja taotlusi asjas tõendamisele kuuluvate asjaolude kohta. Seega on apellatsioonkaebuses tuginetud üksnes kohtuvaidluse sisulistele

3(3) asjaoludele.

11. TsMS § 413 lg 1 kohaselt võib kohus teha kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seega tuleneb menetlusseadustikust, et hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul lähtuda hageja esitatud hagiavaldusest ning kohtul puudub kohustus arvestada kostja poolt varasema menetluse käigus esitatud vastuväiteid. Õiguslik põhjendatus tähendab seda, et hageja poolt esiletoodud asjaolud vastavad asjakohase õigusnormi abstraktsele faktilisele koosseisule, s.o asjaomase õigusnormi sisustamisel hageja esitatud faktiliste asjaoludega saadakse tulemuseks hageja poolt taotletav õiguslik tagajärg. Ringkonnakohus märgib siiski, et isegi arvestades kostja poolt vastuväidete esitamist ei olnud maakohtul takistusi teha asjas tagaseljaotsus, kuna hageja esitas kostja vastuväidete kohta omapoolsed seisukohad, mille kohaselt kostja ei ole tõendanud oma väiteid teenuste kasutamise eest tasumise kohta. Hageja viitas ka kostja väidete vastuolulisele ning leidis, et kostja taotlus väljastada kõnede eristused ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja menetluse käigus väitnud, et tema poolt on tasutud kõigi hageja õiguseellase poolt osutatud teenuste eest, samuti on kostja palunud hagejal esitada kõnede eristused vaidlusaluse perioodi kohta, samuti tõendid selle kohta, et pretensioonid olid hageja poolt kostjale saadetud ja viimane oli need ka kätte saanud (t lk 45-46). Kostja neile taotlustele on hageja vastanud 01.03.2006.a (t lk 64-65). Menetluse edasises käigus on pooled pidanud läbirääkimisi kompromissi saavutamise üle, kuni 27.06.2006.a on hageja taotlenud asjas kohtuistungi määramist seoses kompromissi mittesaavutamisega.

12. TsMS § 413 lg 3 sätestab kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemise piirangud, mille kohaselt ei või kohus tagaseljaotsust teha, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; või kui kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Nimetatud asjaoludele olnuks apellandil TsMS §

420 lg 2 kohaselt õigus nende esinemise korral apellatsioonkaebuses tugineda. Apellant ei ole tuginenud tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele maakohtu poolt, mistõttu maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus.

13. Apellant taotles jätta kohtukulud vastustaja kanda. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005.a kehtinud TsMS §

60 lg 1 ja 8 kohaselt jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ringkonnakohtult kohtukulude hüvitamist ei taotlenud.

A. Tänav

M. Seppik

K. Kullerkupp