2-06-21200/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-21200 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprill 2007, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

T. P. hagi .P. vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja: T. P., ik . Kostja: A.P., ik .

Kohtuistungi toimumise aeg

12. aprillil 2007 Istungil osalenud isikud Hageja: T.P. Kostja: A.i P.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ele Uutmaa

Resolutsioon

Rahuldada T. P. hagi osaliselt.

Muuta Narva Linnakohtu 31.05.2005.a. kohtuotsusega ts. asjas nr 2-438/04 väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt A. P.ilt hageja T.P. kasuks tütre J. P., sünd. .a., ülalpidamiseks alates 09.08.2006.a. kuni 31.12.2006.a. elatusrahana igakuuliselt 1500 krooni ning alates 01.01.2007.a. igakuiselt 1800 krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohtuotsuse täitmisel kuulub arvestamisele A. P. poolt tasutud elatis alates augustist 2006 kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 20. aprill 2007.a kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja koos kostjaga elasid koos kuni abielu lahutamiseni 20.12.2002.a. Sel ajal sündis neil tütar J. P., sünd. .. 31.05.2005.a Narva Linnakohtu otsusega asjas nr 2-438/04 on kostjalt välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks suuruses 1345 krooni igakuiselt. Seda summat ei ole piisav. Laps elab koos hagejaga. Igakuiselt lapse ülalpidamiseks on vaja: kodu toiduraha ja vitamiinid – 1800 krooni, kunstikoolis söök – 400 krooni, koolitarbed – 250 krooni, hügieentarbed – 150 krooni, juuksur – 50 krooni, ujula – 80 krooni, inglise keel – 120 krooni, korteri ja kommunaalmaksed – 400 krooni, internet – 150 krooni, meelelahutus – 300 krooni, taskuraha

– 150 krooni, mobiiltelefon – 100 krooni, suvipuhkus – reisimine Soome ja Venemaale – 5000 krooni aastas, riided ja jalatsid kvartalis – 3200 krooni. Sellega igakuised alaealise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused moodustavad 5432 krooni kuus. Kostja töötab Narva Elektrijaamad AS-s meistrina ja Korteriühistus juhatajana, sellepärast hageja arvates, kostjal on suur sissetulek, mis võib moodustada 13000 krooni kuus. Sellega saab kostja maksta lapse ülalpidamiseks 3000 krooni igakuiselt. Hageja brutopalk on 4510 krooni. Hagejal on ka teine laps K. P., sünd. .a. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Eeltoodu alusel ja Perekonnaseaduse § 61 lg 2 ja § 70 lg 2 alusel palub hageja mõista kostjalt alaealise tütre J. P., sünd. .a, ülalpidamiseks hageja kasuks 2500 krooni kuus alates 01.01.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud ning õigusabikulud hageja kasuks.

Kostja vastus Kostja sai hagimaterjalid koos lisadega 26.10.2006.a. Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi täies ulatuses. Kostja nõustub sellega, et tütar . P. elab koos hagejaga ning 31.05.2005.a kohtuotsuse alusel maksab kostja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks elatist summas 1345 krooni kuus. Pärast abielulahutust 2002.a lahkus hageja perekonnast ning jättis tütre maha, ei tegelenud ta tütre kasvatamise ja ülalpidamisega. 22.03.2004.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-620/03 jäeti tütar

J. P. kostja kasvatada. 31.05.2005.a otsusega tsiviilasjas nr 2-438/04 jäeti tütar hageja kasvatada ning kostjalt oli välja mõistetud elatis hageja kasuks. See kohtuotsus täidetakse ning kostja maksab elatist kindlaksmääratud suuruses. Kõike, mida kostja ostab tütrele, ei võta hageja vastu ning keelab tütrele vastu võtta kostja poolt ostetud asju, kostjal ei lubata tütart näha ega temaga suhelda.

Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Hageja palub suurendada elatist kuni 2500 kroonini (resoljutiivosas 3000 kroonin), esitamata ühtegi dokumenti, mis tõendaks kasvõi ühte loetletud kulutustest, mis on tehtud lapsele, viidates kaudselt sellele, et hageja ülalpidamisel on veel 1 laps teisest abielust. Samuti on kostjale arusaamatu nõue suurendada elatist alates 01.01.2006.a, kui hagi on esitatud 09.08.2006.a. Kostja oli sunnitu võtma teise töökoha, oodates oma perekonna suurenemist, selleks, et kindlustada oma perekond, mitte aga hageja last teisest abielust. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata kuna see on põhjendamatu. Samuti palub kostja jätta kohtukulud hageja kanda. Oma 22.01.2007.a täiendavas vastuses märkis kostja, et peale tütre J. P.on tema ülalpidamisel veel 2 alaealist last: A.P., sünd.a, ja A. P., sünd. ..a, ning samuti abikaasa, kes on lapsehoolduspuhkusel. Vastavalt Perekonnaseaduse § 63 lg 2, kui pärast vanemalt täisealisele isikule elatise väljamõistmist muutus isiku või vanema varaline seisund, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta. Kostja varaline seisund muutus halvemaks. Sel alusel puudub hagejal seaduslik õigus mõista kostjalt välja elatis summas 2500 krooni, kuna kostja lapsed oleks halvemas olukorras võrreldes hageja lapsega. Kostja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et hageja poolt esitatud dokumentide põhjal võib järeldada, et tema varaline seisund on paranenud ning seda kinnitab laenu vormistamise fakt Hansapangas 2006.a septembris. Oma täiendavas vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata.

Hageja seisukoht kostja vastusele

Hageja ei ole nõus kostja vastuväidetega. 31.05.2005.a kostjalt oli välja mõistetud elatis tütre ülalpidamiseks summas 1345 krooni. Kuid PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Järelikult elatist kostja maksab lapse ülalpidamiseks vähemal määral, kui on kehtestatud seadusega. Tütar Jekaterina ise otsustas elada koos hagejaga, kuna kostja ei ole temast huvitatud. Väär on kostja väide selle kohta, et kui kostja ostis tütrele mingi asi, siis hageja ei lubanud tütrel asju vastu võtta. Kostja ei ole kunagi lapsele asju ostnud. Hageja palub suurendada elatist alates 01.01.2006.a seaduse alusel, kui kuupalga alammäär tõusis alates 01.01.2006.a, siis PKS § 61 lg 4 alusel hagejal on õigus nõuda elatise suurendamist PKS § 70 lg 2 alusel. Kostja materiaalne olukord lubab suurendada elatise väljamõistmist. Kostja igakuine sissetulek moodustab 11940 krooni. Kostja abikaasa sai sünnitusraha ja tulevikus pärast lapse sündi saab vanemahüvitist ja lastetoetusi. Sellepärast kostja materiaalne olukord ei ole halb. Hageja palub nõuda kostjalt sisse elatis summas 2500 krooni, kuna tütre vajadused on suurenenud. Hagejal on kohustused panga ees, mis moodustavad igakuiselt 1448 krooni. Hageja sissetulek on umbes 5000 krooni. Hageja palub rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt alaealise tütre J. P., sünd. .a, ülalpidamiseks hageja kasuks 2500 krooni kuus alates 01.01.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni poolte varalise seisundi muutmiseni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kohtukulud ning õigusabikulud summas 2000 krooni hageja kasuks.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga.

Narva Linnakohtu 31.05.2005.a otsusega oli kostjalt välja mõistetud elatis suuruses 1345 krooni kuus hageja kasuks tütre Jekaterina ülalpidamiseks. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kohtuistungil toetas hageja oma nõude. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja haginõuded elatise suurendamises kuni 2500 kroonini, kuid oli nõus maksta elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks miinimumsuuruses, mis on seadusega ettenähtud. Kostja selgitas et tema materiaalne olukord ei ole paranenud. Tal on uus abielu ja seal on 2 alaealist last: A. P., sünd. ..a. ja A. ., sünd. ..a. Abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Tema sissetulek on umbes 8000 krooni kuus. Samuti on võetud 2 laenu. Ta leiab, et tütre J. ülalpidamiseks on piisav 3000 krooni kuus.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Alates 01.01.2007.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3600 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1800 krooni.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 07-13 aastat on terve linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 2182 krooni.

Hageja töötab, saab palka 5640 krooni kuus ja lapsetoetusi summas 1200 krooni igakuiselt 2 lapse peale. Tema abikaasa palk on keskmiselt puhtalt 7000 krooni kuus. Abikaasa maksab elatist. Kostja töötab, saab AS-lt Narva Elektrijaamad bruto töötasu keskmiselt 10467 krooni kuus ja KÜ-lt saab bruto palk 1450 krooni kuus.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt, et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. J. elab hageja juures.

Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused. Hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud.

Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Seetõttu kulub rahuldamisele hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 1500 krooni alates 09.08.2006.a., kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus arvestab, et kostjal on 3 alaealist last, tal on kohustust ülalpidada neid ning toetama oma abikaasat.

PkS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja avalduse esitamise momendist. Hageja esitas hagiavaldus elatise suuruse suurendamises 09.08.2006.a.

Kohus leiab, et ei saa PkS § 70 lg 2 sättete rakendada ning mõista välja elitise alates 01.01.2006.a. PkS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei ole esinenud käeasoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kostja maksab elatise suuruses 1345 krooni kuus hageja kasuks kohtuotsuse alusel alates 15.11.2004.a. Seega juhul, kui vanem täidab ülalpidamiskohustust, kuid mitte piisavalt, tuleb elatise välja mõista alates vastava hagi esitamisest. Siiski tuleb laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmisel arvestada ka ülalpidamiskohustuse täitmiseks kohtumenetluse ajal makstud elatise, sest selles osas on ülalpidamiskohustus täidetud ja puudub alus hagi rahuldamiseks täies ulatuses.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine.

TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik