2-06-7493/7 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprillil 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-06-7493 Tsiviilasi AS G hagi OÜ T vastu 185 000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 30.01.2007 määrus menetluse taastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ T määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS G, esindaja Aleksandr Nauts Kostja OÜ T, esindaja Andrei Veressov

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2007 määrus ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-7496.

2. Tagastada OÜ-le T (registrikood xxxxxxxx, konto nr xxxxxxxxxxxx Hansapangas) kaja esitamisel 29.01.2007 ja 30.02.2007 Rahandusministeeriumi arvele 221023778606, viitenumber 2900072123 tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni.

3. Määruskaebus rahuldada.

Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

Asjaolud

1. AS G esitas 31.03.2006 kohtule hagi OÜ T vastu võla 41 450,79 krooni ja viivise

143 549,21 krooni saamiseks. Eelistungi ajaks määrati 15.11.2006. Kostja esitas 14.11.2006 kohtule faksi teel taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et tema seaduslik esindaja, juhatuse liige V. M on haigeks jäänud. Kohus tegi 29.11.2006 hageja taotluse alusel tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ilmunud 15.11.2006 eelistungile. Kostja esitas 30.11.2006 kohtule töövõimetuslehe, mille kohaselt oli ta vabastatud töölt perioodil 13.11.2006-24.11.2006. Kostja sai tagaseljaotsuse kätte 12.12.2006 ning esitas samal päeval kaja menetluse taastamiseks. Kaja kohaselt teatas kostja juhatuse liige kohtule faksi teel, et ta on haigestunud ning esitab töövõimetuslehe pärast selle saamist. Kostjale kinnitati telefoni teel, et seda on võimalik teha. Kostja arvates on ta tõendanud, et ei ilmunud eelistungile mõjuval põhjusel.

2. Hageja leidis, et kaja tuleb jätta rahuldamata. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja seadusliku esindaja 13.11.2006 alanud haigus ei takistanud teda 14.11.2006 hagejaga läbirääkimistel osalemast ega kohtule töökohast faksi teel oma haigestumisest teatamast, ei saa seda pidada mõjuvaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks. Kostja esindaja haigus ei olnud nii tõsine, et see oleks takistanud teda istungile ilmumast. Kostja seaduslik esindaja oleks võinud volitada kedagi teist isikut kostjat esindama. Hageja arvates võidi töövõimetusleht väljastada tagantjärele.

3. Kohus esitas Tervishoiuametile päringu kostja seadusliku esindaja töövõimetuslehe õiguspärasuse kohta, paludes ühtlasi kontrollida, kas V. M haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tervishoiuameti 19.01.2007 vastuse kohaselt pidas arst ambulatoorsel vastuvõtul vajalikuks tervisliku seisundi tõttu väljastada V. M töövõimetusleht esialgu kuni 20.11.2006. Patsient ei teavitanud arsti kohtule tervisetõendi esitamise vajalikkusest. Patsient kirjutati tööle 25.11.2006. Tervishoiuamet oli seisukohal, et perearsti poolt väljastatud töövõimetusleht oli põhjendatud töölt puudumiseks, kuid ei takistanud V. M kohtuistungile ilmumast. Samal seisukohal on Tervishoiuameti kirja kohaselt ka perearst M. S.

Esimese astme kohtu määrus

4. Kohus jättis 30.01.2007 määrusega menetluse taastamata ning viivitamatu täitmise peatamise taotluse rahuldamata. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kohtukutse oli kostjale edastatud ja kostja oli istungi toimumisest ning mitteilmumise tagajärgedest teadlik. Küsimus seisneb selles, kas kostja poolt istungile ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Maakohus leidis, et tegemist ei olnud mõjuva põhjusega. Kostja seaduslik esindaja V.M on oma haiguse põhistamiseks esitanud töövõimetuslehe. Töövõimetuslehte võib käsitleda muu tõendina TsMS § 422 lg 3 tähenduses, kuid sellest ei nähtu, et haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks. Tervishoiuameti ja töövõimetuslehe väljastanud perearsti seisukoha kohaselt ei takistanud haigus V. M kohtuistungile ilmumast. Muud mõjuvat põhjust kaja esitaja esile ei ole toonud. Seetõttu leidis kohus, et tegemist ei ole eelistungile mitteilmumise mõjuva põhjusega.

Määruskaebus ja selle põhjendused

5. Kostja palus kohtumääruse tühistada. V. M haigust saab lugeda seaduslikuks takistuseks ja mõjuvaks põhjuseks eelistungile ilmumata jätmiseks TsMS § 422 lg 2 mõistes. Lisaks eeltoodule on täiesti väärad hageja väited selle kohta, et V. M pidas haiguslehel viibides temaga läbirääkimisi ja saatis kohtusse faksiteate oma haigestumisest. V. M ei ole kunagi isiklikult antud vaidluse osas hagejaga läbirääkimisi pidanud ning faksiteate saatis ettevõtte sekretär, mitte V.M isiklikult. Tervishoiuamet kinnitas oma 19.01.2007 vastuses Harju Maakohtule, et 13.11.2006 ambulatoorsel vastuvõtul, so kaks päeva enne 15.11.2006.a. eelistungi toimumist, pidas perearst vajalikuks V. M tervisliku seisundi tõttu väljastada talle töövõimetuslehe kuni 20.11.2006. Tervishoiuameti vastuses viidatud tervisekaardi kohaselt „kaebas patsient ägedat peavalu pea liigutamisel, selja kangust, unehäired, stressi, objektiivse leiuna kaelalihased ja õlavööde tugevalt pinges, neuroloogilise leiuna Laseque sümptom positiivne parema jala 45 kraadi tõstmisel. Patsienti saadeti täiendavatele uuringutele, määratud medikamentoosne ning taastusravi.” Kuivõrd V. M tervis ei olnud paranenud, soovitas arst ravi jätkata kuni 24.11.2006. Eeltoodust tuleneb, et V. M oli seaduslik töövabastuse põhjus.

6. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, millistele kaalutlustele tugines perearst ja Tervishoiuamet, väites, et patsiendi tervis ei luba teha tööd, küll aga saab kohtuistungist osa võtta. Kohtusse ilmumise all tuleb mõista kohtuistungil asja arutamist ehk asja arutamisest osavõttu. Jääb selgusetuks, kuidas on kohtuprotsessist osavõtt oma olemuselt kergem ülesanne kui töökohustuste (juhatuse liikme kohustuste) täitmine. Mõlemad nõuavad intellektuaalset tööd ja pingutusi, mis on aga ilmselgelt raskendatud, kui inimest vaevavad ägedad peavalud, tugev närvilisus ja unehäired. Kuivõrd Tervishoiuamet jättis oma kirjas ülalmärgitud kaalutlused täiesti käsitlemata ja see otseselt riivab V.Mi subjektiivseid õigusi õiglasele kohtumõistmisele, oleks Harju Maakohus tekkinud olukorras pidanud nõudma Tervishoiuameti esindaja ja perearst M. S käest täiendavaid selgitusi V.Mi haigestumise asjaolude osas. Tervishoiuameti ja perearsti seisukoht on õiglustunnet häiriv ja V.Mi kohtusse pöördumise põhiõigust olulisel määral riivav. Asjakohatu on Tervishoiuameti käsitlus, et V.M ei ole informeerinud arsti kohtule tervisetõendi esitamise vajalikkusest. Seadust mittetundvalt inimeselt on raske eeldada, et tema oleks teadlik, kuidas kohtule esitamiseks ettenähtud arstitõend peab välja nägema. Seega ei osanudki V.M nimetatud tõendit küsida. V.M heauskselt tugines perearsti poolt avatud töövõimetuslehele ja luges seda piisavaks tõendiks ning mõjuvaks põhjuseks kohtuistungilt puudumiseks. Kuigi seaduse mittetundmine ei vabasta reeglina vastutusest, võimaldavad käesolevas asjas tuvastatud asjaolud teha reeglist erandi.

Vastus määruskaebusele

7. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Kui kostja esindaja oleks saanud töövõimetuslehe 13.11.2006, siis oli tal võimalik esitada see kohtule koos istungi edasilükkamise taotlusega 14.11.2006. Isegi kui uskuda töövõimetuslehe ehtsust, siis sai kostja haigusest teada mitte ootamatult, vaid kaks päeva enne istungit.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normide rikkumise tõttu ning menetlus tuleb asjas taastada.

10. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. TsMS § 345 sätestab, et kui kohtuistungile ilmunud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja teatas kohtule 14.11.2006 oma haigestumisest ja palus 15.11.2006 toimuma pidanud kohtuistungi edasi lükata, selgitades, et esitab haiguslehe hiljem. Kostja esitas kohtule töövõimetuslehe 30.11.2006, so enne tagaseljaotsuse tegemisest teadasaamist. Töövõimetusleht kinnitab kostja esindaja väidet tema haigestumise kohta. Ka Tervishoiuamet on kinnitanud perearsti poolt kostja seaduslikule esindajale töövõimetuslehe väljastamise põhjendatust. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja täitnud TsMS §-s 345 sätestatud kohustuse ning seega ei olnud kohtul vastavalt TsMS § 413 lg 3 p-le 2 õigust teha tagaseljaotsust. TsMS § 417 lg 2 alusel tuleb kaja rahuldada ning menetlus taastada. Vastavalt TsMS § 149 lg-le 5 tuleb OÜ-le T tagastada kaja esitamisel tasutud kautsjon 5000 krooni.

Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav