2-04-1733/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number 2-04-1733 Määruse kuupäev

19. aprill 2007. a. Kohtukoosseis Kohtunik Malle Seppik Kohtuasi OÜ * hagi K.R vastu 323.542 krooni väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a. menetluse peatamise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ * määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja OÜ * (registrikood xxxxxxxx, aadress x); seaduslik esindaja R. G ja lepinguline esindaja adv. K. Uuestoa-Tepper

Vastustaja K.R (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ), esindaja adv.

A. Kunila

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 19. veebruari 2007. a. menetluse peatamise määrus. Tsiviilasi saata menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei või kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud

29. novembril 2004. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagis taotles OÜ * K.Rilt 323.542 krooni väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt valmistas hageja kooskõlas kostjaga sõlmitud 8. märtsi 2004. a. lepinguga palkmaja ja sauna karkassi ning montaažimaterjalid ja andis need kostjale üle, kostja on aga jätnud lepingus kokkulepitud summast 80.858 krooni

2(3) tasumata. Kooskõlas 2004. a. mais suuliselt sõlmitud töövõtulepinguga ehitas hageja palkmaja ja sauna ka valmis ning tegi lisatöid. Kostja võttis tööd vastu ja asus ehitisi kasutama, kuid on jätnud tööde eest tasumata 242.684 krooni.

15. jaanuaril 2007. a. esitas kostja kohtule taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks. Taotluse kohaselt on Harju Maakohtu (kohtunik L. Vismann) menetluses K.R hagi OÜ * vastu (tsiviilasi 2-06-13076). Selle esitamise tingis asjaolu, et OÜ *, kes pidi K. R tellimusel ehitama palkhooned, kasutas ehituseks ebakvaliteetset ehitusmaterjali ja see põhjustas ehitise seenkahjustuse, millest tekkinud kahju ei ole töövõtja nõustunud hüvitama. Hagide liitmise taotlust kohtunik L. Vismann ei rahuldanud. Tegemist on samade poolte sama lepingulise suhtega sama objekti suhtes, seega võib vaidlusaluses asjas tehtav otsus sõltuda tsiviilasjas 2- 06-13076 tehtavast lahendist.

Esimese astme kohtu määrus Vaidlustatud määrusega peatas Harju Maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lõikele 1 tuginedes tsiviilasja menetluse kuni tsiviilasjas 2-06-13076 menetluse lõppemiseni. Määruse kohaselt on taotlus menetluse peatamiseks põhjendatud. Menetlus on otstarbekas peatada, sest kohtuotsus tsiviilasjas sõltub osaliselt kohtulahendist, mis tehakse teises tsiviilasjas.

Määruskaebus Määruskaebuses leiab hageja, et kohtumäärus ei ole õige, paludes selle tühistada ja jätta kostja taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei nähtu määrusest, mis osas ja millisel põhjusel sõltub vaidlusaluses asjas tehtav lahend lahendist tsiviilasjas 2-06-13076. Kohtumäärus on põhjendamata. Ka kostja ei ole selgitanud, milline on see õigussuhe, mis tuvastatakse teises tsiviilasjas ja millest vaidlusaluses asjas tehtav lahend sõltub. Tegelikult õiguslik alus menetluse peatamiseks puudub. Kohtu menetluses on poolte poolt vastastikku esitatud hagid: OÜ * nõuab tasu müügilepingu ja töövõtulepingu alusel, K. R leiab aga, et töö tehti puudustega ja nõuab kahju hüvitamist. Hageja arvates oleks nende tsiviilasjade liitmine otstarbekas, sest võimaldaks nende kiiremat ja õigemat lahendamist. Kostja on juba vastuses hagile nimetanud oma kavandatavat hagi vastuhagiks. Samas leidis Harju Maakohus aga 9. jaanuari 2007. a. määruses tsiviilasjas 2-06-13076, et esitatud nõuded ei ole õiguslikult ega faktiliselt omavahel seotud, ning samasugust seisukohta on väljendanud maakohus vaidlusaluses tsiviilasjas

30. oktoobril 2006. a. esitatud teates. Kohtu seisukohad, mille kohaselt nõuded on täiesti erinevad ega ole omavahel õiguslikult ega faktiliselt seotud, kinnitavad, et tsiviilasjas menetluse peatamine ei saa olla põhjendatud, sest kui nõuded ei ole omavahel seotud, siis ei ole võimalik, et ühe tsiviilasja lahendamine võiks sõltuda teise tsiviilasja lahendamisest. Kui tsiviilasjade liitmine ei taga nende kiiret lahendamist, siis ammugi ei taga ega võimalda seda kolmandat aastat menetluses oleva tsiviilasja menetluse peatamine veel aastateks. K. R otsustas esitada oma nõude mitte vastuhagina, vaid eraldi menetluses. Materjali väidetav ebakvaliteetsus kuulub hindamisele tsiviilasjas 2-06-13076, kus lahendatakse sellest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Materjali ebakvaliteetsusest tulenevalt ei ole kostja vaidlusaluses asjas esitanud mingeid vastuväiteid hageja tasunõudele.

Vastustaja seisukoht

Kostja ei ole määruskaebusele vaatamata selleks antud võimalusele vastanud.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Maakohtu määrus ei ole õige ja tuleb tühistada, tsiviilasi tuleb saata menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule.

3(3)

Vaidlustatud määrus ei sisalda põhjendust ega vasta seega TsMS § 465 lg. 2 punktis 8 sätestatud nõuetele. Maakohus on tsiviilasjas menetlust peatades tuginenud TsMS § 356 lõikele 1, mille kohaselt juhul, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama halduskohtumenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Samas ei nähtu määrusest, millise arutelu tulemusena jõudis maakohus järeldusele, et nimetatud sätte kohaldamise eeldused vaidlusaluses asjas on täidetud. Nii ei nähtu määrusest, millise õigussuhte olemasolu või puudumise üle on kohtu hinnangul vaidlus, millest lahend vaidlusaluses asjas kohtu hinnangul sõltub ning mille olemasolu või puudumine tuleks tuvastada teises kohtumenetluses. Kohtu järeldused on ka vastuolulised. 30. oktoobril 2006. a. hagejale saadetud kirjas tsiviilasjade liitmise taotluse rahuldamata jätmise kohta on maakohus leidnud, et poolte poolt erinevates menetlustes esitatud vastastikused nõuded ei ole õiguslikult ega faktiliselt omavahel seotud (tl. 80). Vaidlustatud määruses on kohus aga leidnud, et nõuded on omavahel mitte üksnes seotud, vaid seotud viisil, mis ei võimalda vaidlusaluses asjas teha otsust enne, kui otsus on tehtud tsiviilasjas 2-06-13076, millega vaidlusaluse asja liitmist hageja taotleski. Kolleegium leiab, et kostja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust vaidlusaluses tsiviilasjas menetluse peatamiseks. Asjaolu, et poolte vastastikused nõuded tulenevad samast lepingulisest suhtest, menetluse peatamiseks alust ei anna. Menetlust ei saa peatada selleks, et ühes tsiviilasjas tuvastatavate faktiliste asjaoludega põhjendada oma nõudeid teises tsiviilasjas. Kõik asjaolud, mis on olulised OÜ * poolt K. R vastu esitatud hagi lahendamiseks, on tuvastatavad vaidlusaluse tsiviilasja menetluses ega sõltu tsiviilasjas 2-06- 13076 tehtavast lahendist. Küll võiks maakohus veelkord kaaluda vaidlusaluste tsiviilasjade liitmise otstarbekust, arvestades asjaolu, et tegemist on samade pooltega ja samadest lepingulistest suhetest tekkinud nõuetega ning et need nõuded oleks võidud esitada ühes menetluses (TsMS § 374).

Malle Seppik