2-05-20482/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-20482 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. aprill 2007. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

05. aprill 2007. a Kohtuasi

A. L. hagi V. K. vastu elatise nõudes lastele Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

A.L. (IK…; elukoht: …)

V. K. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista kostjalt V. K. hageja A. L. kasuks elatis alates 23. aprillist 2007. a igakuise elatusrahana 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alaealise poja J. K. (IK …) ülalpidamiseks kuni J. K. täisealisuseni s.o. ... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni ning alates 23. aprillist 2007. a igakuine elatusraha 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alaealise tütre J. K. (IK…) ülalpidamiseks kuni J. K. täisealisuseni s.o. ... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. A. L. ja V. K. olid abielus kuni abielu lahutuseni ... a.

2. Abielust on sündinud kaks last: ... a poeg J. K. ja ... a tütar J. K.

3. Hagis taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (18.11.2005. a) summas 3 500 krooni.

4. Hagi põhjenduste kohaselt kasvatab lapsi hageja. Kostja varaliselt ei toeta, kostja on võimeline maksma elatist 3 000 krooni ulatuses kahe lapse ülalpidamiseks. Laste peale kulub ühes kuus keskmiselt 4 175 krooni.

II Kostja seisukoht

5. Kostja oma 13.01.2006. a kirjalikus vastuses tunnistas hagi. Kostja on nõus maksma elatist lastele 3 000 krooni kuus. Kostja palub arvestada sellega, et aitab lapsi süstemaatiliselt ülal pidada ning maksab hagejale laste ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus alates 2005. aasta novembrist, mille kohta kostja on sõlminud 25.11.2005. a Hansapangaga püsikorralduse lepingu.

III Kohtuistung 09.11.2006. a

6. Hageja selgitas, et kavatseb nõuda kostjalt suuremat elatist. Lapsed on suured ja nende ülalpidamiseks kulub rohkem raha. Püsikorralduse leping on jõus ning selle alusel laekub hagejale igakuiselt raha, kuid hageja peab maksma tulumaksu saadud elatiselt.

IV Kohtuistung 05.04.2007. a

7. Hageja taotles elatise väljamõistmist kahe lapse ülalpidamiseks kokku 4 500 krooni. Hageja esitas kohtule laste ülalpidamiskulude arvestuse, mille kohaselt poja ülalpidamiseks kulub ühes kuus 5 209,60 krooni ja tütre ülalpidamiseks 3 717,90 krooni (kokku 8 927,50 krooni) ning poole sellest summast peaks kandma kostja.

8. Kostja selgitas, et ta on nõus esialgse nõudega, 3 000 krooni kahe lapse ülalpidamiseks, kostja on abielus, abikaasa on rase ning perekonnas kasvab veel üks laps (kostja abikaasa laps), kellele lapse lihane isa elatist ei maksa.

IV Kohtu põhjendused

9. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.

10. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

10. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS §

61 lg 2).

12. Elatise miinimum on sätestatud PkS §-s 61 lg 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni, 2007. aastal on kuupalga alammäär 3 600 krooni, millest ½ on 1 800 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel.

13. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 7-13 eluaastat läheb maksma 2 181 krooni ja vanusegrupis 14-19 eluaastat

3 170 krooni kuus. Seega on PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega.

14. Poolte palgatõendite kohaselt on nende igakuine sissetulek (palk) suhteliselt võrdne. Hageja keskmine ühe kuu brutosissetulek on ca 7 800 krooni ja kostjal ca 7 600 krooni.

15. Kohus leiab, et hageja esitatud ülalpidamiskulude arvestus on liialdatud. Hageja arvestab kahe lapse ülalpidamiskuludeks aastas kokku 92 000 krooni. 92 000 krooni on poolte keskmist brutopalka arvesse võttes ühe lapsevanema keskmine aastapalk. Hageja taotles kohtule esitatud hagis elatise väljamõistmist summas 3 000 krooni, põhjendusel, et laste ülalpidamiseks ühes kuus kulub ligikaudu 4 175 krooni. Viimasel kohtuistungil kinnitas hageja, et kahe lapse ülalpidamiseks kulub kokku 8 927 krooni (see on üle 100% rohkem, kui hagis). Hageja pole kohtule veenvalt selgitanud seda, miks ta on esialgses hagis märgitud laste ülalpidamiskulude summat suurendanud rohkem kui kahekordselt.

16. Kohus arvestab sellega, et kostja on kogu kohtumenetluse ajal sisuliselt ülalpidamiskohustust täitnud. Seda kinnitavad poolte selgitused ja kohtule esitatud püsikorralduse leping.

17. Kohus leiab, et kostja peab maksma elatist kummalegi lapsele 1 800 krooni kuus, kokku

3 600 krooni alates kohtuotsuse tegemise ajast.

V Kohtu selgitus

18. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

Kohtunik