2-06-11034/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-11034

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse avalikuks tegemise aeg ja koht

18. aprill 2007.a. kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-06-11034 Tsiviilasi

N. R. hagi S. O. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapse sünniakti isa kohta tehtud kande muutmiseks ning N. R. hagi S.

O. vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. R.

Hageja esindaja Ljudmilla Andrejeva

Kostja S. O.

Kostja esindaja Svetlana Dragunova

Kohtuistungi toimumise aeg

11. aprill 2007. a. RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lugeda tuvastatuks J. R. põlvnemine kostjast S. O. ja muuta vastavalt sellele J. R. sünniakti.

3. Välja mõista kostjalt S. O. hageja N. R. kasuks lapse J.

R. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana elatis 1 500 /üks tuhat viissada/ krooni alates 10.05.2006.a kuni 31.12.2006 ning 1 800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni alates 01.01.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Menetluskulud mõista välja kostjalt hageja kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule.

Hageja nõue ja põhjendus

10.05.2006.a esitas N. R. kohtule hagi S. O. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja lapse sünniakti isa kohta tehtud kande muumiseks. Samal päeval esitas ta kohtule hagi S. O. vastu elatise nõudes. 30. august 2006 liitis kohus need hagid ühte menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostjaga koos alates 2003.a. novembrist ja sel ajal tekkisid poolte vahel ka intiimsuhted. Pooled elasid ka koos ja plaanisid ühise lapsega oma pere loomist.. Kostja külastas ka hagejat sünnitusmajas ja viibis isiklikult lapse 11.11.2004.a. sünni juures. Kokkuleppel kostjaga otsustasid, et kuni pooled ei ole abielu registreerinud, siis lasevad lapse sünniakti kanda lapse isana S. R. Lapse nimeks sai J. R. Pärast lapse sündi hakkas kostja üha sagedamini käima endise pere juures, seletades seda vajadusega külastada oma esimest last. Sel põhjusel tekkisid ka poolte vahel tülid ja õige pea naasis ka kostja päriselt oma endise pere juurde. Veel mõnda aega kostja ei keeldunud lapse ülalpidamisest ja maksis lapsele kahel korral 1000 krooni, kandis üle posti teel 200 krooni ja pärast seda edastas postkasti veel 2000 krooni.

Hageja samuti palub kostjalt välja mõista elatise lapse J. R. ülalpidamiseks ½ suuruses summas EV Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgamäärast igakuiselt.

Kostja vastuväited

Kostja vastuse kohaselt hagiavaldusele ta haginõudeid ei tunnista. 2003.a. lõpus tekkisid kostja ja hageja vahel intiimsuhted. Algusest peale nad suhetest mingeid plaane ei teinud. Suhted olid ajutised, mitte millekski kohustava flirdi iseloomuga. Kostja väitel ei ole ta kunagi elanud hagejaga ühise perena, küll on käinud ta tal külas mõned korrad. 2004.a. mais teatas hageja, et ta on rase ja ütles, et ei ole tähtis, kes on lapse isa. Hageja lapse sünnituse juures kostja ei viibinud. Kokkulepet lapse sünni registreerimise suhtes ei olnud. Mingit materiaalset abi hagejale ja tema lapsele ei ole osutanud.

Hageja vastus kostja vastuväidetele

Hageja leiab, et kostja poolt hagile antud vastuses toodud seisukoht on paljasõnaline ja see ei ole mitte millegagi tõendatud.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäi hageja pool oma nõuete juurde. Kohtu poolt oli määratud DNA ekspertiisi läbiviimine ja ekspertiisi tulemus oli avaldatud ja ekspertiisi tulemusest tuleneb, et tõenäosus, mille kohaselt S. O. (uuritud mees) saab olla J. R. (uuritud lapse) bioloogiline isa on 99,999998%. Hageja samuti esitas kohtule originaalkviitungit N. R. nimele S. O. poolt posti teel 2000 krooni laekumise kohta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis PKS § 61 lg 4 kohaselt, 1500 krooni alates hagi esitamisest kuni 31.12.2006, alates 01.01.2007 1800 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud.

Kostja pool ei tunnista hagi, leides, et hageja poolt esitatud asjaolud ja nõuded ei ole tõendatud. Ühise perekonna rajamise kohta tõendeid ei esitanud. Samuti hageja väidab, et kostja viibis sünnitusmajas lapse sünnitamise jooksul, mis ka ei ole tõestatud. See fakt, et hageja ja kostja otsustasid registreerida kostja lapse isana, ka ei ole tõestatud. See fakt, et kostja osutas materiaalset abi, ei ole tõestatud, kviitungil ei ole näha kuupäeva ja seda, et selline ülekanne tegi O. Hageja ei esitanud lisatunnistajaid ja dokumente, millistest ta rääkis eelmisel kohtuistungil. Kostja ei eita seda, et nendel olid intiimsuhted, vaid mitte iga intiimsuhete tagajärjel on lapse sündimine. DNA ekspertiisi tulemuses ei ole öeldud, et 100% isadus on tuvastatud, on olemas võimalus, et kostja ei ole lapse isa. Samuti kostja teab, et naine ei saa loomulikul teel rasestada temalt.

On ainult 1 tõend – ekspertiisiakt, mis ei anna 100% vastust, kas kostja on lapse isa ja see tõend ei ole kinnitatud mingite teiste tõenditega.

Elatis puhul leiab kostja pool, et on vaja mõlema poole materiaalset olukorda võtta arvesse. Elatise määramisel on vaja teiste laste olemasolu võtta arvesse, kostja ei saa maksta sellist summat. TsMS § 164 lg 1, 2 ei võimalda sisse nõuda kostjalt menetluskulusid. Kostja palub, et pooled kannaksid ise oma menetluskulud.

Kohtu seisukoht

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad ning uurinud tõendeid, leiab, et haginõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 2003.a. lõpus tekkisid kostja ja hageja vahel intiimsuhted. Kostja väitel ei ole ta kunagi elanud hagejaga ühise perena, küll on käinud ta tal külas mõned korrad. Hageja väitel, elasid nad ka koos ja plaanisid ühise lapsega oma pere loomist. Seega poolte vahel ei ole vaidlust, et nad kohtusid omavahel.

Menetluse käigus määrati DNA ekspertiis ja selle molekulaargeneetilise ekspertiisi akti nr 070138 (t.l. 69-71) kohaselt tuvastati, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada S.

O. bioloogilist isadust J. R. suhtes. Tõenäosus, mille kohaselt S. O. saab olla J. R. bioloogiline isa on 99,999998%.

Kohus, nõustudes aga kostjaga leiab, et tõendamata on alljärgnevad hageja väited, et kostja viibis sünnitusmajas lapse sünnitamise ajal, et hageja ja kostja otsustasid registreerida kostja lapse isana, et kostja osutas materiaalset abi, kuna rahakaardilõigendil ei ole näha kuupäeva ja seda, et sellise ülekande tegi kostja S. O. ja et pooled soovisid ühist perekonda luua või mitte.

Siiski kohus analüüsides kogumis kõiki tõendeid, eeldades, et ühelgi tõendil või selle puudumisel ei ole ettemääratud jõudu, leiab, et on piisavalt määrava tähtsusega tõendeid kinnitamaks haginõudeid põlvnemise osas. Kohtu poolt on tuvastatud, et poolte vahel olid lähedased suhted, sh intiimsuhted 2003.a. lõpus ja teostatud ekspertiisi kohaselt 99,999998 protsendilise tõenäosusega on kinnitatud, et kostja S. O. on J. R. bioloogiline isa, siis loeb kohus ka tuvastatuks J. R. põlvnemise S. O., rahuldades selles osas haginõude täielikult.

TsMS § 368 lg 1 kohaselt hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. PKS § 38 lg 1 järgi vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 42 lg 1 järgi kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. PKS § 42 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PKS § 42 lg 3 järgi põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaasutusele, kus asub lapse sünniakt.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista lapse jaoks elatise.

2.1. Elatise puhul leiab kostja pool, et on vaja võtta arvesse mõlema poole materiaalset olukorda ja et elatise määramisel on vaja võtta arvesse teiste laste olemasolu, kostja ei saa maksta nõutavat summat.

PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PKS § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus arvestab elatise suuruse määramisel nii hageja kui kostja varalist olukorda, sealjuures seda, et hageja on esitanud nõude peaasjalikult minimaalses määras PKS § 61 lg 5 järgi, samuti laste vajadusi ja et kumbki lastest ei jääks vähem materiaalselt kindlustatuks. Hagejal ja kostjal on sündinud tütar J. Kostjal endal on lisaks veel tütar D. O., sündinud 08.01.2001.a. mõlemad lapsed on alaealised. 10.04.2007.a. õiendist nähtub, et kostja töötab alates 01.03.2007.a. OÜ-s Albion Motors. Kuu töötasuks on 5500 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on noor töötav ja töövõimeline inimene, peab ta reaalselt suuteline olema ka tegemaks õigeid valikuid elus, et täita vanema kohustusi oma laste ees ning on käesolevaga reaalselt suuteline tagama mõlemale lapsele materiaalses mõttes võrdse kohtlemise ja kindlustatuse vähemalt seadusega ette nähtud miinimummääras.

2.2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis PKS § 61 lg 4 kohaselt alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 10.05.2006, 1500 krooni kuni 31.12.2006, alates 01.01.2007 1800 krooni. Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud.

PKS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kostja on eitanud, et ta oleks maksnud hagejale oma lapse ülalpidamiseks raha. Sealjuures kostja puhul ei esine PKS § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2007. aastal Vabariigi Valitsuse

21. detsembri 2006. a määruse nr 273 § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks 3600 krooni.

Pool selles on 1800 krooni. 2006.aastal Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 328 § 1 kohaselt oli kuupalga alammääraks 3000 krooni. Pool sellest on 1500 krooni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.

Võttes arvesse, et N. R. on üksikema, kes politseis teenistuse kõrval kasvatab üksinda last, kohus leiab, et õiglane on, et menetluskulud antud asjas kannab kostja S. O., kelle vastu haginõuded rahuldati.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse aluses 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 441-442, 452- 453, 456.

Kohtunik Pavel Gontšarov