2-06-36579/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-36579 Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprillil 2007. a, Jõhvi kell 14.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi M B hagi M G vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

05. aprillil 2007. a kell 12.00 Hageja: M B (IK xxx; elukoht: xxx) Menetlusosalised Kostja:

M G (IK xxx; elukoht: xxx

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt M G ’lt hageja M B kasuks elatis alaealise poja R G ülalpidamiseks alates 01.12.2006.a kuni 31.12.2006.a summas 1500 (üks tuhat viissada) ning alates 01.01.2007.a summas 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär R G (IK xxx) täisealisuseni s.o 21.10.2021. a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtule 01.12.2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps R G . Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja soovib kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas 1500 krooni.

2. 15. jaanuari 2007.a. Viru Maakohtu otsusega rahuldati hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 alusel.

3. 25.01.2007.a esitas kostja kohtule taotluse tsiviilasjas menetluse taastamiseks. Viru Maakohtu 31.jaanuari 2007 määrusega rahuldati kaja ja jätkati tsiviilasja menetlust.

4. Kostja vastuse kohaselt ta haginõudeid ei tunnista, kuna tal pole võimalik maksta elatist sellises suuruses. Kostja vastuse kohaselt moodustab tema töötasu 5111 krooni, kuid sellest tasub kostja igakuiselt AS-ile Hansapank laenu tagastamiseks 742,12 krooni kuni 15.01.2009.a. Kostja vastuse kohaselt on tal võlakirja järgi laenu tagastamiseks vaja maksta igakuiselt 1000 krooni G Š ’le kuni 10.07.2021.a. Kostja peab tasuma igakuiselt Ergo Kindlustuse AS-ile kindlustusmakset summas 111 krooni, kvartalis 333 krooni. Kostjale, kohustused välja arvates, jääb töötasust alles 2338 krooni. Kostja on maksnud hagejale elatist summas 400 krooni 14.11.2006.a ning summas 500 krooni summas 18.12.2006 ja 09.01.2007.a. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.

5. Hageja 20.02.2007.a kohtule esitatud seisukoha järgi moodustavad hageja igakuised väljaminekud kokku 3181,11 krooni, millest 2268,11 krooni AS-ile Hansapank laenu tagastamiseks, laenulepingu kindlustusleppe makse summas 90 krooni kuus, õppelaenu tagastamiseks summas 823 krooni. Hageja väljaminekutele lisanduvad kulutused korterile ja kommunaalteenustele summas 1228,92 krooni, mis jagades kahega teeb hageja osaks 614,46 krooni ja lapse osaks 614,46 krooni. Lapsele kulub tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kuus keskmiselt 2750 krooni. Seega kulub lapsele kuus 3364,46 krooni.

II KOHTUISTUNGID

6. Kohtuistungil 22. veebruaril 2007.a. jäi hageja nõude juurde ja palus alates 01.01.2007.a mõista välja elatise summas 1800 krooni. Hageja selgitas kohtule, et korter kus pooled koos elasid, oli ostetud hageja poolt enne kooselu algust. Kostja võttis laenu remondiks ja see on õige, et ta maksab selle ise tagasi. Kostja oli nõus maksma elatist alates märtsikuust 750 krooni.

7. Kohtuistungile 05.aprillil 2007.a. kostja ei ilmunud, kohtuistungi ajast on teadlik. Hageja jäi oma nõude juurde ja taotles asja sisulist lahendamist. Hageja soovis elatist summas 1500 krooni ja alates 01.01.2007.a summas 1800 krooni, kuid edaspidi mitte vähem kui valitsuse poolt kehtestatud pool kuupalga alammäära.

IV KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

9. Kohus tuvastas, et R G on hageja M B ja kostja M G ühine laps (tl 5).

10. Kostja last materiaalselt ei toeta ja hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas (tl 4, 66, 72).

11. Hageja keskmine töötasu on 5241 krooni. Hageja esitatud tõendite kohaselt on hagejal alljärgnevad kohustused: 1) vastavalt laenulepingule nr 07-005618- EV laenu tagastamise katteks 2268,11 krooni; 2) laenulepingu nr 07-005618-EV järgne kindlustusleppe summas 90 krooni; 3) õppelaenu tagastamiseks krooni; 4) kulutused korterile ja kommunaalteenustele 1228,92 krooni (tl 52-65). Hageja arvestuste kohaselt kulub lapsele kuus 2750 krooni (tl 53).

12. Kostja keskmine töötasu on 5111 krooni. Kostja esitatud tõendite kohaselt on kostjal kohustused: 1) AS Hansapank ees laenu tagastamise graafiku järgi igakuise tagasimaksena summas 746,12 krooni kuni 15.01.2009.a; 2) igakuine tagasimakse G Š ’le võlakirja alusel summas 1000 krooni; 3) seoses laenulepinguga kindlustusmakse 333 krooni kvartalis s.o 111 krooni. Kostja leiab, et Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt on linnas elava 6- aastase lapse vajaduseks 1875 krooni, siis hageja peab kandma ülalpidamiskulutustest 2/3 ja tema 1/3 s.o 585 krooni( tl 17).

13. Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

14. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on lapsega koos elaval vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.

15. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal oli kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni ja alates 01.01.2007.a. 3600 krooni, millest ½ on 1800 krooni).

16. Sotsiaalministeeriumi ülesandel Eesti Statistikaameti leibkonnauuringute materjalide alusel aastate 2000-2003 kohta E.-M. Tiidu poolt koostatud „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kohaselt (http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse%C3%BClalpidamisk_SM_ene_margit/$file/Lapse% 20%C3%BClalpidamisk_SM.ppt) moodustasid linnas elava kuni 6- aastase lapse igakuised ülalpidamiskulutused 2000-2003.a. keskmiselt 1875 krooni. Kuid miinimumpalga suurenemine alates 01.01.2007.a. annab tunnistust, et üldine elukallidus ja ka lapse reaalsed ülalpidamiskulutused on kasvanud.

17. Riigikohus on oma 09.03.2005. a kohtuotsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „On õige, et PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Perekonnaseaduse

§ 61 lg 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest“.

18. Kohus leiab, et kostja on võimeline maksma hagejale elatist seadusega ettenähtud alammääras. Kostja arvestuste kohaselt jääb tal igakuistest sissetulekutest peale jooksvate kulude mahaarvestamist alles 2338 krooni (5111-746-916-1000-111). Kostja ei ole kohtule põhjendanud, miks kohus peaks elatise suurust vähendama ja mõistma selle välja alla seaduses kehtestatud alammäära.

Kohtunik Viktor Brügel