3-06-1034/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1034 Haldusasi OÜ U kaebus Maksuja Tolliameti tollitöötaja õigusvastase toiminguga tekitatud kahju 151 200 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ U määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ U, seaduslik esindaja I. M Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2007. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ U esitas Tallinna Halduskohtule 29.05.2006 kaebuse Maksuja Tolliameti tollitöötaja 10.04.2000 õigusvastase toiminguga tekitatud kahju 151 200 krooni hüvitamiseks.

Tallinna Halduskohtu 18.01.2007 määruses leiti, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, ning anti kaebuse esitajale võimalus esitada kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused.

2. OÜ U vastuses leiti, et kaebus on esitatud tähtaegselt. a) Kaebajale tekitati 10.04.2000 kahju tollitöötaja õigusvastase toiminguga, mis seisnes AS M laost OÜ-le U kuuluva kauba väljaveo lubamises. 04.04.2000 saabus OÜ U nimele 108 m3 laudu Tallinnas Paljassaare põik asuvasse tolliterminali. Lauad tellis T. E. Kaup paigutati AS M avatud lattu, mida teenindab Kopli sadama tollipunkt Paljassaare 28D. OÜ U teatas T. Eile kauba saabumisest ja esitas

3-06-1034 2(5) temale 04.04.2000 arve nr 11-04/00 summale 151 200 krooni. 10.04.2000 veeti lauad terminali territooriumilt ära ilma kaebuse esitaja nõusolekuta. b) OÜ U esindaja sai saematerjali äraviimisest teada 12.04.2000, seejärel ta pöördus T. Ei poole ja sai 29.05.2000 T. Ei firmast faksi, milles oli juttu 74,8852 m3 saematerjali ostmisest. OÜ U esindaja küsis T. Eilt 108 m3 saematerjali saamise kohta, T. E teatas, et ei ole 04.04.2000 arve nr 11-04/00 alusel saematerjali saanud. c) 31.05.2000 sai OÜ U kirja AS M direktorilt selle kohta, et 10.04.2000 oli kaebajale kuuluv saematerjal paigutatud tollilattu AS M deklaratsiooni nr 190966-10/04/2000 alusel ning samal päeval viidi lauad välja kaubaarve nr 11-04/00 ja OÜ U ja T. Ei vahelise ostumüügitehingu alusel. OÜ U esindaja pöördus viivitamatult politseisse, kus talle esitati tollist saadud 07.05.2000 tema ja T. Ei vahel sõlmitud ostu-müügileping 108 m3 saematerjali müümise kohta. Kaebaja avaldas kohe, et leping on võltsitud. Politseiametnik ütles, et ostu-müügileping on ehtne ja mingit saematerjali vargust ei ole toimunud. d) Kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kaebaja sai teada talle õigusvastaselt kahju tekitamisest 31.05.2005, mil politsei lõpetas kriminaalasja. Sellest ajast sai kaebaja teadlikuks, et temale kuuluv saematerjal viidi terminalist välja ebaseaduslikult ja ta pöördus kohtu poole. Et kaebaja ei tea käesoleva ajani, kes talle kahju tekitas, siis puudub tal alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamist taotleda.

3. Vastustaja Maksuja Tolliamet oli seisukohal, et kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ning haldusasja menetlus kuulub lõpetamisele. Kaebuse esitaja sai väidetava kahju tekitamise faktist ja nõudeõiguse tekkimisest teada enne riigivastutuse seaduse (RVastS) jõustumist, mistõttu RVastS § 31 lg 3 ei ole tema suhtes kohaldatav. OÜ U esindaja koostas juba 07.06.2000 majanduspolitseile kriminaalasja algatamiseks avalduse, milles märgiti, et 33,148 tm saematerjali kaotsimineku tõttu moodustasid firma OÜ U kahjud 5800,90 DEM ehk 46 407 EEK. Seega oli OÜ U juba hiljemalt nimetatud avalduse koostamise ajal seisukohal, et saematerjali kaotsimineku tõttu on tal tekkinud varaline kahju, ning palus seetõttu politseile esitatud avalduses viia läbi juurdlus äriühingu vara kaotsimineku asjaolude kohta ning võtta süüdlased kriminaalvastutusele. Arusaamatu on kaebaja väide, et ta sai õigusvastaselt kahju tekitamisest teada alles 31.05.2005, kui politsei kriminaalasja lõpetas. Liiatigi ei sisaldu Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna ega Riigiprokuratuuri poolt kriminaalasjas koostatud määrustes järeldust, mille kohaselt tekitati OÜ-le U kahju mõne isiku õigusvastase toiminguga.

4. Tallinna Halduskohtu 02.03.2007 määrusega lõpetati haldusasja menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel, kuna kaebus oli esitatud tähtaja rikkumisega ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitatud. a) HKMS § 9 lg 4 kohaselt kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama põhimõte on sätestatud RVastS § 17 lõikes 3. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2006 määruses nr 3-3-1- 39-06 leiti, et RVastS § 31 lg 2 näeb ette, et enne riigivastutuse seaduse jõustumist tekitatud kahju hüvitamiseks võib kaebuse esitada enne riigivastutuse seaduse jõustumist vastava vaidluse lahendamiseks kaebuse või hagi esitamiseks kehtinud tähtaja jooksul, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul riigivastutuse seaduse jõustumisest arvates. RVastS § 31 lg 3 sätestab, et lõiget 2 ei kohaldata, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast riigivastutuse seaduse jõustumist. Riigivastutuse seadus jõustus 01.01.2002. RVastS §-st 31 järeldub, et kui kahju tekitati enne 1. jaanuari 2002, siis peab kahju hüvitamise kaebus olema esitatud hiljemalt 1. jaanuariks 2005, välja arvatud juhul, kui isik sai nõudeõiguse tekkimisest teada pärast 1. jaanuari 2002. b) Kaebuse kohaselt oli OÜ U seaduslikule esindajale 12.04.2000 teada, et Kopli sadama tollipunkti tollitöötaja on lubanud 10.04.2000 AS M laost OÜ-le U kuuluva kauba väljaveo.

3-06-1034 3(5) Seega oli kaebajale väidetav kahju tekkinud enne riigivastustuse seaduse jõustumist ja kaebaja oli teadlik väidetava kahju põhjustanud isikust samuti enne riigivastutuse seaduse jõustumist. c) OÜ U nimel on I. M esitanud majanduspolitseile kriminaalasja algatamiseks 07.06.2000 koostatud avalduse, milles märgiti: „03.04.2000 ostis firma OÜ U Venemaalt kokku ja toimetas AS M territooriumile 108 m3 servamata kuuselauda, mille müüs 04.04.2000 koguses 108 m3 tolliterminali territooriumil firmale T.E.H hinnaga 175 DEM/ m3. Kauba omaniku vahetus toimus tolliterminalis 10.04.2000. 29.05.2000 teavitas hr. E kirjalikult firmat OÜ U sellest, et on kätte saanud ainult 74,852 tihumeetrit, kauba puudujääk aga moodustas 33,148 tihumeetrit. 33,148 tihumeetri saematerjali kaotsimineku tõttu moodustasid firma OÜ U kahjud 5800,90 DEM ehk 46407 EEK. Palun viia läbi juurdlus OÜ U vara kaotsimineku asjaolude kohta, süüdlased aga võtta kriminaalvastutusele.“ Seega oli kaebuse esitajale 07.06.2000 majanduspolitseile kriminaalasja algatamiseks koostatud avaldusest nähtuvalt selge, et talle on tekitatud kahju. d) Eeltoodust tulenevalt oli kaebuse esitaja teadlik nii väidetavast kahjust, selle tekkimise ajast kui ka kahju põhjustanud isikust enne 1. jaanuari 2002. Seega oli kaebaja nõudeõiguse tekkimisest teadlik enne 01.01.2002, mistõttu oli kahju hüvitamise kaebuse esitamise lõpptähtaeg tulenevalt RVastS § 31 lg-st 2 01.01.2005. OÜ U esitas kaebuse halduskohtule 29.05.2006. e) Alusetu on kaebuse esitamise tähtaja sidumine Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna politseijuhtivinspektori poolt 31.03.2005 koostatud kriminaalmenetluse nr 00231802460 lõpetamise määrusega. Õige on vastustaja väide, et Põhja Politseiprefektuuri Põhja Politseiosakonna politseijuhtivinspektori poolt 31.03.2005 koostatud kriminaalmenetluse nr 00231802460 lõpetamise määruses ei sisaldu järeldust, et OÜ-le U tekitati kahju mõne isiku õigusvastase toiminguga või et politseil tekkisid süütõendid, mis kinnitasid tollitöötaja süüd.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. OÜ U määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 02.03.2007 määrus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebust põhjendatakse järgmiselt: a) Kaebaja esitas 30.06.2005 Tallinna Linnakohtusse hagi Maksuja Tolliametilt 151 000 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Linnakohtu 23.12.2005 määrusega lõpetati tsiviilasja menetlus, kuna see ei kuulu linnakohtu pädevusse, ja soovitati pöörduda halduskohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2006 määrusega jäeti esimese astme kohtu määrus muutmata ja märgiti, et halduskohtusse pöördumise võimalikkust ei välista see, et hageja ei tea konkreetse ametniku nime, kes talle kahju tekitas. RVastS § 17 lg 3 sätestab, et taotlus või kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, mil kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Sama sätestab HKMS § 9 lg 4. Kaebaja ei tea siiani isiku nime, kes talle kahju tekitas. b) Määruskaebusele lisatud Tallinna Politseiprefektuuri 04.07.2000 vastus tõendab, et kaebaja esitas avalduse 108 tihumeetri laudade varguse kohta ja kohtu väide, et kaebaja teatas üksnes 34 tihumeetri laudade kadumisest, on väär. Kaebajal tekkis nõudeõigus tolli vastu alles siis, kui politsei 31.03.2005 kinnitas, et toll andis loa kaebaja laudade väljaveoks ilma ostu-müügilepingu originaalita, st. ebaseaduslikult. Kui kaebaja esitas politseile avalduse, siis puudusid tal tõendid selle kohta, et lauad anti välja ilma seaduslike dokumentideta.

6. Vastustaja Maksuja Tolliameti kirjalikus vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata.

3-06-1034 4(5) Kaebuse esitaja 07.06.2000 avaldus tõendab, et ta teadis sel kuupäeval kindlalt kahju tekitamise faktist. Et kaebaja oli teadlik kahju tekitamise faktist, siis pidi kaebaja teadma ka seda, et selle kahju võis tekitada tolliametnik, kes kauba vabastas. Kaebuse esitamise tähtaeg ei hakanud kulgema 31.03.2005, kuna kaebaja pidi objektiivselt teadlik olema juba 2000. aastal kahju tekitanud isikust. HKMS § 9 lg 4 ja RVastS § 7 lg 1 ja § 12 lg 1 järgi ei ole kahju hüvitamise kaebuse esitamisel nõutav, et kaebuse esitaja määratleks vastustajana konkreetse haldusorgani. Väär on kaebaja seisukoht, et politsei on kinnitanud tolliametniku süüd ebaseadusliku väljaveo lubamises.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. HKMS § 9 lg 4 kohaselt kaebuse haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Sama sätestab RVastS § 17 lg 3.

8. Määruskaebuse esitaja käitumisest võib järeldada, et ta lootis varast ilmajäämisest teadasaamisel, et kahju hüvitab selle põhjustanud isik, kes selgitatakse välja kriminaalmenetluse käigus. Alles olukorras, kus kriminaalmenetlus loodetud tulemust ei andnud ning vara omastajat välja selgitada ei õnnestunud, pöördus ta kohtusse kahju hüvitamiseks vastustaja vastu. Seejuures lõpetati kriminaalmenetlus 31.05.2005, kaebus halduskohtule esitati 29.05.2006, kuid ebaõigesti pöörduti linnakohtusse vastustaja vastu 30.06.2005.

9. Määruskaebuse lahendamiseks on oluline tuvastada, kas kaebetähtaja kulgemahakkamiseks pidi kaebuse esitaja teadma, et kahju otsest põhjustajat välja ei ole võimalik selgitada, või hakkas kaebetähtaeg kulgema varast ilmajäämisest teadasaamisega. Määruskaebuse esitaja ei ole T. Ei vastu kahju hüvitamiseks kohtusse pöördunud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebetähtaja kulgema hakkamiseks ei olnud vajalik, et kahju tsiviilkorras hüvitamise võimalus vara omastajalt muutuks võimatuks kriminaalmenetluse lõppemise tõttu ilma süüdimõistva otsuseta. Vastustaja ei tekitanud kahju kaebuse esitajale mitte sellega, et kriminaalmenetlus ei andnud tulemust väidetavalt kadunud vara omastaja väljaselgitamisel, vaid, nagu määruskaebuse esitaja ka ise väidab, sellega, et kaup omaniku teadmata ära anti. Tollipunkti tegevusest oli kaebuse esitaja samuti teadlik enne kriminaalmenetluse lõpetamist.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et kaebetähtaja kulgema hakkamise välistas asjaolu, et kaebuse esitaja ei teadnud ametnikku, kes vastustaja ametnikuna väidetavalt õigusvastase toimingu sooritas. HKMS § 9 lg 4 ega RVastS §17 lg 3 ei nõua ametniku teadmist. Kaebuse esitaja teadis, et loa kauba väljastamiseks andis tollipunkt. MTA on riigiasutus ning kahju tekitanud isikuks on seega riik.

11. Kaebetähtaja hindamise seisukohalt ei ole oluline, millisest kogusest varast ilmajäämist kaebuse esitaja kriminaalmenetluses väitis, millal kriminaalmenetlust alustati või millisel põhjusel see lõpetati. Halduskohus selgitas õigesti välja, et politseile avalduse esitamise ajaks oli kaebuse esitaja teadlik varast ilmajäämisest, seega kahju tekkimisest, ning ka asjaolust, et kauba väljaviimine tollilaost sai toimuda üksnes tolliametniku loal, seega ka vastustaja väidetavalt õigusvastasest toimingust, millega kahju põhjustati. Kaebuse esitaja väidab määruskaebuses ise, et tolliametnik ei tohtinud kaupa väljastada ilma seaduslike dokumentideta, et keegi teine peale määruskaebuse esitaja ei saanud neid koostada ning et määruskaebuse esitaja ei olnud neid koostanud. Seega on määruskaebuse väide, et määruskaebuse esitaja ei teadnud varem, et tolliametnik väljastas kauba ilma seaduslike dokumentideta, põhjendamatu.

3-06-1034 5(5)

12. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu määrus on õige. Kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise avaldust, vaatamata kohtu poolt selleks tähtaja andmisele. Seetõttu lõpetas halduskohus menetluse õigesti. Käesoleval juhul ei esine ja selliseid asjaolusid, mis ringkonnakohtu arvates tooksid kaasa kaebetähtaja ennistamise. Määruskaebuse tuleb jätta rahuldamata.

Oliver Kask

Viive Ligi

Lauri Madise