2-07-2758/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-07-2758

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pavel Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 17.märts 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-2758 Tsiviilasi, hageja nõue N. P. hagi A. P. vastu abielulahutuses ja elatise nõudes Menetlusosalised Hageja: N. P. Kostja: A. P. Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2007.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Hageja: N. P. Kostja: A. P. Sekretär Tõlk Natalja Fjodorova Aili Hirt

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Lahutada N. P. ja A. P. abielu, mis sõlmiti 21.09.1991 aastal. 3. Rahuldada hagi elatise väljamõistmise osas lapse ülalpidamiseks ning välja mõista kostjalt A. P. hageja N. P. kasuks elatis lapse A. P. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2000 /kolm tuhat/ krooni alates 01.01.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 4. Jätta rahuldamata N. P. hagi A. P. vastu töövõimetu abikaasale ülalpidamise nõudes. 5. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-2758 kannab A. P.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse sisu

Viru Maakohtule 19.01.2007.a esitatud hagiavalduse (toimiku lk 4-5) kohaselt on abielu kostjaga oli registreeritud 21.09.1991.aastal Narva Perekonnaseisuametis (akti kanne nr 547). Abielust on sündinud lapsed: tütar A. ja poeg A., kes elavad koos hagejaga.

2-07-2758

2 Kooselu jooksul oli kostja oli truudusetu, jõi, skandaalitses, isegi oli hagejat löönud. Alates 2006.aasta algusest perekonnasuhted muutusid võimatuks. Kui kostja sai teada hageja tõsisest haigusest, lahkus ta kodunt, hakkas jooma, ei toetanud hagejat moraalselt. 2006.aasta oktoobris kostja lahkus perekonnast jäädavalt. Hageja on seisukohal, et tema perekond kostjaga on lagunenud lõplikult ja abielusuhted ei toimi. Alates 2006.aasta oktoobrist kostja praktiliselt ei osuta materiaalset abi tütre ülalpidamisel, ei aita kanda kulutusi korteri ülalpidamisel ning maksta kommunaalmakseid tütre eest. Hageja perekonna sissetulek on hageja pensjon summas 2211 krooni ja lastetoetus tütrele summas 300 krooni. Kostja on töövõimeline ja töötab. Tegeleb äri ja ehitustöödega. Tal on piisav sissetulek ja ta peab täitma oma kohustuse alaealise lapse ülalpidamisel. Tütar õpib 9.klassis, valmistub eksmatiteks, kavatseb lõpetama 12 klassi. Tema vajadused on kasvanud, need moodustavad mitte vähem kui 4000 krooni kuus: - toitlustamine kodus ja koolis - mitte vähem kui 1800 krooni kuus rõivad, jalatsid (sealhulgas spordi-, hooaja-, pidulik) mitte vähem kui 6500 krooni aastas, mis on keskmiselt 550 krooni kuus - hügieenija majapidamistarbed, kosmeetika tooted - mitte vähem kui 150 krooni - koolitarbed (õpikud, vihikud, pastapliiatsid, seljakott, albumid jms) - 150 krooni kommunaalmaksed — 350 krooni inglise keele kursused - 450 krooni kuus - matemaatika abiõpetaja 8 korda kuus 70 krooni kaupa - 560 krooni - kultuuriüüritused, ekskursjonid - 100 krooni. On olemas ka ettenägematud kulud. Arvestades tütre vajadusi ja mõlema vanema materiaalset seisundit, hageja on seisukohal, et kostja on võimeline osutama abi tütre ülalpidamises summas 2000 krooni kuus.

Hagejal on 90 % töövõime kaotust. Hageja ei saa töötada. 2006.aastal oli Hagejal kaks operatsiooni. Ravikuur peab jätkuma. Kostja on materiaalselt kindlustatud. Hageja eeldab, et kostja saab osutada talle materiaalset abi seoses minu haiguse ja töövõimetusega summas 500 krooni kuus.

Kostja vastus

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele kohtule ei esitanud.

Kohtuistung

Kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde ning seletas, et kostja osutab abi tütre ülalpidamiseks minimaalsel määral – ostab tähtpäevad puhul tütrele kingitusi. Rohkem kostja materiaalset abi ei osuta. Leppimine kostjaga pole võimalik, alates 2006 aastat elab kostja teises kohas ning abielusuhtes ei toimi. Hageja on teadlik et kostjal on töökoht ning korralik sissetulek. Hageja arvates kostja on süüdi selles, et hageja haigestus ning kaotas töövõime 90% ulatuses. Tartu Ülikooli kliinikumist öeldi talle, et tema haigus võib olla põhjustatud löögist, mis tekitas talle kunagi kostja.

Kostja võttis kohtuistungil hagi osaliselt õigeks. Lapsele elatise väljamõistmise osas võttis kostja hagi täielikult õigeks, abielulahutuse nõude osas võttis kostja hagi täielikult õigeks ning töövõimetu abikaasa ülalpidamise nõudes hagi õigeks ei võtnud. Kostja seletas, et viimase ajani oli ta Eestis illegaal ning sai alalist elamisluba alles käesoleva aasta märtsi kuus, enne seda oli Kodakondsusja Migratsiooniameti poolt trahvitud Eestis illegaalse töötamise ja elamise eest. Hagejaga abielusuhted faktiliselt lõppesid 2006 aastal, suhete taastamine pole võimalik. Kostja elab juhutöödest, ametliku sissetulekut temal ei ole. Kostjale on üllatav, miks hageja palub välja mõista elatist tütre ülalpidamiseks, kuna tema ostab kõik riided tütrele ise ja koos lapsega. Samas hagi antud osas võtab õigeks täielikult.

2-07-2758

3 Kostja on seisukohal, et kuna tema on töötu, eiramata ülalpidamiskohustust lapse suhtes, ei oma ta materiaalseid vahendeid, et maksta elatist töövõimetule abikaasale. Füüsilist vägivalda pole hageja suhtes kasutanud ega näe põhjuslikku seost enda isiku ja hageja haiguse vahel.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele abielulahutuse ning lapsele elatise väljamõistmise osas.

Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu, sest nii hageja kui kostja leiavad, et abielu ei toimi.

Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2). PkS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Kostja on võtnud hagi õigeks ning on nõus maksma hagejale elatist lapse ülalpidamiseks summas 2000 krooni. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 2007 aasta seisuga 1800 krooni.

Vastavalt PkS § 22 lg 1 abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Ei ole vaidlust, et hageja muutus töövõimetuks abielu kestel. Samas, võttes arvesse, et kostja on töötu, temal puudub ametlik sissetuleku allikas, kostja on kohustatud maksma elatist oma alaealisele lapsele, leiab kohus ei kostja varaline seisund ei võimalda ülalpidamist hagejale.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Otsus tehakse eeltoodu alusel ning juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg 1.

2-07-2758

4

Kohtunik

Pavel Gontšarov