3-07-372/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. aprillil 2007, Tallinn

Haldusasja number

3-07-372

Haldusasi

M.T.’i kaebus Sideameti 18.01.2007 käskkirja nr J.1-

2/07/3 p tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja M.T.

Vastustaja Sideamet.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Sekretäril saata otsuse ärakirjad menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebaja on esitanud taotluse Sideameti peadirektori 18.01.2007 käskkirja nr J.1-2/07/3 p

(edaspidi

käskkiri)

tühistamiseks.

Nimetatud

käskkirjaga

määrati

kaebajale

distsiplinaarkaristuseks noomitus selle eest, et ta ei viibinud 04.01.2007 ajavahemikul 11.00-

15.00 oma teenistuskohal Sideametis ja ei täitnud sel ajal teenistusülesandeid. Menetluskulud

palub kaebaja jätta vastustaja kanda.

2. Ajavahemikul 17.01.2007 - 30.01.2007 viibis M.T. lapse haiguse tõttu töövõimetuslehel.

Peale M.T.`i tööle naasmist 31.01.2007 tutvustas Sideameti personaliosakonna juhataja

M.T.´ile peadirektori poolt vormistatud ja allkirjastatud distsiplinaarkaristuse käskkirja ning

võttis sellele M. T.`i allkirja.

3. Vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi – TDVS) § 6 lõigetele 1 ja 3 ning

avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 87 punktile 1 ja § 108 punktile 3 on ametniku

ajutise töövõimetuse ajal distsiplinaarmenetluse kulgemise tähtaeg peatunud. See muudab

distsiplinaarkaristuse määramise teenistussuhte peatumise ajal õigusvastaseks. Kaebaja suhtes

sai distsiplinaarmenetlus kulgeda 05.01.2007 -16.01.2007 ja 31.01.2007-17.02.2007. Sellel

ajavahemikul sai Sideamet viia läbi menetluslikke toiminguid, muuhulgas tõendite kogumine ja

käskkirja vormistamine.

2

4. Distsiplinaarmenetlus peab toimuma haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) sätestatud

põhimõtete alusel, mis kaitsevad isikut haldusorgani omavoli eest, näiteks haldusorgani

ärakuulamiskohustus, selgituste andmise võimalus.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Sideamet leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palub vastustaja jätta kaebaja kanda.

6. Käesoleval juhul ei ole kaebaja vaidlustanud distsiplinaarkaristuse sisu, põhjendatust ega

karistuse valikut, vaid on vaidlustanud üksnes karistuse kohaldamise protseduuri.

7. M.T.`i 04.02.2007 ajavahemikul 11.00-15.00 oma teenistuskohalt puudumise põhjuseid

osakonna juhataja, peadirektor ega kaastöötajad ei teadnud. Lähtuvalt eeltoodust küsiti

M.T.`ilt ja tema kaastöötajatelt asjakohased seletuskirjad, mis ka 12.01.2007 saadi, s.t

12.01.2007 oli vastav menetlus Sideameti poolt läbi viidud.

8. 12.01.2007 andis Sideameti peadirektor suulise korralduse personaliosakonna juhatajale, et

valmistataks ette käskkiri distsiplinaarkaristuse kohaldamiseks M.T.`ile, kuna ta ei täitnud

teenistuskohustusi nõuetekohaselt.

9. 18.01.2007 allkirjastas Sideameti peadirektor M.T.`i distsiplinaarkaristuse käskkirja nr

J.12/07/3 p, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristus (noomitus).

10. HMS § 61 lõige 1 sätestab, et haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või

kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Seega

HMS § 61 lõige 1 lähtub põhiseaduslikust eeldusest, et haldusakt ei saa kehtida, st tekitada

õigusi ega kohustusi, kui seda pole adressaadile teatavaks tehtud. Õiguse üldtunnustatud

põhimõtte kohaselt ei saa kelleltki nõuda, et ta juhinduks õigusaktist, millest tal adressaadina ei

ole võimalik teadlik olla. Oluline on ka see, et eriseadusega ja haldusakti endaga võib ette näha

akti hilisema, mitte aga teatavakstegemisest varasema jõustumise aja. Teatavakstegemisena on

haldusõiguse teooria ja HMS-i kohaselt tegemist vaid juhul, kui adressaati on haldusaktist

isiklikult

teavitatud.

Eeltoodust

saab

järeldada,

et

kuni

haldusakti

adressaadile

teatavakstegemiseni haldusakti õiguslikult ei eksisteeri (samas saab see olla faktiliselt olemas -

vormistatud ja allkirjastatuna). Vastav loogika on olemas ka ATS-s ja TDVS-s, mis reguleerivad

koosmõjus avalikus teenistuses distsiplinaarkaristuse menetlemist ja kohaldamist.

11. TDVS § 12 lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus on määratud päevast, mil töötaja andis

allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele

dokumendile allkirja andmise kuupäeva, loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise

päevast. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetlus toimunud järgmiselt: 04.01.2007 saadi teada

M.T.`i töörežiimi rikkumisest, hiljemalt 12.01.2007 koguti kokku kõik selgitused ja

seletuskirjad, mis olid vajalikud õiglase ja põhjendatud otsuse tegemiseks, 12.01.2007 anti

personaliosakonna juhatajale korraldus vastav distsiplinaarkaristuse käskkiri ette valmistada ning

18.01.2007 see vormistati ja allkirjastati. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tutvustati

kaebajale peale tema töövõimetuslehelt teenistusse naasmisel ehk siis 31.01.2007 (võeti temalt

selle kohta allkiri). Seega vaidlust käskkirjast teadasaamise fakti ega aja hetke üle ei ole, samuti

selle üle, et kaebaja allkirjastas ja dateeris distsiplinaarkaristuse käskkirja Sideameti eksemplari.

12. Lähtudes eeltoodust ning TDVS § 12 lõikest 1 on kaebajale distsiplinaarkaristus määratud

alates 31.01.2007 ehk päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja

vormistas karistuse. Käskkirjal olev kuupäev 18.01.2007 on käskkirja koostamise kuupäev.

TDVS § 11 sätestab distsiplinaarkaristuse käskkirja minimaalsed kohustuslikud vorminõuded.

Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkt 5 näeb ette, et tööandja on kohustatud kandma dokumenti,

millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, dokumendi koostamise kuupäeva.

3

Käskkiri ei sisalda eraldiseisvat käskkirja kehtima hakkamise kuupäeva. Haldusorganil peab

olema õigus ka isiku töövõimetuslehel viibimise ajal käskkirja vormistamisega edasi tegeleda.

Samas tekitab isikule õigusi ja kohustusi üksnes haldusakt, mida on isikule tutvustatud.

13. TDVS § 6 lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates

süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil

süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lõige 3

sätestab, et nimetatud paragrahvi 1. lõikega ettenähtud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil

teenistussuhe oli ajutise töövõimetuse ajaks peatunud, välja arvatud puhkepäevade ja riiklike

pühade aeg. Nimetatud sätete eesmärk on tagada, et distsiplinaarkaristus määrataks seaduses

sätestatud tähtaja jooksul ning et tööandja ei minetaks distsiplinaarvõimu teostamise võimalust

temast mitteolenevatel asjaoludel, s.h töö- või teenistussuhte peatumine töötaja või ametniku

ajutise töövõimetuse ajaks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-05 punkt 21). Seega on sätte eesmärk

tagada tööandjale võimalus seaduses sätestatud tähtaja jooksul distsiplinaarkaristust menetleda,

mitte see, et töötaja saaks töövõimetuslehte võttes karistusest kõrvale hoida.

14. Viidates kaebuses osaliselt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-110-03 punktile 18, on kaebaja

seisukohal, et töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja

selgitada ja talle distsiplinaarkaristust määrata. Riigikohus ei ole siin silmas pidanud seda, et

haiguspäevade jooksul ei tohiks tööandja ette võtta mingeid asjaga seotud tegevusi, näiteks

haldusdokumendi eelnõu muutmine või vormistamine. Käesolevas situatsioonis olid Sideametil

kõik vajalikud uurimistoimingud (küsitud ja saadud seletuskirjad ning selgitused) tehtud ning

distsiplinaarkaristuse käskkiri oli võimalik vormistada ja allkirjastada juba M.T.`i haiguslehel

viibimise ajal. Karistus määrati M.T.`ile tema tööle naasmisel 31.01.2007 temalt allkirja

võtmisega Sideameti distsiplinaarkaristuse käskkirja eksemplarile. Seega on käesoleval juhul

distsiplinaarkaristus määratud 31.01.2007. Haldusorganil on õigus töötaja töövõimetuslehel

viibides distsiplinaarmenetlust jätkata, kui see on võimalik ning vajadusel karistuse kohaldamise

käskkiri vormistada ja allkirjastada.

15. Kohtule esitatud täiendavates selgitustes ei nõustu vastustaja kaebaja väljendatud

seisukohaga, et distsiplinaarmenetluse jätkamisel töötaja töövõimetuse ajal võivad rikutud saada

põhimõtted, mis kaitsevad töötajat haldusorgani omavoli eest, näiteks ärakuulamiskohustus,

selgituste andmise võimalus jne. Käesoleval juhul isiku ärakuulamise ja selgituste andmise

võimalust rikutud ei ole, sest M.T.`ile anti mitmeid kordi võimalus esitada asjast oma nägemus

ning põhjendused. M.T. on seda võimalust ka kasutanud, mis nähtub ka distsiplinaarkaristuse

käskkirjast. HMS on üldseadus, mis sätestab üldised põhimõtted. Eriseadus paneb paika erisused

ja tegeliku korra mingi menetluse jaoks. TDVS § 7 sätestab selgituste küsimise temaatika

distsiplinaarmenetluse puhuks ning see on erineb HMS-is sätestatust. Nimelt sätestab TDVS § 7

lõige 1 tööandja õiguse, mitte kohustuse töötajalt asja kohta selgitusi küsida. Sama paragrahvi

lõige 3 sätestab tööandjale isegi õiguse määrata distsiplinaarkaristus ilma seletust nõudmata, kui

süütegu on tõendatud muude tõenditega. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma

lahendis nr 3-2-1-21-01 öeldes, et seletuse nõudmine süüdlaselt on tööandja õigus (TDVS § 7

lõige 1), see ei pea toimuma tingimata enne distsiplinaarkaristuse määramist.

4

KOHTU PÕHJENDUSED

16. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamata,

tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

17. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: ajavahemikul 17.01.2007 - 30.01.2007

viibis M.T. töövõimetuslehel; kaebaja suhtes distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri

allkirjastati 18.02.2007; käskkiri anti kaebajale allkirja vastu kätte 31.01.2007 (peale

töövõimetuse lõppu). Kaebaja ei ole vaidlustanud distsiplinaarkaristuse aluseks oleva teo

asjaolusid ega väida, et süütegu oli karistuse määramise hetkeks aegunud.

18. Haldusasjas

vaieldakse

selle

üle,

kas

vastustaja

sai

allkirjastada

kaebajale

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja sel ajal, kui kaebaja viibis töövõimetuslehel.

19. TDVS § 6 lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates

süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil

süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Sama paragrahvi lõige 3

sätestab, et nimetatud paragrahvi 1. lõikega ettenähtud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil

teenistussuhe oli ajutise töövõimetuse ajaks peatunud, välja arvatud puhkepäevade ja riiklike

pühade aeg. Nimetatud sätetega on kooskõlas ATS § 87 p 1 ja § 108 p 3. Kohus nõustub

vastustajaga selles, et nimetatud sätete eesmärk on tagada, et distsiplinaarkaristus määrataks

seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning et tööandja ei minetaks distsiplinaarvõimu teostamise

võimalust temast mitteolenevatel asjaoludel, s.h töö- või teenistussuhte peatumine töötaja või

ametniku ajutise töövõimetuse ajaks.

20. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendis nr 3-2-1-110-03 on käsitletud distsiplinaarkaristuse

määramise aegumise temaatikat (TDVS § 6). Veel on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et

töölepingu peatumise ajal ei ole tööandjal võimalik töötaja süüteo asjaolusid välja selgitada.

Kaebaja on aga teinud nimetatud lahendi pinnalt meelevaldseid järeldusi muude

distsiplinaarmenetluse etappide osas. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja distsiplinaarsüütegu

ei olnud karistuse määramise hetkeks aegunud, samuti ei ole vastustaja selgitanud sellel

ajavahemikul välja distsiplinaarmenetluses olulisi asjaolusid. Vastustaja väidetel küsiti M.T.`ilt

ja tema kaastöötajatelt asjakohased seletuskirjad, mis ka 12.01.2007 saadi, s.t 12.01.2007 oli

vastav menetlus Sideameti poolt läbi viidud. Kaebaja ei ole sellele seisukohale vastu vaielnud ja

haldusasjas ei ole kogutud ka tõendeid, mis nimetatud seisukohta ümber lükkaks. Kuna kaebaja

viibis töövõimetuslehel alles alates 17.01.2007, siis teostati asjas vajalik uurimine ajal, mil

vastustaja teenistussuhte kaebajaga ei olnud peatunud.

21. Õigusaktidest ei tulene keeldu vormistada distsiplinaarkaristuse käskkiri ajal, mis

teenistussuhe isikuga on peatunud. Sellisele seisukohale ei ole ka asunud Riigikohus. Eelmises

punktis viidatud Riigikohtu lahendis on võetud seisukoht, et tööandja ei tohiks töösuhte

peatumise ajal selgitada välja süüteo ajaolusid. See tähendab näiteks seda, et tööandja ei saa

nõuda töötajalt seletuskirja. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kohus nõustub vastustajaga

selles, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja allkirjastamisele ei ole antud iseseisvat

õiguslikku tähendust. TDVS § 12 lõige 1 sätestab, et distsiplinaarkaristus on määratud päevast,

mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Seega on käesoleval

juhul distsiplinaarkaristus määratud 31.01.2007. HMS § 61 lõige 1 sätestab, et haldusakt kehtib

adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud

hilisemat kehtima hakkamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja õigusi kuidagi rikutud sellega, et

talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri allkirjastati 18.01.2007, mitte aga näiteks

31.01.2007. Kaebajale oli antud töövõimetusele eelnevalt võimalus seletuskirja kirjutamiseks ja

kaebaja kasutas seda õigust.

5

Õiguslikke tagajärgi (nt TDVS §-st 6 tulenev aegumistähtaeg ja käskkirja halduskohtus

vaidlustamise tähtaeg) saab tekitada siiski karistuse määramise, so vastava haldusakti isikule

teatavakstegemise kuupäev.

22. Uurimispõhimõttest tulenevalt oleks halduskohtu pädevuses tühistada vaidlustatud käskkiri

ka asjaolude tõttu, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Käesoleval juhul aga puudub selleks

vajadus. Haldusasja materjalidest ei tulene seda, et vaidlustatud käskkiri oleks õigusvastane

mõnel sellisel alusel, millele kaebaja tähelepanu ei ole juhtinud. Seega on Sideameti

peadirektori 18.01.2007 käskkiri nr J.1-2/07/3 p õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

23. Menetluskulud

23.1. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja on kirjalikus vastuses märkinud, et kohtukulud taotleb kohtukulude jätmist kaebaja

kanda.

23.2. Samas tuleb tähele panna, et HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus

leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so ka

õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja kohtuvälistel

kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). 29.03.2007 määruses, millega kohus

määras asja kirjalikus menetluses lahendamiseks ja tegi teatavaks otsuse teatavakstegemise aja,

märkis kohus ühtlasi, et pooltel on võimalik esitada täiendavaid tõendeid ja dokumente (sh

menetluskulude väljamõistmise taotlusi) kuni 09.04.2007. Pooled kohtule täiendavalt taotlusi ega

dokumente ei esitanud.

23.3. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Käesolevas asjas ei ole kumbki pool kohtule kohtukulude (menetluskulude)

nimekirja esitanud, seetõttu tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik