3-07-352/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprillil 2007. a Tallinn

Haldusasja number

3-07-352

Haldusasi

OÜ

Service

Grupp

kaebus

Tallinna

Transpordiameti

11.01.2007.a. teatise nr 2-3/07/58” Taksoveoloa tühistamisest”

tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

03.aprillil 2007.a.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja OÜ Service Grupp,

esindajad Nikolai Manohhin, Aleksei Ratnikov

Vastustaja Tallinna Transpordiamet

esindajad Tiia-Liis Jürgenson, Kristel Rätsep

RESOLUTSIOON

1.HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada Tallinna

Transpordiameti

11.01.2007.a.

teatis

nr

2-3/07/58”

Taksoveoloa tühistamisest”

2.Mõista Tallinna Transpordiametilt OÜ Service Grupp

kasuks välja viimase poolt kantud menetluskuluna 80

krooni.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest

arvates

Tallinna

Ringkonnakohtule.

I ASJAOLUD

1.Tallinna Transpordiameti 11.01.2007.a. teatisega nr 2-3/07/58 tunnistati kehtetuks OÜ-

le Service Grupp väljastatud taksoveoluba nr BT 0001839. Nimetatud luba on äriühingule

väljastatud 17.02.2003.a. kehtivusajaga 07.03.2003 – 07.03.2008.

2.Taksoveoloa tühistamise aluseks olevate faktiliste asjaoludena tõi transpordiamet välja

OÜ-s Service Grupp töötavate taksojuhtide poolt toime pandud 10 erinevat rikkumist

ajavahemikul 10.08.2006-25.10.2006, milliste rikkumiste kohta tehtud väärteootsused on

jõustunud. Samuti nähtub teatisest, et 2006.a. II poolaastal kontrollis Keeleinspektsioon

keeleseaduse täitmist OÜ-s Service Grupp ja tuvastas 19 keeleseaduse rikkumise

juhtumit.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 46 lg 1 p 2 otsustas amet

tunnistada kehtetuks OÜ-le Service Grupp väljastatud taksoveoloa.

II KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID

3. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud otsusega on rikutud kaebaja õigust osutada

taksoveo teenust, kaebaja õigust osaleda haldusmenetluses , samuti haldusmenetluse

olulisi nõudeid ja põhimõtteid, mistõttu vaidlustatud otsus on õigusvastane. OÜ Service

Grupp taotleb Tallinna Transpordiameti 11.01.2007.a. otsuse nr 2-3/07/58” Taksoveoloa

tühistamisest” tühistamist.

4.Haldusakt ei ole kohane ja proportsionaalne, millega on rikutud HMS § 3 lg 2 nõudeid.

Teatises ei ole põhjendatud, miks otsustati rangeima karistuse kasuks.Samuti ei ole

näidatud põhjuslikku seost teatises kirjeldatud sündmuste ja kaebaja vahel.

5.HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes

märkida kaalutlused, millest haldusakti andmisel haldisorgan on lähtunud.Teatises ei

sisaldu diskretsiooni, teatises ei ole ühtegi põhjendust ega mõttekäiku, kuidas

transpordiamet otsustuste vahel valis.

6. Rikutud on HMS § 6, mis sätestab uurimisprintsiibi. Vastustaja ei ole välja selgitanud,

et teatises toodud isikute näol oli tegemist töölepingu alusel töötavate isikutega, kelle

töölepingu juurde oli vormistatud lisa, milles töötajad andsid tagasivõtmatu nõusoleku, et

nimetatud lisas märgitud asjaolude/sündmuste saabudes, mis hõlmavad ka teatises

märgitud rikkumisi, karistatakse konkreetset töötajat pädevate organite ( sh taksokontrolli

)poolt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lisadega tutvudes tehtigi rahatrahvid otse

taksojuhtidele, seega karistati taksojuhte, mitte aga kaebajat. Kuna rikkumise eest on juba

teistele isikutele karistus määratud , ei ole kaebuse esitajale võimalik sama teo eest

karistust määrata.

Ka märgib kaebaja, et vastustaja teatises ei sisaldu viidet, et teatises toodud rikkumistest

oleks transpordiamet kaebuse esitajat teavitanud.Kuna rikkumised panid toime

taksojuhid, kes osalesid haldusmenetluses iseseisvalt, ei pruugi kaebaja olla neist

otsustest teadlik, samuti ei olnud neid otsuseid kaebuse esitajal võimalik vaidlustada.

Tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks ei anna alust üksnes nn inimfaktoriga

rikkumised.Näiteks p 2 märgitud rikkumine, mille kohaselt tuvastas taksokontroll kella

22 ajal, et taksojuht suitsetas. Vastustaja ei selgitanud, kuidas sellist rikkumist ära hoida.

Kaebuse esitaja hinnangul ei või karistada isikut, kes ei ole otseselt süüdi toime pandud

teos. Kaebaja hinnangul on tema kohustused suuremas osas sätestatud ÜTS § 35-39 ning

neid kohustusi ei ole kaebaja rikkunud.

7. Teatis on vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealhulgas

haldusõiguslike põhimõtetega. Kaebuse esitajal on põhjendatud ootus heale haldusele,

mis on tagatud Põhiseaduse §-ga 14. Jääb arusaamatuks, miks kontrolliti augustis-

septembris suuremas osas vaid kaebuse esitaja taksosid ning kaebuse esitaja arvates on

see toimunud sihilikult.

8. Teatis on vastuolus haldusmenetluse nõuetega. Kaebuse esitajat haldusmenetlusse

kaasatud ei olnud, mis on haldusmenetluse nõuete oluliseks rikkumiseks. Kuna kaebajat

ei teavitatud menetlusest ning vastustaja poolt ei tehtud sisuliselt menetlustoiminguid,

vaid saadeti teatis taksoveoloa tühistamise kohta, tõusetub küsimus, kas vastustaja üldse

algatas haldusmenetluse. Igal juhul on rikutud HMS § 35 lg 1 p 2 ja 3. Samuti on rikutud

HMS § 40 lg 1 ja lg 2, sest kaebuse esitajat ei ole ära kuulatud ja tal ei ole olnud

võimalust avaldada oma arvamust ja esitada vastuväiteid.

Samuti leiab kaebaja, et ÜTS § 46 lg 1 p 2 ja HMS § 51 lg 1 järelduvalt on taksoveoloa

kehtetuks tunnistamine niivõrd range karistus, et haldusakt pidi olema vormistatud

korralduse või otsuse vormis, mida aga tehtud ei ole . Seega haldusakt ei vasta

vorminõuetele.

9. Lisaks leiab kaebaja, et haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 2 mõttes tühine, kuna ei selgu,

kellele see on adresseeritud. Adressaadiks on märgitud Nikolai Manohhin, kellel ei ole

taksoveoluba, samas on haldusaktis märgitud ka kaebuse esitaja nimi. Teatises

pöördutakse N.Manohhini poole, ent otsus on tehtud kaebuse esitaja suhtes.

10. Kaebusega taotletakse Tallinna Transpordiameti 11.01.2007.a. teatise nr 2-3/07/58”

Taksoveoloa tühistamisest” tühistamist , samuti vastustajalt kaebaja kantud kohtukulude

– riigilõivu ja vajadusel tasu esindaja õigusabi eest väljamõistmist kaebaja kasuks.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

11.Tallinna Transpordiamet on seisukohal, et otsus on kohane, vajalik ja proportsionaalne

seatud eesmärgi suhtes ning peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta

rahuldamata.

12. Enne otsuse tegemist suhtles amet korduvalt taksojuhtide hulgaliste rikkumiste pärast

osaühingu Service Grupp esindajatega.10.10.2006 esitas kaebaja esindaja ametile

kirjalikud seisukohad rikkumiste kohta.Seega ei saa väita nagu ei oleks osaühing olnud

teadlik rikkumistest. Kuna olukord ei paranenud ja ilmnesid uued rikkumised, millele OÜ

Service Grupp enam ei reageerinud ning oli arusaadav, et kaebaja ei ole olukorra

parandamisest huvitatud, otsustas amet tunnistada kehtetuks väljastatud tegevusloa.

Tallinna Linnavalitsus on püstitanud eesmärgi korrastada taksoteenus linnas, kaitstes

seeläbi taksoteenuse tarbijate huve.

13. Amet on otsuses toonud välja 10 rikkumist OÜ Service Grupp taksojuhtide poolt,

lisaks on Keeleinspektsioon tuvastanud 19 keeleseaduse rikkumise juhtu. Kõikidele

rikkumistele on lisatud õiguslik alus koos asjaolude lühikirjeldusega. Põhilisteks

rikkumisteks olid hinnakirja vale kasutamine või puudumine, printeriga seotud

rikkumised jmt mis kõik on tarbijate huvide rikkumised. Iga rikkumise lõppu on lisatud

väärteo otsuse jõustumise tähtaeg.Otsuses on viidatud ÜTS § 46 lg 1 p 2, mis on

tegevusloa kehtetuks tunnistamise õiguslikuks aluseks.

14. Väär on kaebuse väide, et ametil puudub õigus karistada tegevusloa omanikku , kuna

töölepingus on sätestatud, et rikkumiste eest vastutab taksojuht. Tegevusloa omaniku

vastutus tuleneb ÜTS-st.

15. Amet kontrollib kõiki Tallinnas taksoteenuse osutajaid . Rikkumiste suur hulk

kinnitab, et firmas on teenuse osutamine korrast ära ja ameti otsus eesmärgi- ja

õiguspärane.

16. Amet on pidavalt suhelnud kaebaja esindajatega ja selle kohta on ka kirjalik seletus.

Kaebaja ise ei olnud koostööst huvitatud. Kaebaja püüdlusi vältida ametiga suhtlemist

võivad vastustaja väitel kinnitada Keeleinspektsiooni keeleinspektorid.

17. Ekslik on väide, et vaidlusalune haldusakt peaks olema korralduse või otsuse vormis.

Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine kuulub otseselt ameti põhiülesannete hulka ning

ameti juhataja annab oma pädevuse piires käskkirju ja kontrollib nende täitmist. Seega on

haldusakt antud pädeva haldusorgani poolt. Samuti märgib vastustaja, et teatise peakirjas

on märgitud, millise taksoveoloa tühistamiseks on see antud. Kuna nimetatud

taksoveoluba on antud OÜ-le Service Grupp, siis on haldusakti adressaadiks sama

osaühing.

IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

18. Kohus, olles ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja hinnanud haldusasjas

kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.

19.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Service Grupp taksojuhtide poolt

on toime pandud väärteod ning karistamisotsused olid taksoveoloa tühistamise ajaks

jõustunud. Vaidlus on tekkinud selle üle, kas transpordiameti poolt läbi viidud

haldusmenetlus OÜ-le Service Grupp väljastatud taksoveoloa kehtetuks tunnistamiseks

on toimunud nõuetekohaselt ja kas selle haldusmenetluse tulemusena tehtud otsus on

õiguspärane.

20.ÜTS § 5 lg 1 p 5 kohaselt annab omavalitsusorgan oma haldusterritooriumil ÜTS § 34

ettenähtud juhtudel sõitjateveo tegevuslubasid, sõidukikaarte ja liinilubasid. ÜTS § 34 lg

3 kohaselt annab taksoveoloa ja selle alusel sõidukikaardi vedajale tema

registreerimiskohajärgne valla- või linnavalitsus. Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005.a.

määrusega nr 16 kinnitatud “Taksoveoloa ja sõidukikaardi andmise kord ning taksoveo

eeskiri” p.2.1 kohaselt on taksoveoloa ja sõidukikaardi väljastajaks Tallinna

Transpordiamet. Nimetatud korra p.6.1 sätestab, et taksoveoloa ja sõidukikaardi

peatamine ja kehtetuks tunnistamine toimub ÜTS-s ning teistes õigusaktides ettenähtud

korras. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004.a. määrusega nr 43 kinnitatud Tallinna

Transpordiameti põhimääruse p 2.1.19 tulenevalt on ameti üheks põhitegevuseks

sõitjateveo tegevuslubade, liinilubade, sõidukikaartide ja muude ameti põhitegevusest

tulenevate erilubade taotluste menetlemine, lubade väljastamine, peatamine ja kehtetuks

tunnistamine. Ameti juhataja annab oma pädevuse piires riigi ja Tallinna õigusaktide

alusel ning nende täitmiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist. ÜTS § 46 lg 1

sätestab, et tegevusloa andja võib loa omanikule teha puuduste kõrvaldamiseks

ettekirjutuse

või

ta võib

tegevusloa

või

selle

alusel

antava

sõidukikaardi

kindlaksmääratud ajaks peatada või tunnistada kehtetuks, kui loa omaniku tegevuses

ilmnevad käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1-5 nimetatud asjaolud ( p 1) või loa

omanik või tema juures töölepingu või muul lepingulisel alusel töötav ühissõidukijuht ei

täida ametialases tegevuses teeseaduse, töö-ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või

käesoleva seaduse või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudeid ( p 2).

Seega Tallinna Transpordiamet on pädevaks haldusorganiks, kellel on õigus otsustada

taksoveoloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine. ÜTS ülalviidatud sättest tuleneb

üheselt mõistetavalt, et tegevusloa või selle alusel antava sõidukikaardi kindlaksmääratud

ajaks peatamise või kehtetuks tunnistamise aluseks saab olla ka loa omaniku juures

töölepingu või muul lepingulisel alusel töötava ühissõidukijuhi poolt oma ametialases

tegevuses teeseaduse, töö-ja puhkeaja seaduse, liiklusseaduse või ühistranspordiseaduse

või nende alusel vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud nõudete täitmata jätmine. Kuna

taksoveoluba tõendab ÜTS § 33 lg 3 kohaselt vedaja õigust korraldada taksovedu ning

sõidukikaart tõendab vedaja õigust kasutada tegevusloaga lubatud sõitjateveol

sõidukikaardile kantud sõidukit, siis vastutab ka vedaja, kelleks käesoleval juhul on OÜ

Service Grupp, selle eest, et tegevusloaga lubatud sõitjatevedu toimuks sõidukikaardile

kantud sõidukitega kehtestatud nõudeid järgides. Asjaolust, et töölepingu lisa kohaselt

andsid töõtajad tegevusloa omanikule nõusoleku, et rikkumiste eest vastutab vahetult

töötaja, kellele pädevate organite poolt määratakse karistus, ei saa tegevusloa omanik

vastutuse küsimuse sellise lahendamisega endale tuletada staatust väljaspool ÜTS § 46 lg

1 p 2 mõjuala ehk teisisõnu, nimetatud asjaolu ei vabasta taksoveoloa omanikku

vastutusest selle eest, et tegevusloaga lubatud sõitjateveol sõidukikaardile kantud

sõidukites täidetaks kehtestatud nõudeid.

21. Tallinna Transpordiameti 11.01.2007.a. teatis nr 2-3/07/58 taksoveoloa nr BT

0001839 tühistamisest on haldusakt, kuna ta oli suunatud varasema haldusakti - OÜ-le

Service Grupp väljastatud taksoveoloa nr BT 0001839 muutmisele. HMS § 51 lg 1

kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus

suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu

haldusakt.Eespoolviidatud Tallinna Transpordiameti põhimääruse kohaselt annab ameti

juhataja oma pädevuse piires riigi ja Tallinna õigusaktide alusel ning nende täitmiseks

käskkirju ja kontrollib nende täitmist, mistõttu kaebuse seisukoht, et haldusakt tulnuks

vormistada korralduse või otsusena, on ekslik. Kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti,

kehtivad haldusaktile HMS § 55 ette nähtud vorminõuded ning siinkohal tuleb nõustuda

kaebajaga haldusakti vorminõuetele mittevastavusest.

22. Põhjendamatud on kaebuse väited haldusakti tühisusest HMS § 63 lg 2 p 2 mõttes.

Viimatinimetatud sätte kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti

adressaat. Vaidlustatud teatisega on tunnistatud kehtetuks OÜ-le Service Grupp

väljastatud taksoveoluba nr BT 0001839, seega on haldusakti adressaadiks nimetatud

tegevusloa omanik OÜ Service Grupp, kelle õiguste ja kohustuste muutmisele on

haldusakt suunatud. Teatis on arusaadavalt adresseeritud mitte eraisikule N.Manohhinile,

vaid OÜ-le Service Grupp tema seadusliku esindaja äranäitamisega osaühingu aadressil.

Kohus märgib siinkohal, et kaebuse esitaja ei ole ka kohtult nõudnud haldusakti tühisuse

tuvastamist, vaid on taotlenud haldusakti tühistamist, millise nõude esitamine on

võimalik kehtiva haldusakti suhtes. HMS § 63 lg 1 kohaselt on tühine haldusakt kehtetu

algusest peale.

23. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg 1 kohaselt on haldusmenetlus haldusorgani

tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu

sõlmimisel. Seega laieneb HMS üldseadusena kõigile haldusmenetlustele, kui

eriseaduses on vastav küsimus reguleerimata või kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti.

ÜTS § 1 lg 4 tulenevalt kohaldatakse ÜTS –s ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades ÜTS erisusi.

HMS § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt on haldusorgan kohustatud teavitama menetlusosalisi

tema initsiatiivil algatatud haldusmenetlusest haldusakti andmiseks või toimingu

sooritaniseks. Menetlusest teavitamine on hea haldustava ja õigusriigi põhimõtete kohase

haldusmenetluse eelduseks. Samuti on teavitamiskohustuse täitmisega tagatud

menetlusosalisele võimalus oma menetlusõiguste kasutamiseks, ennekõike tuleb

siinkohal nimetada ärakuulamisõigust ning õigust esitada arvamust ja vastuväiteid.

Tallinna Transpordiameti 11.01.2007.a. teatis nr 2-3/07/58 taksoveoloa nr BT 0001839

tühistamisest on haldusakt ning OÜ Service Grupp nimetatud haldusakti adressaadina oli

menetlusosaliseks ning teda tuli tema suhtes algatatud menetlusest teavitada ja tagada

menetlusosalistele ettenähtud õiguste kasutamise võimalus. Kohtule ei ole asja

arutamisel esitatud tõendeid, mis sellise kohustuse täitmist kinnitaksid, seega ei ole ka

leidnud

tõendamist

kaebuse

esitaja

teavitamine

tema

suhtes

algatatud

haldusmenetlusestvõi sellisesse menetlusse kaasamisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks

märkida, et kohtuvälise menetleja poolt OÜ-s Service Grupp töölepingu alusel töötavate

taksojuhtide suhtes läbiviidud väärteomenetlus ei ole haldusmenetlus ning kohtuvälise

menetleja poolt OÜ Service Grupp teavitamine selliste rikkumiste arutamise ajast ja

kohast ( nn taksokomisjoni toimumisest ) ei ole automaatselt käsitletav OÜ Service

Grupp suhtes haldusmenetluse algatamisena ja sellest teatamisena.

24.Haldusmenetluse algatamisest teatamine on üldjuhul vormivaba, ent menetluse

algatajal peab vaidluse korral olema võimalik tõendada menetlusosalise informeerimist.

Tallinna Transpordiamet on asja arutamise käigus väitnud,et kaebuse esitaja teadis

taksojuhtide rikkumisest ja esitas ka 10.10.2006 seletuse, ent hiljem rikkumistele ei

reageerinud. Tunnistaja Margus Kehi kinnitusel teavitas ta 2006.a. septembrikuus

osaühingu seaduslikku esindajat, kui viimane käis kohapeal, haldusmenetluse

algatamisest ning siis nõuti ka seletust . Kohtule esitatud tõendite analüüs ei võimalda

teha järeldust, et OÜ Service Grupp oli või pidi olema teadlik tema suhtes algatatud

haldusmenetlusest. Osundatut ei tõenda OÜ Service Grupp poolt 10.10.2006 dateeritud

seletus 5 rikkumise kohta.

Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et kaebuse esitajat on teavitatud

sellest, et on algatatud menetlus, mille käigus kaalutakse OÜ-le Service Grupp

väljastatud taksoveoloa tühistamist ning et sellise menetluse käigus on osaühingut

informeeritud asjaoludest, millele tuginevalt taksoveoloa tühistamist kavatsetakse ja

osaühingule oleks antud tähtaeg selgituste ja vastuväidete esitamiseks. Asjaolust, et

transpordiamet koostöös Keeleinspektsiooniga on avastanud osaühingus töötavate

taksojuhtide poolt rikkumisi ja neist rikkumistest viiest oli äriühing kindlasti teadlik ja oli

andnud selles suhtes seletuse, ei saa järeldada, et OÜ Service Grupp pidi kontrollimiste

käigus tuvastatud viie rikkumise põhjal saama aru, et nende rikkumiste tulemuseks on

taksoveoloa kehtetuks tunnistamine ning et tal oli selles menetluses võimalik esitada

oma kaitseks vastuväiteid.

Isegi juhul, kui eeldada, et OÜ-l Service Grupp pidi olema märgitud viie rikkumise kohta

seletuse andmisel arusaadav, et on käimas haldusmenetlus, siis vaidlustatud haldusaktis

toodud faktilised asjaolud ei ole kattuvad ülalmärgitud viie rikkumisega ning vaid ühel

juhul teatises loetletuist on transpordiameti teatises märgitud, et OÜ Service Grupp on

andnud asja kohta seletuse. Seega ka viimatinimetatud juhul on ainuvõimalik järeldus OÜ

Service Grupp menetluse algatamisest teavitamata jätmisest ja temale menetlusosalise

õiguste realiseerimise mittevõimaldamisest. Tallinna Transpordiameti kirjalikust

seletusest ja kohtuistungil antud selgitustest järelduvalt algatas transpordiamet

haldusmenetluse kui olukord ei paranenud ja ilmnesid uued rikkumised, millele OÜ

Service Grupp enam ei reageerinud ja oli arusaadav, et kaebaja ei ole huvitatud olukorra

parandamisest oma firmas, otsustas amet OÜ-le Service Grupp väljastatud tegevusloa

tunnistada kehtetuks ( tl 51), seega pärast märgitud seletuse esitamist viie rikkumise

kohta ning järelikult on vastustaja väited sellest, et kaebaja teadis rikkumistest ja sellega

seoses kaebaja suhtes haldusmenetluse algatamisest vastuolulised ja tõendamata.

Lisaks märgib kohus, et teatise punktis 10 on viidatud Keeleinspektsiooni poolt 2006.a. II

poolaastal läbiviidud kontrollimiste tulemusena avastatud 19-le keeleseaduse rikkumise

juhtumile. Keeleinspektsiooni 20.03.2007.a. kirjast nr 3.-6/82-7 nähtub, et kontrollimise

tulemusena vormistatud ettekirjutuste täitmise järelkontroll toimub 27.03.2007 Tallinna

transpordiametis ning kaebuse esitajal tööandjana on palutud tagada nimetatud

taksojuhtide transpordiametisse kohaletulek ja viidatud on keeleoskusnõuete rakendamise

eiramise korral väärteomenetluse algatamise võimalusele kaebuse esitaja suhtes

keeleseaduse § 26.4 alusel. Osundatud kirjale on kaebuse esitaja vastanud 27.03.2007.a.

ning vastusest nähtub, kuidas on osaühingu poolt reageeritud keeleseaduse tuvastatud

rikkumistele. Ehkki viimatinimetatud kirjavahetus on aset leidnud pärast vaidlustatud

haldusakti andmist, kinnitavad eespoolnimetatud dokumendid, et ka seoses keeleseaduse

rikkumise juhtumitega ei saanud kaebuse esitaja olla teadlik tema suhtes taksoveoloa

kehtetuks

tunnistamiseks

haldumenetluse

algatamisest

.

Lisaks

ei

kinnita

Keeleinspektsiooni inspektor Helga Laasi poolt kohtuistungil antud ütlused vastustaja

väidet kaebuse esitaja poolt ametiga suhtlemise vältimisest või koostöö puudumisest,

vaid tunnistaja on kaebuse esitajale ette heitnud seda, et mõningatel juhtudel oleks

pidanud puudusi kiiremini kõrvaldama.

Haldusmenetluse algatamisest menetlusosalise informeerimata jätmine ja temale seeläbi

selgituste ja vastuväidete esitamise võimaluse andmata jätmine on selliseks rikkumiseks,

mis võib mõjutada asjas tehtud otsust ning eespoolmärgitud asjaolud viitavad käesolevas

asjas sellise võimaluse esinemisele. Ka viitavad eespoolmärgitud asjaolud sellele, et muu

hulgas jättis transpordiamet järgimata uurimisprintsiibi, sest enne asja otsustamist ei

tehtud kindlaks kõiki asja otsustamiseks vajalikke asjaolusid. Seda eksimust oleks

aidanud vältida kaebuse esitaja menetlusosalisena haldusmenetlusse kaasamine.

25. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest

keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis

või menetlusosalistee kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud.Sama

paragrahvi lõike 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti andmisel lähtunud. Esmalt märgib

kohus, et vaidustatud haldusaktis on esitatud vaid faktiliste asjaoludena tuvastatud

rikkumised taksojuhtide poolt ja neile määratud karistusotsuste jõustumine, samuti

Keeleinspektsiooni poolt tuvastatud keeleseaduse nõuete rikkumised ning õigusliku

alusena tehtud viide ÜTS § 46 lg 1 p 2 , mis ei ole piisavaks motiveeringuks. Riigikohus

on korduvalt oma lahendites käsitlenud haldusakti motiveerimise küsimusi , näiteks

19.03.2002.a. lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-13-02 selgitas Riigikohus , et koormava

haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni.

Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti

aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Oluline on ka faktilise ja õigusliku motivatsiooni

omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat

veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest

kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise . Riigikohus on 06.11.02 otsuses

haldusasjas nr 3-3-1-62-02 rõhutanud, et Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus

kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest .Haldusaktist

ei selgu ka, millistel kaalutlustel otsustas Tallinna Tranpordiamet käesoleval juhul

taksoloa kehtetuks tunnistamise, mitte aga mõne muu ÜTS § 46 lg 1 p 2 sätestatud

tagajärje kohaldamise. Riigikohus on 14.10.2003.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-03

rõhutanud, et Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud.

Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja

vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei

ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

Asja arutamise käigus on transpordiamet selgitanud, et taksoveoloa kehtetuks

tunnistamise tingis asjaolu, et transpordiamet suhtles tuvastatud rikkumiste puhul

korduvalt OÜ-ga Service Grupp ja osaühing esitas seletuse 10.10.2006, olles seega

rikkumistest teadlik, ent olukord ei paranenud ja ilmnesid uued rikkumised, millele OÜ ei

reageerinud ning oli arusaadav, et OÜ Service Grupp olukorra parandamisest oma firmas

huvitatud ei ole. Kohus on nende vastustaja poolt esile toodud asjaolude osas esitanud

oma seisukoha eespool, sealhulgas on kohus tuvastanud, et aspektide puhul, mida

transpordiamet hindas taksoveoloa kehtetuks tunnistamise poolt rääkivatena, on tegemist

haldusmenetluse põhimõtteid rikkudes läbiviidud menetluses tehtud järeldustega , mille

õigsus ei ole kohtumenetluses leidnud kinnitust. Lisaks märgib kohus, et kuigi ei ole

välistatud motivatsioonipuuduste parandamine kohtumenetluse käigus , ei ole käesoleval

juhul, kus põhjendused haldusaktis sootuks puuduvad, kohtumenetluse käigus esitatud

motivatsioon piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat haldusakti

motiveerimise kohustust, seda enam kaalutlusõigusel põhineva haldusakti puhul.

Vastavate

kaalutluste

puudumine

haldusaktis

seab

takistused

ka

haldusakti

proportsionaalsusele

hinnangu

andmiseks.

Lähtudes

tuvastatud

rikkumistest

haldusmenetluse läbiviimisel ning vastustaja poolt taksoveoloa tühistamise aluseks olnud

põhjendustest, mis ei ole kohtumenetluses leidnud kinnitamist, ei saa nende asjaolude

pinnalt pidada vaidlustatud haldusakti ka proportsionaalseks.

26. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on kohus

teinud kindlaks sellised menetlus- ja vorminõuete rikkumised, mis võisid avaldada mõju

menetlustulemusele ning arvestades siinjuures diskretsiooniveaga tingivad nimetatud

puudused vaidlustatud haldusakti tühistamise.

MENETLUSKULUD

27. Kaebuse esitaja on taotlenud ka kohtukulude väljamõistmist vastustajalt. Vastavalt

HKMS § 92 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 93 lg 1 näeb ette, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne

kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral

menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohtule ei ole esitatud teisi kuludokumente peale

koopia maksekorraldusest (tl 32), mis tõendab riigilõivu (80 krooni) tasumist

halduskohtusse kaebuse esitamisel. Seega tuleb Tallinna Transpordiametilt OÜ Service

Grupp kasuks välja mõista 80 krooni riigilõivu.

Lea Kuuuse

kohtunik