2-06-36855/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Estonia (EE)
Legislator summary
AI generatedHagi rahuldada. Tuvastada, et AM(isikukood XXXXXX) põlvneb VSist (isikukood XXXXX). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 1 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Legislator headnote
AI generated2-06-36855/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohtu järeldused. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära tunnistaja SM ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi 2.lõike järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
Full text
HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS
Kohtuasja number 2-06-36855 Otsuse kuupäev 16.aprill 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AM(isikukood XXX) hagi VSi (isikukood XXXXXXXX) vastu põlvnemise tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.aprill 2007 Istungil osalenud isikud hageja AM, kostja VS
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Tuvastada, et AM(isikukood XXXXXX) põlvneb VSist (isikukood XXXXX).
Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 1 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik. AM esitas kohtule hagiavalduse, milles palub tuvastada oma põlvnemist VSist. AM ema SM elas koos VSiga enne lapse sündi . Hageja teades põlvneb ta VSist, kuid seda sünniakt ei kajasta. Hageja soovib VSi kandmist sünniakti isana.
Kostja arvamus. VS nõustub hagiga. Mingil ajal elasid kostja, SM ja hageja kõik koos XXXXX korteris. Koos elati kuni 90. aastate keskpaigani. Kostja tunnistab, et AM põlvneb temast.
Kohtu järeldused. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ja kuulanud ära tunnistaja SM ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi 2.lõike järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.
Kohus leiab, et tunnistaja SM ütlusega on leidnud tõendamist asjaolu, mis võimaldab kohtul kooskõlas Perekonnaseaduse § 42 lg. 2 sätetega tuvastada AM põlvnemise VSist. Tunnistaja ütluse kohaselt elas ta koos VSiga pikki aastaid. Kooselu alustati viis aastat enne poja sündi ning VS kolis nende ühisest korterist ära . Ka nõustub kostja põlvnemise tuvastamise nõudega. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 632 lg 4 kohaselt saab poolte kohtule avaldatud kokkuleppel apellatsioonitähtaega lühendada. Kohtuistungil leppisid pooled kokku apellatsioonitähtaja lühendamises 1 päevani.
Koidula Laurisaar kohtunik