2-06-21047/5 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-06-21047

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2007, Narva Tsiviilasja number 2-06-21047 Tsiviilasi, hageja nõue … hagi … vastu alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: … Hageja esindaja: … Kostja: … Kohtuistungi toimumise aeg

26. märts 2007

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 20. aprilli 2001 kohtuotsusega nr 2-387/2001 …lt … kasuks alaealise lapse … (sündinud: ….) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista …lt … kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates 08. augustist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 igakuine elatusraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni ja alates 01. jaanuarist 2007 kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 22. oktoobrini 2017 igakuine elatusraha 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni.

4. Jätta menetluskulud täies ulatuses … kanda.

5. Elatise suurendamise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.

6. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 16. aprillil 2007 Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse sisu

2-06-21047

Viru Maakohtule 08. augustil 2006 esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt Ida-Viru Maakohtu 20. aprilli 2001 otsusega välja elatis hageja kasuks tütre … (sündinud …) ülalpidamiseks summas 400 krooni. Hageja leiab, et lapse vajadused on muutunud ning seoses perekonnaseaduse muudatusega ei või elatusraha lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tütre … ülalpidamiseks igakuine elatusraha 1500 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.

Hageja on esitanud järgmised dokumentaalsed tõendid: Ida-Viru Maakohtu 20. aprilli 2001 kohtuotsus (t.l.-2,3), alaealise lapse … sünnitunnistus (t.l.-4).

Kostja vastus

Kohtule 16. veebruaril 2007 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab, et maksab tütre … ülalpidamiseks elatist igakuiselt 750 krooni. Kostja ülalpidamisel on veel alaealine poeg uuest abielust …. Kostja teatab, et sissetulek kulub üüri tasumisele, enda toidule ja elatise maksmisele. Kostja üürib Tallinnas, kus ta alates 01. juunist 2006 töötab, elamiseks korterit, mille üür on 2100 krooni ning lisanduvad kommunaalkulud.

Menetluskulude jaotuse soovib kostja jätta kohtu otsustada.

Kostja on esitanud järgmised dokumentaalsed tõendid: alaealise lapse … sünnitunnistus ja abielutunnistus (t.l.-35), tõend perekonna koosseisu kohta (t.l.-36), töötasu tõend (t.l.-37), eluruumi üürileping (t.l.-38-40).

Kohtuistung

Kohtuistungil esitas hageja hagiavalduse täiendamise avalduse, milles suurendas hagiavalduses esitatud nõuet ning palus välja mõista kostjalt alaealise tütre … ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 1800 krooni, kuna võrreldes hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud perekonnaseadusega sätestatud elatise miinimummäär. Hageja põhjendas hagi täiendamise avalduse esitamist asjaoluga, et võrreldes hagiavalduse esitamise aja seisuga on hageja ja kostja materiaalne olukord muutunud.

Hageja esitas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: hageja tööleping, bussipiletite koopiad marsruudil Virtsu Tallinn, Sillamäe Linnavalitsuse kviitung … õpingute eest tantsugrupis, Sillamäe Linnavalitsuse tõendid … ja … muusikakooli õpingute eest tasumise kohta, tõend jalgratta ostu kohta, elektriarved perioodi 21. august 2006 kuni 22. märts 2007 kohta, detsembri 2006 ja jaanuari 2007 gaasiarve, veeja kanalisatsiooniteenuse arve perioodi september 2006 kuni märts 2007 kohta, teenuste eest tasumise arve perioodi 2006 ja 2007 aasta kohta.

Kostja hagi nõude suurendamisega ei nõustunud. Kostja leidis, et igakuine elatusraha 1500 krooni oleks reaalne. Kostja väitel on tal perekond ning tema ülalpidamisel on veel teinegi alaealine laps uuest abielust. Oma sissetuleku suuruseks nimetas kostja 5000 – 6000 krooni.

Kohtu põhjendused

2-06-21047

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et Sillamäe Linnavalitsuse 15. augusti 2001 korralduse nr 510-K (t.l.-5) alusel on … perekonnanimeks alates 15. augusti 2001 ...

Ida-Viru Maakohtu 20. aprilli 2001 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud alaealise lapse …ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana summas 400 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 22. oktoobril 2017 (t.l.-3). Hageja palub muuta kostjalt välja mõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tütre …ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 1500 krooni alates hagiavalduse esitamisest ning alates 01. jaanuarist 2007 summas 1800 krooni.

Lisaks tütrele on kostja ülalpidamisel 02. novembril 2001 sündinud poeg ... Kostja kolme kuu keskmine brutotöötasu moodustab 6339 krooni (t.l.-37).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

Kostja elatise maksmise kohustust ei vaidlustanud.

Vastavalt PKS § 61 lg 2, lg 3 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Arvestades lapse kasvamist ja üldist elukalliduse tõusu, on hagejal õigus esitada nõue väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hageja soovib suurendada igakuist elatusraha kuni PKS §

61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäärani, mis alates hagiavalduse esitamisest 08. augustil 2006 kuni 31. detsembrini 2006 moodustas 1500 krooni ning alates 01. jaanuarist 2007 on 1800 krooni.

Elatise suuruse määramisel arvestab kohus, et hageja nõudes on igakuise elatusraha suuruseks märgitud PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär, mis põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning seega ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Lähtuvalt eeltoodust puudub vajadus analüüsida hageja poolt kohtuistungil esitatud tõendeid kommunaalkulude ja lapsele tehtud kulutuste kohta.

Kostja on esitanud vastuväite, et elatise väljamõistmisel hagiavalduses nimetatud suuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks.

Lähtuvalt PKS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Lisaks tütar …le on kostjal veel üks laps - poeg ... Sünnitunnistusest (t.l.-35) selgub, et kostjal on poeg ...

Kostja varalise seisu osas on kohus tuvastanud, et kostja 09. oktoobri 2006 palgatõendi (t.l.-37) kohaselt on tema viimase kolme kuu keskmine brutotöötasu (6779 + 7483 + 4755) / 3 = 6339 krooni.

2-06-21047

Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel hageja nimetatud suuruses ei osutu kostja teine laps ega kostja ise vähem kindlustatuks.

Kostja sissetuleku 6339 krooni juures jääks 2 lapsele ja kostjale igaühele 6339 / 3 = 2113 krooni kuus, mis on piisav elatise maksmiseks hageja poolt nõutud summas.

Kohtuistungil väitis kostja, et reaalne igakuise elatusraha suurus, mida ta jõuaks maksta, oleks 1500 krooni.

Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras.

PKS § 62 lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks töövõimetu või lapsel oleks piisav sissetulek. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid muude asjaolude kohta, mille alusel oleks kohtul võimalik vähendada elatist alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära.

Kostja väitel kulub kogu tema sissetulek üüri tasumisele, mida tõendab kostja esitatud eluruumi üürileping nr 29/06S, ja toidule ning elatise tasumisele, ei saa kohus lugeda mõjuvaks põhjuseks, et välja mõista elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära.

Eluruumi üürilepingu (t.l.-38-40) kohaselt üürib kostja korterit Tallinna linnas ning üüri määraks on 2100 krooni kuus. Sillamäe linna 12. oktoobri 2006 tõendist perekonna koosseisu kohta (t.l.- 36) selgub, et kostja ise ja tema perekond elavad Sillamäe linnas. Kostja selgitas sealjuures, et vajab Tallinna korterit, kuna töötab Tallinnas.

Kohus on seisukohal, et kulutusi elamispinnale, mis ei ole kostja perekonna ja tema alaealise lapse peamiseks elukohaks, ei saa lugeda lapse huvides tehtud kulutuste hulka. Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, mis ei võimaldaks kostjal leida tasuvamat tööd, juhul kui ta leiab, et peale elatise tasumise ei jätku tema sissetulekutest vahendeid igapäevase elu tarbeks.

Seega leiab kohus, et elatise vähendamine alla PKS § 62 lg 4 sätestatud miinimummäära ei ole põhjendatud.

Lähtuvalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 järgi, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Üldjuhul täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, määrab elatise suuruse kindlaks kohus lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Riigikohus on tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Siinkohal ei ole määrav, kas vanem maksab elatist

2-06-21047

vabatahtlikult või kohtuotsuse alusel. Kui kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem, arvestades kas tema muutunud varalist seisundit või lapse vajaduste suurenemist, mida väljendab ka elatise seadusega sätestatud miinimummäära muutumine, oleks pidanud maksma suuremat elatist, kui oli välja mõistetud kohtuotsusega ning ta seda ei teinud, on ta ülalpidamiskohustust rikkunud.

Ida-Viru Maakohtu 20. aprilli 2001 kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud alaealise lapse … ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana summas 400 krooni. Vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et maksab tütre …ülalpidamiseks elatist igakuiselt 750 krooni. Hageja kostja väidet ei vaidlustanud.

PKS § 61 lg 4 sätestatud alaealisele lapsele välja mõistetava elatise miinimummäär hagiavalduse esitamise ajal 08. augustil 2006 oli 1500 krooni ning alates 01. jaanuarist 2007 moodustab see 1800 krooni. Kostja on täitnud elatise maksmise kohustust oluliselt vähemal määral kui seda näeb ette seadus.

Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud ning seega tuleb elatist suurendada hagiavalduse esitamise hetkest.

Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 20. aprilli 2001 kohtuotsusega kostjalt hageja kasuks alaealise lapse … (sündinud: …) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist tuleb suurendada ja välja mõista kostjalt hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates 08. augustist 2006 kuni 31. detsembrini 2006 igakuine elatusraha 1500 krooni ja alates 01. jaanuarist 2007 kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 22. oktoobrini 2017 igakuine elatusraha 1800 krooni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/.

Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kohtuotsuse täitmine

TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses.

Hagi esitamise eesmärgiks oli suurendada alaealisele lapsele välja mõistetud elatist, kuna kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud miinimummääras ning selle tagajärjel ei olnud vajalikul määral tagatud lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega suurendatud määras koheselt.

Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb elatise suurendamise osas tunnistada viivitamatult täidetavaks.

Kohtunik

Iris Kangur