Legislator Case Law & Legislation
2-07-5849/8 AI generated

2-07-5849/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-07-5849/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16.04.2010. andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta (PkS § 101 lg 1);

Legislator headnote

AI generated

2-07-5849/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta (PkS § 101 lg 1);

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

16. aprill 2007, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

G.T. avaldus T.U. le eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number

2-07-5849

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: G.T.

puudutatud isik: T.U. ,

eestkosteasutus:

Tartu

linn,

esindajad:

Tartu

linnavalitus, Signe Urgard

Kohtuistungi toimumise aeg

11.04.2007

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Määrata T.U eestkostjaks G.T.

2. Seada eestkoste T.U. kõigi asjade ajamiseks.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 16.04.2010.

4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud:

-

korraldama eestkostetava ravi ja hoolduse;

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses

eestkostetava huvidest (PkS § 98 lg 2);

-

andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta (PkS § 101 lg 1);

-

esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase

kirjaliku aruande (PkS § 101 lg 2).

5. T.U. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud

menetluskulud riigi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja

pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse G.T. kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu

kaudu.

Määruskaebuse

esitamise

tähtaeg

on

päeva

määruse

kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

G.T. on esitanud kohtule avalduse, milles palub end määrata oma ema T.U. eestkostjaks.

Ema põeb pikaajalise alkoholi tarvitamise tagajärjel dementsust. Mälu on halvenenud, jutt

kohati ebaadekvaatne. Ei tule enam toime iseseisvalt igapäevaelu toimingutega nagu toidu

varumine ja valmistamine, isiklik hügieen, kodukorrashoid. Võib selle tulemusena langeda

petturluse ohvriks. Emale kuulub korter, milles ta ise elab. Päeviti viibib ema Tartu vaimse

tervise Hooldekeskuse eakate päevakeskuses Kaunase pst. 22. Avaldaja leiab, et T.U.

isiklike ja varaliste huvide ja õiguste kaitseks tuleb seada eestkoste, ning palub määrata ennast

oma abikaasa eestkostjaks (tl 4).

KOHTUISTUNG

G.T. jäi avalduse juurde ja oli nõus, et kohus määrab eestkostja maksimaalseks võimalikuks

perioodiks ning kinnitas, et saab aru, mida tähendab eestkostjaks olemine. T.U. le kuulub

korter Tartu linnas, kus ta ka ise elab. Ema elab omaette. Iga päev käib päevakeskuse töötaja

ja viib ta päevakeskusesse. Nädala sees käib G.T. ise või mõni pereliige teda vaatamas ja süüa

toomas, nädalavahetused veedab T.U avaldaja juures. T.U ise endale süüa ei tee ja ka magama

läheb nüüd juba samades riietes, mis parajasti seljas on. Avaldaja on ainukene laps, abielu on

lahutatud.

T.U. osales kohtuistungil. Ta oskas öelda oma nime, sünnikuupäeva ei mäletanud. Oma

praeguse elukorraldusega oli rahul ja kiitis väga oma tütart –avaldajat, kes tema eest

hoolitseb.

Eestkosteasutuse esindaja palus määrata T.U eestkostja kolmeks aastaks. Ta leidis, et T.U. lt

tuleks valimisõigus ära võtta.

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-

aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada

või neid juhtida, on piiratud teovõime.

2. T.U. suhtes viidi 07.03.2007 läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis ning koostati

ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 17. Ekspertide arvamuse kohaselt esineb

T.U aastatepikkusest alkoholi kasutamisest tingitud dementsus, mis avaldub mälu

languses ja intellektuaalse taseme tagasilanguses. Ta ei ole võimeline oma tegudest aru

saama ja neid juhtima ja see suutmatus on kestev. T.U määratava eestkostja ülesannete

ring peaks olema igakülgne ja eestkoste kestus elu lõpuni. Kuigi T.U eestkoste küsimustes

sisuliselt ei orienteeru, soovib ta, et ka edaspidi hoolitseks tema eest tütar.

3. Eestkosteasutuse arvamusest ( tl.29) nähtuvalt on T.U mäluhäired süvenenud oluliselt

kaks aastat tagasi. Ta eksis linnas ja ei leidnud koduteed. Vajab abistamist isikliku

hügieeni toimingute teostamisel, riiete ja voodi korrashoiul, toiduvalmistamisel. Ta ei ole

võimeline aru saama vestluse sisust ja temaga ei ole võimalik vestlust arendada. Ei ole

võimeline aru saama dokumendi ja raha sisulisest väärtusest. Arvestades eeltoodut,

avalduses toodut ning G.T. kohtuistungil antud seletusi ja vestlust T.U. ga, leiab kohus, et

T.U. l on piiratud teovõime.

4. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud

teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4

kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste

täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud

teovõimega isiku soovi.

5. G.T. palub määrata T.U. eestkostjaks ennast ning on andnud selle kohta ka kirjaliku

nõusoleku (tl 12). Eestkosteasutus on arvamusel, et G.T. sobib oma isiksuslike omaduste

poolest olema T.U. eestkostjaks. Kohtule teadaolevalt puuduvad PkS §-s 96 sätestatud

asjaolud, miks G.T. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et T.U.

eestkostjaks tuleb määrata tema tütar G.T.

6. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele

asjaoludele ning ekspertide arvamusele, et T.U. eestkoste kestvus peab olema eluaegne

(tl 24), peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle

hiljemalt 16.04.2010. G.T. ning eestkosteasutus on eestkostja määramisega kolmeks

aastaks nõus.

7. Eksperdid leiavad, et T.U. vajab igakülgset eestkostet (tl 24). Arvestades ekspertide ja

eestkosteasutuse arvamusi ning G.T. pool kohtuistungil antud seletust, leiab kohus, et

eestkoste tuleb seada T.U. kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb

lugeda, et T.U. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab

hääleõiguse. Ka eestkosteasutuse esindaja leiab, et T.U. lt tuleb valimisõigus ära võtta.

8. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi

kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik