Legislator Case Law & Legislation
2-06-22967/1 AI generated

2-06-22967/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-06-22967/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt OÜ-lt AS kasuks võlgnevus kokku 133 180 krooni sh põhivõlgnevus summas Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Legislator headnote

AI generated

2-06-22967/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 104 138 krooni. Lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja viivist põhiosani, seega 98 787,43 kroonini.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.04.2007.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-22967

Tsiviilasi, hageja nõue

AS hagi OÜ vastu võla nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS

hageja esindaja EL

kostja OÜ

Istungi toimumise aeg

Istungil osalesid

10.04.2007.a.

Hageja esindaja Eva Laks

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt OÜ-lt AS kasuks võlgnevus kokku 133 180 krooni sh põhivõlgnevus summas

88 787 kr ja viivis summas 44 393 kr.

3. Jätta menetluskulu kogu ulatuses kostja kanda.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest

lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

esitas AS hagi OÜ vastu 98 787 krooni põhivõla ja viiviste nõudes.

Kostja OÜ tellis hagejalt AS-lt arvuteid ja arvuti seadmeid kokku summas 40 400,43 krooni. Kostja arvetes

ettenähtud tähtaegade jooksul arveid ei tasunud. Sellest hoolimata sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu ,

mille kohaselt hageja müüs kostjale järjekordselt arvuteid ja arvutiseadmeid.

Kostja on rikkunud müügilepingu kohustust: on tasunud kauba eest hagejale osaliselt ning on jätnud tasumata

98 787,43 krooni.

Kostja on käesolevaks hetkeks omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisel langenud viivitusse tulenevalt VÕS §

113 lg 1. Seega mainitud võlgnevusele lisandub kohustuse mittetäitmisest tulenev viivis 0,2% päevas. Viivis on

104 138 krooni. Lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja viivist põhiosani, seega 98 787,43 kroonini.

toimunud kohtuistungil palus hageja esindaja arvata põhivõlast mahakostja poolt menetluse käigus hageja

arvele tasutud 10 000 krooni. Seega jääb põhinõudeks 88 787 krooni ning hageja alandab viiviseid poole võrra ja

palub kostjalt välja mõista viivised summas 44 393 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Tunnistab hageja nõuet

osaliselt summas 38033 kr.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus on menetlusdokumendi kätte toimetanud kostjale TsMS § 318 lg 2. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku

või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule

esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kui käesolevas osas sätestatud kättetoimetamise muid

viise järgides ei ole võimalik seaduslikule esindajale menetlusdokumenti kätte toimetada, toimetatakse dokument

kätte avalikult käesoleva seadustiku §-s 317 sätestatu kohaselt. Antud juhul on menetlusdokumendid kätte antud

kostja esindajale isiklikult allkirja vastu .

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu

nõudmistele vaatamata kohtuistungile ilmunud.

Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist,

teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on

seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja 2, § 82 lg 7, § 208 lg 1.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel

tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui

lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse

täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka

võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga

on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või

müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub

müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 133 180 krooni, millest

põhivõlg moodustab 88 787 krooni ja viivis 44 393 krooni.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS § 138 lg 1, lg 2, § 144 p 1, § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. AS-il on

õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega

kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 2).

Kohus selgitab, et kaja esitamisel peab see vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb

kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon,

välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas

menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt

kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

Kautsjon tasutakse Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või

221013921094 Hansapangas, viitenumbriks märkida 3100057358.

TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale

määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi

vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel.

Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust

lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels

Kohtunik