3-07-368/4 · Tallinna Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ivo Pilving, Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-368 Haldusasi O.G kaebus Loksa Linnavolikogu 1. septembri 2006. a otsuste nr 32 ja 33 ning 9. veebruari 2007. a otsuste nr

9 ja 10 tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2007. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus O.G määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2007. a määrus Loksa Linnavolikogu

1. septembri 2006. a otsust nr 32 ja 9. veebruari 2007. a otsust nr 9 puudutavas osas. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Loksa Linnavolikogu 1. septembri 2006. a otsusega nr 32 avaldati umbusaldust volikogu esimehele O. G. Sama volikogu sama kuupäeva otsusega nr 33 loeti volikogu esimeheks valituks R. H. Sama volikogu 9. veebruari 2007. a otsusega nr 9 avaldati Loksa Linnavolikogu esimehele O. G taas umbusaldust. Sama volikogu 9. veebruari 2007. a otsusega nr 10 loeti R. H teistkordselt valituks volikogu esimeheks.

2. O. G kaebuses palutakse tuvastada volikogu eelpoolnimetatud otsuste tühisus.

3. Tallinna Halduskohtu 19. märtsi 2007. a määrusega tagastati kaebus läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku, HKMS § 11 lg 4). Kohtu põhjendused:

a) Kaebus on esitatud kaebaja kui linnavolikogu liikme väidetavalt rikutud õiguste kaitseks. Tegemist on haldusorgani sisese vaidlusega. Selline vaidlus ei kuulu lahendamisele halduskohtus. HKMS § 7 lg-s 1 märgitud kaebeõigus ei hõlma vaidlusi, mis tekivad avaliku võimu kandja siseselt tema organite või nende erinevate osade vahel. Kui vaidlus ei puuduta voliko-

3-07-368 2(2) gu liikme isiklikke huve või subjektiivseid õigusi, vaid ametialaseid probleeme, ei ole vaidluse lahendamine halduskohtus võimalik.

b) Volikogu sisest vaidlust on kaebajal võimalik lahendada volikogu tegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Kaebaja saab taotleda volikogu ees otsuse uuesti läbivaatamist või pöörduda maavanema poole järelevalve teostamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3. O. G määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja kohustada Tallinna halduskohut võtma kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused:

a) Isik võib taotleda haldusakti või toimingu tühisuse kindlakstegemist, kui tal on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi eeldab isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusaktiga. Teiseks peab tuvastus andma isikule mingisuguse eelise. Kaebajal on vaidlustatud otsustega isiklik puutumus. Nii umbusalduse avaldamine kui teise isiku volikogu esimeheks valimine takistavad kaebajal volikogu esimehe ülesannete täitmist. Otsused rikuvad kaebaja õigust saada volikogu esimehe tasu ja kompensatsiooni kohustuste täitmisega seotud kulude eest.

b) Põhja Politseiprefektuur on algatanud kaebaja vastu väärteosasja seoses majanduslike huvide deklaratsioonide hoidmisega. Prefektuur väidab, et kaebaja hoidis alates septembrist 2006 ilma pädevuseta Loksa linna majanduslike huvide deklaratsioone. Seega on kaebajal põhjendatud huvi tuvastada, et ta oli septembris 2006 volikogu esimees ja et tal oli õigus hoida deklaratsioone.

c) Otsuste tühisuse tuvastamine aitab kaebajat tema õiguste edasisel kaitsel, sealhulgas volikogu esimehe tasu maksmise nõudes ja kulutuste kompenseerimise nõudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab kaebaja kui linnavolikogu liikme umbusaldamise vaidlustamist. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46 lg-le 3 mõjutab volikogu esimehele umbusalduse avaldamine ka tema teenistussuhet linnaga, mitte ainult tema õigusi volikogu liikmena. Seega puudutab vaidlus umbusaldamise üle ka kohaliku omavalitsusüksuse ja umbusaldatava esimehe kui üksikisiku avalik-õiguslikku suhet ning selline vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse, kui volikogu esimees töötas palgalisel ametikohal, st esimehele maksti KOKS § 22 lg 1 p 21 kohaselt töötasu. Halduskohus pole kontrollinud, kas kaebajale maksti töötasu. Seega on halduskohus leidnud ennatlikult, et vaidlus

1. septembri 2006. a otsuse nr 32 ja 9. veebruari 2007. a otsuse nr 9 üle ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohus ei ole jätnud kaebust läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Seepärast ei anna ringkonnakohus hinnangut, kas kaebajal on tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi.

5. Volikogu uue esimehe valimise otsus ei puuduta kaebaja, vaid uue esimehe õigussuhet kohaliku omavalitsusüksusega. Kui kaebajale ei ole kehtivalt umbusaldust avaldatud, ei too uue esimehe valimine iseenesest kaasa kaebaja teenistussuhte lõppemist. Seega on kaebaja ja volikogu vaheline vaidlus uue esimehe valimise üle organisisene vaidlus, mida ei saa käsitada HKMS § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud avalik-õigusliku vaidlusena. Järelikult ei kuulu kaebuse läbivaatamine 1. septembri 2006. a otsuse nr 33 ja 9. veebruari 2007. a otsuse nr 10 osas halduskohtu pädevusse.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus