2-06-2226/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

09. aprill 2007. a, tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-2226 Tsiviilasi AS hagi RL vastu võlgnevuse 1928,24 krooni ja viivise 54,61 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS (reg.kood XXX, asukoht XXX), hageja esindaja RR Kostja: RL(reg.kood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg

15. märts 2007. a Kohtuistungil osalejad hageja esindaja RR RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista RL`lt võlgnevus 1982,85 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks krooni ja 85 senti), mis koosneb põhivõlast 1928,24 (üks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa krooni ja 24 senti) ja viivisest 54,61 (viiskümmend neli krooni ja 61 senti) AS kasuks. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud: riigilõivu ja hageja esindaja kulu kannab kostja RL. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415). Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumbriga XXX.

Hagi aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08 01 2003 a liitumislepingu mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub teenuste kasutamise üldtingimustega. Üldtingimuste p 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile. Üldtingimuste p 5.13 kohaselt võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,15% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1928,24 krooni ja viivised 54,61 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140,00 krooni ja õigusabi kulud 99,10 krooni.

Kostja vastuväited Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Menetluse käik Hageja 15.03.2007. a määratud kohtuistungile ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule teatanud ei ole. Samuti ei ilmunud kostja istungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kohus kutsus kostja kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 408 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. Kohus leiab, et hagi tuleb lahendada sisuliselt. Kohus, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid 08.01.2003. a liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Nimetatud lepinguga võttis kostja endale lepingus ja üldtingimustes märgitud õigused ja kohustused. Kohus asub seisukohale, et kostja on saanud teenust ja on kohustatud selle eest tasuma. Kostja ei ole vaidlustanud teenuse saamist. Kostja kohustus lepingu sõlmimisel õigeaegselt tasuma esitatud arved. Kostja arveid ei tasunud. Arved saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile XXX. Kostja aadressi muutmisest hagejat ei teavitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1928,24 krooni ja viivised 54,61 krooni. TsMS 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Maie Seppo kohtunik