2-06-38616/10 · 2-06-38616/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Legislator headnote

AI generated

2-06-38616/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606, täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse tegemise aeg ja

koht

13.aprill 2007. a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia

Tsiviilasja number

2-06-38616

Tsiviila

Tsiviilasisisisi

G L hagi H L vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G L (isikukood xxxx, elukoht xxxx ),

esindaja volikirja alusel M K (isikukood xxxx, elukoht

xxxx).

Kostja: H L (isikukood xxxx, elukoht xxxx).

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

Kohtuistungi

toimumise

aeg

12.04.2007.a.

Istungil osalesid

hageja

hageja esindaja

esindaja

esindaja ja kostja

ja kostja

Resolutsioon:

Resolutsioon: h

h

hagi rahuldada

agi rahuldada

agi rahuldada osaliselt.

osaliselt.

Välja mõista

Välja mõista H L

L

L ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) G L

L

L ’le

’le

’le (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) alates

alates

18.12

12.2006.a.

.2006.a.

.2006.a. kuni

kuni

kuni G L

L

L õpingute lõppemiseni

õpingute lõppemiseni

õpingute lõppemiseni xxxx

xxxx

xxxx elatis igakuise elatusrahana

elatis igakuise elatusrahana

1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni

800 (üks tuhat kaheksasada) krooni

800 (üks tuhat kaheksasada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

Välja mõista

Välja mõista H L

L

L ’lt

’lt

’lt (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse

riigilõivu katteks riigituludesse 1

1 25

(üks tuhat

üks tuhat

üks tuhat kakssada viiskümmend

kakssada viiskümmend

kakssada viiskümmend) krooni.

) krooni.

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS

Riigilõivu tasumiseks on avatud rahandusministeeriumi pangakontod AS-s SEB

s SEB

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS

Eesti Ühispank nr. 10220034796011 ja AS-s Hansapank konto nr. 221023778606,

s Hansapank konto nr. 221023778606,

viitenumber mõlemal juhul 290007

viitenumber mõlemal juhul 2900072136

2136

2136.

Riigilõivu

Riigilõivu tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

tasumine otsuse jõustumisele järgneva 14 päeva jooksul ja sellekohase

maksedokumendi kohene esitamine maakohtu kantseleile, välistab riigilõivu nõude

täitmisele pööramise Täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.

Kohtuotsuse peale

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul

30 päeva jooksul kohtu

kohtu

kohtuotsuse

otsuse

otsuse kättetoimetamise

kättetoimetamise

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

päevale järgnevast päevast arvates.

I. Asjaolud, hageja nõue.

Lääne-Viru Maakohtu otsusega nr. 2-176/05 on kostjalt hageja ülalpidamiseks

välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 2 000 krooni kuus hageja ema E L

kasuks. Hageja sai 23.08.2006.a., täisealiseks, kuid õpib jätkuvalt xxxx 12-ndas

klassis. Kostja pole hagejat toetanud, vaid asus maksma kohtuotsusega

väljamõistetud elatise võlgnevust. Hageja ei oma mingit sissetulekut ja on oma ema

ülalpidamisel. Ema töötasu on umbes 5 000 krooni kätte. Peres elab veel hageja

xxxx.a. sündinud õde L L , kes õpib 8-ndas klassis. Kostja töötab xxxx ja tema töötasu

peaks olema 13 000 krooni ringis. Ainult ema sissetulekuga ei ole võimalik toime tulla.

Pealegi tekivad suured kulutused ka kooli lõpetamisega 2007.a. juunikuus. Hageja

palub kostjalt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, s.o. 30.06.2007.a. välja mõista elatis 2

000 krooni kuus.

Hagi on esitatud PKS §-de 60 lg. 2 ja 61 lg. 4 alusel. Hageja soovib asja arutamist

kohtuistungil.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule saadetud kirjalikus vastuses leiab, et menetlus asjas tuleb

lõpetada, sest kostja soovib ise oma tütart aidata vastastikuse kokkuleppe alusel.

Kostja leiab, et hageja väljaminekud kuus 4 200 krooni on põhjendamatult suured.

Eluliselt ei ole esmatähtis autojuhikursustel käimine, pealegi on autokool lõpetatud ja

juhtimisõigus käes. Kostja kinnitab, et on nõus ka edaspidi aitama katta autokooliga

seotud kulutused nagu ta seda tegi vanemate tütarde puhul. Kostja leiab, et ka

mobiiltelefon ei ole eluliselt vajalik ning inimene peab oskama arvestada oma kulutusi

nii, et see ei häiriks olulisi vajadusi. Pealegi pole hagejaga ikkagi telefonitsi võimalik

rääkida, sest telefoni võtab alati E L , kes teatab, et tütar ei räägi isaga. Kostja on

nõus tasuma kohtukulud, kuna hagejal oma sissetulek puudub. Kostja on nõus asja

kirjaliku menetlusega.

III. Asja kohtulik arutelu.

Kohtuistungil jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde ja soovib, et elatise

väljamõistmist 2 000 krooni kuus kuni hageja poolt kooli lõpetamiseni. Hageja

esindaja leiab, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud, kostjal on piisav sissetulek, et

sellest maksta nõutavat elatist. Kostjal on kaks korterit, millele ta teeb kulutusi, selle

asemel et üks korter maha müüa. Kostja poolt enda väljanägemise parandamiseks

tehtud kulutusi hageja esindaja paratamatuteks ei pea, leiab, et tütre heaolu on

tähtsam kui kostja hambad. Hagejal pole mingeid sissetulekuid, ta elab ema juures,

kes katab kõik igapäevaeluks vajalikud kulud.

Kostja leiab, et hagi ei ole tütre enda tahe, selleks on tütart mõjutanud ema.

Suhted peres on rikutud, sest ema korraldab ka täisealise tütre eest tema elu. Tütrega

rääkida ei saanud, sest ema seda ei võimaldanud, ometi oleks saanud tütart aidata

ilma kohtusse pöördumiseta. Kostja selgitab, et tal on neli tütart, ta on kõiki aidanud

oma võimaluste piires, vanemad tütred teatasid enne, kui hakkasid juhilubasid

taotlema, aga hageja sellest ei teavitanud. Järelikult oli tal piisavalt raha, et need

kulutused teha. Lõpukleit ja kooli lõpetamisele tehtavad kulutused ei pea käima

ülejõu. Kostja seletab, et eelmise kohtuotsuse põhjal jäi võlg kummalegi tütrele 9 000

krooni lisaks igakuisele väljamõistetud elatisele 2 000 krooni kummalegi. Hageja osas

lõppes igakuine elatusraha maksmine 2006.a. augustis ja detsembriks sai makstud ka

elatuse võlgnevus. Noorimale tütrele on alates aprillikuust vaja jätkuvalt maksta

elatise võlgnevust 5 000 krooni ja igakuist elatusraha 2 000 krooni. Seni on makstud

nõnda, et noorimale 3 000 krooni kuus ja hagejale 1 500 krooni, sest rohkem lihtsalt ei

jätku. Kostja leiab, et enda väljanägemise parandamiseks tehtud kulutused olid

paratamatud, sest töötades praegusel ametikohal on oluline, milline väljanägemine

on, vastasel juhul tuleb leida muu töökoht. Kostja selgitab, et on alates

detsembrikuust maksnud hagejale 1 500 krooni kuus ja et on selle summaga nõus.

III

III. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud.

Vastavalt PKS §-le 60 lg. 1 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal

ja lg. 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja

jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal

ülal pidama. Hageja elab ema juures ja on saanud täisealiseks gümnaasiumis

õppimise ajal. PKS § 63 kohaselt elatise täisealiseks saanud isikule mõistab kohus

välja selle isiku nõudel lähtudes §-s 61 sätestatust. Seega, arvestades vanema varalist

seisundit ja lapse ehk hageja vajadusi. Hageja soovib elatusraha igakuiselt 2 000

krooni.

Kohus, kuulanud ära poolte väited ja vastuväiteid ning hinnanud asjas

esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt

ning kostjalt elatis hageja kasuks välja mõista igakuise elatusrahana 1 800 krooni

kuus. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal oli

kuupalga alammäär 3 000 krooni ja pool sellest 1 500 krooni. Asja arutamise ajal on

miinimumpalk 3 600 krooni, millest pool on 1 800 krooni. Hageja on oma vajadustena

arvestanud umbes 4 200 krooni ja sissetulekuna lastetoetuse 300 krooni. Kuna hagi on

esitatud ainult ühe vanema vastu, siis tuleb eeldada, et samaväärses summas kostjalt

nõutava summaga on hagejal võimalik esitada hagi ka teise vanema ehk ema vastu.

Seda tehtud ei ole. Järelikult katab ema hageja vajadusest poole ilma kohtulahendita.

Oma vajaduste arvestamisel on hageja märkinud igakuiste vajaduste hulka autokooli

700 krooni kuus ja gümnaasiumi lõpetamisega seotud kulud 400 krooni kuus. Kostja

neid kulutusi põhjendatuks ei pea. Kohus on seisukohal, et see summa, mis

suurendab hageja arvestuslikke vajadusi kuus 1 100 krooni, ei ole käsitletav

ülalpidamiseks vajaliku summana, sest elatusraha ei ole mõeldud sissetuleku

allikaks ega tehtud kulutuste katmiseks. Autokoolile tehtud kulutused on tehtud

ühekordselt ja hageja erihuvide rahuldamiseks. Kostja selgitusest tuleneb, et koolis

käimiseks hageja autot ei vaja. Gümnaasiumi lõpetamise kulud saavad eeldatavalt

tulla ja olla seotud vaid mingi sündmuse saabumisega ega ole jagatavad eelnevate

kuude ülalpidamiskuludesse. Seega jääb hageja vajaduste tegelikuks summaks 4 200

– 1 100 = 3 100 krooni. Sellest on kaetud 300 krooni hageja sissetuleku arvelt.

Järelikult on piisav, kui kostja maksab elatusrahana seadusega sätestatud

elatusraha 1 800 krooni kuus. Kuna muus osas kostja hageja kulutusi ei vaidlusta,

siis jätab kohus tähelepanuta hageja esindaja väiteid selle kohta, et lapsevanemale

peab lapse heaolu olema tema enda tervisest tähtsam ning et laste heaolu tõstmiseks

tuleks üks korteritest maha müüa. Hinnates kostja varalist seisundit, kohus tõdeb, et

kostja rahaliste kohustuste koormus kostja sissetulekuga kõrvutades ei põhista

elatise väljamõistmist igakuise elatusrahana väiksemas summas kui seadusega

kehtestatud miinimummäär ega eelda kohe ka vara müümise vajadust.

Vastavalt PKS §-le 70 lg. 1 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes

hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 18.12.2006.a. Esitatud tõenditest nähtub,

et kostja on maksnud 2006.a. detsembrikuu eest 1 500 krooni, kuigi hagi on esitatud

18.12.2006.a. 1 800 kroonise elatusraha puhul on alates 18.12.2006.a. kuni kuu lõpuni

makstav summa 820 krooni ja 40 senti, millest tulenevalt edasiste kuude elatusraha

katteks jääb veel 679 krooni ja 60 senti. Et elatusraha on hagejale makstud 2007.a.

nelja kuu eest ja igas kuus 1 500 krooni, siis jääb kostjal tasuda 2007.a. märtsikuu ja

aprillikuu eest võlgnevusena kokku 520 krooni ja 40 senti.

TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 129 lg. 2 järgi „Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle

peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise

kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse

korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.“ Seega on hagihind 9x 1 800 =

16 200 krooni, millelt vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 on tasumisele kuuluv

riigilõiv 1 250 krooni. Kuna hageja oli riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 kohaselt hagi

esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb 1 250 krooni mõista kostjalt

välja riigilõivu katteks riigituludesse.

TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 63, TsMS §-de 129, 162, 441-442, 632

nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 17. mail 2007.a

17. mail 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-06-38616/10 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text