2-05-9867/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohus

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Harju Maakohus

Meelis Eerik

Otsuse avalikult teatavaks 03.04.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-05-9867 (endine nr 2/254-21503/05)

OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX) hagi MO(O , isikukood

XXX, elukoht kohtule teadmata) vastu 1 110,42 krooni saamiseks

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista MO1110,42 (üks tuhat ükssada kümme krooni ja 42 senti) krooni

OÜA kasuks.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜA kohtutäituri tasu 295,00 (kakssada

üheksakümmend

viis)

krooni

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXX

Hansapangas.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta MO kanda.

2. Välja mõista MO kohtukulud 216,10 (kakssada kuusteist krooni ja 10 senti) krooni

OÜA kasuks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva

jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Otsus ei ole kaevatav kohtutäituri tasu tagastamise osas.

Asjaolud

29.06.2005 esitas OÜA hagi MO vastu 1 110,42 krooni saamiseks.

Kohtu poolt kostjale saadetud hagiavaldus koos lisadega hagiavalduses näidatud aadressilt

XXX,

mis

on

ka

Rahvastikuregistris

ning

Haigekassa,

Kodakondsus-

ja

Migratsiooniameti, Maksu- ja Tolliameti andmebaasis sisalduv elukoht, on kohtule tagastatud

märkega: ei ela antud aadressil. Kohtule ei ole teada kostja teisi võimalikke kontaktaadresse.

Ka politseile on kostja asukoht teadmata. Kohtutäituri kaudu materjalide edastamine ei

õnnestunud. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et

menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole

taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks

tagaseljaotsuse.

Kohtu

põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus,

hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse Õigusliku põhjenduse,

leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel 07.04.1998 sõlmitud Q-GSM lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud

kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud

asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse

senikehtinud seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva

kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud

tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK

§ 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks

vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt

esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja

ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti

viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust

protsendimäära. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 1 110,42 krooni,

millest põhivõlg moodustab 555,21 krooni ja viivised 555,21 krooni ning mida kostja ei ole

vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

§-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 Ig-st 1 ja §

61 lg 1 p-st 1. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt

välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi

puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi

rahuldamata jäetud osast kostjale.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 1 110,42

krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub

hagi esitamisel tasutud riigilõiv 105,00 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise

kulu 100,00 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 11,10 (1 110,42 x 1

%) krooni, kogusummas 216,10 krooni hageja kasuks.

OÜAon tasunud 02.03.2006 maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295,00 krooni

arvelduskontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „M

O 2-05-9867 kohtutäituritasu". Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295,00 krooni tuleb

hagejale tagastada, kuna kohtutäitur ei ole kostjale hagimaterjale kättetoimetanud ja kohus

ei ole kohtutäiturile tasu välja maksnud.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud

korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja

arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas

SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr

22101392109A), mõlemal viitenumber 3100057358.

Meelis Eerik

Kohtunik