2-05-9708/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedmärkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris märgitud aadressilt xxx, mis on ka kohtule märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja
Legislator headnote
AI generated2-05-9708/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Rahvastikuregistris märgitud aadressilt xxx, mis on ka kohtule märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Tagaseljaotsus)
Kohus
Kohtunik
Harju Maakohus
Meelis Eerik
Otsuse avalikult teatavaks 03.04.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus
tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
Tsiviilasi
2-05-9708 (endine nr 2/254-16995/05)
OÜA(registrikood xxx, asukoht xxx) hagi V Š (Š , isikukood
xxx, elukoht kohtule teadmata) vastu 4 399,94 krooni saamiseks
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista V Š 4 399,94 (neli tuhat kolmsada üheksakümmend üheksa krooni ja 94
senti) krooni OÜA kasuks.
3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada OÜA kohtutäituri tasu 295,00 (kakssada
üheksakümmend viis) krooni arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Hansapangas.
4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Kohtukulude jaotus
1. Kohtukulud jätta V Š kanda.
2. Välja mõista V Š kohtukulud 563,00 (viissada kuuskümmend kolm) krooni OÜA
kasuks.
Edasikaebamise kord
Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva
jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise
päevast.
Otsus ei ole kaevatav kohtutäituri tasu tagastamise osas.
Asjaolud
29.06.2005 esitas OÜA hagi V Š vastu 4 399,94 krooni saamiseks.
Kohtu poolt kostjale saadetud hagiavaldus koos lisadega hagiavalduses näidatud aadressilt
xxx , mis on ka Haigekassa andmebaasis sisalduv kostja elukoht, on kohtule tagastatud
märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris märgitud aadressilt xxx, mis on ka
Maksu- ja Tolliameti andmebaasis sisalduv kostja elukoht, on hagimaterjalid tagastatud
kohtule märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja
abikaasa V Š , kelle aadressile xxx saadetud hagimaterjalid tagastati kohtule hoiutähtaja
möödumisel. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadressilt xx,
tagastati hagimaterjalid kohtule hoiutähtaja möödumisel. Samuti on politsei ja kohtutäitur
tuvastanud, et kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Aadressilt xxx on materjalid
kohtule tagastatud märkega: hoiutähtaja möödumisel. Kohtule ei ole teada kostja teisi
võimalikke kontaktaadresse. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud
väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et
menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud.
Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole
taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks
tagaseljaotsuse.
Kohtu
põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi
rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui
kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui
hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus,
hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse,
leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
Poolte vahel 04.04.1999 sõlmitud Q-GSM lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud
kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning
võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud
asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse
senikehtinud seadust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 3 kohaselt on kestvusleping püsiva
kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele suunatud leping. Kuni 01.07.2002 kehtinud
tsiviilkoodeksi (TsK) § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingutest või muudest alustest. TsK
§ 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks
vastavalt seaduse või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt
esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja
ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse
täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti
viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust
protsendimäära. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse
täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise
kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi
(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise
määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse
protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne
viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub
seitse protsenti aastas. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 4 399,94 krooni,
millest põhivõlg moodustab 2 199,97 krooni ja viivised 2 199,97 krooni ning mida kostja ei
ole vaidlustanud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse
§-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse
menetluskulude
jaotamisele
ja
nende
kindlaksmääramisele
seni
kehtinud
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 Ig-st 1 ja §
61 lg 1 p-st 1. Vastavalt TsMS § 60 Ig-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on
otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.
Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt
välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi
puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi
rahuldamata jäetud osast kostjale.
Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus kokku summas 4 399,94
krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub
hagi esitamisel tasutud riigilõiv 420,00 krooni, väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise
kulu 100,00 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 43,00 (4 399,94 x 1
%) krooni, kogusummas 563,00 krooni hageja kasuks.
OÜAon tasunud 11.05.2006 maksekorraldusega kohtutäituri tasu 295,00 krooni
arvelduskontolt
nr
xxxxxxxxxxxxx
Hansapangas
Rahandusministeeriumi
arvelduskontole nr 221013921094 Hansapangas, viitenumbriga 3100057358, selgitusega „V
S 2-05-9708 kohtutäituritasu". Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295,00 krooni tuleb
hagejale tagastada, kuna kohtutäitur ei ole kostjale hagimaterjale kättetoimetanud ja kohus ei
ole kohtutäiturile tasu välja maksnud.
TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud
korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab
kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja
arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas
kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli
mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas
SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr
22101392JjQ£4), mõlemal viitenumber 3100057358.
Meelis Eerik
Kohtunik