3-07-346/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1 3-07-346

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04.2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-346 Haldusasi KÜ Veeru 4, KÜ Veeru 8, KÜ Keemikute 15, KÜ Kallasmaa 3, KÜ Nurga 7, KÜ Ringi 11, KÜ Ringi 56, KÜ Ringi 60, KÜ Kellamäe 3, KÜ Kellamäe 2, KÜ Keemikute 17 ja KÜ Keemikute 22 kaebus Maardu Linnavalitsuse (Maardu LV) 10.01.2007 korralduse nr 1 tühistamiseks ja Maardu LV kohustamiseks kaebajate avalduse uueks läbivaatamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 29.03.2007 Menetlusosalised Aleksei Smelov – kaebajate volitatud esindaja; Tiiu-Ann Kaldma – vastustaja Maardu LV volitatud esindaja. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 12.04.2007 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud Kaebajad esitasid 21.12.2006 Maardu LV-le taotluse nende lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. Maardu LV 10.01.2007 korraldusega nr 1 jäeti kaebajate 21.12.2006 taotlus rahuldamata.

Kaebajad esitasid halduskohtule kaebuse Maardu LV 10.01.2007 korralduse nr 1 tühistamise nõudes ja kaebajate taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes.

2 Kaebuse sisu Kaebajad korraldavad oma jäätmekäitluse ise, omades selleks vastavaid tehnikaid ja jäätmemahuteid. Jäätmevaldajate jäätmemahutid ja nende tühjendussagedused vastavad Maardu linnas kehtivatele nõuetele ning jäätmekäitluse kulud on mitu korda madalamad kui Maardu LV poolt kinnitatud jäätmete vedajal. Lähtudes korteriühistuseadusest on korteriühistu korteriomanike, so füüsiliste isikute esindajaks. Korteriomanike poolt on loodud mittetulundusühing ühiseks majandamiseks ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks. Sellest lähtudes on kaebajad seisukohal, et taotlejad ei pea omama jäätmekäitlusluba. Jäätmekäitlust korraldavad taotlejad MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus kaudu, kelle liikmeteks taotlejad on. MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus omab vastavat lepingut AS-iga Tallinna Prügila ning tema kasutuses on nõuetekohane auto olmeprügi kogumiseks ja vedamiseks (Skania, reg nr 489 ATG). Seega on jäätmevaldajad seisukohal, et nemad korraldavad jäätmekäitlust jäätmeseaduse (JäätS) tähenduses ja nõuetele vastavalt oma jõududega. Kaebajad leiavad, et oma korraldusega rikub vastustaja kaebajate õigust korraldada jäätmekäitlust ise soodsamatel tingimustel. Kaebajad on seisukohal, et ei ole õige vastustaja arvamus, et korteriühistule on vaja jäätmeluba, kuna sellisel juhul ei oleks üldse vaja esitada taotlust korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks (JäätS § 69 lg 41). Kaebajate taotlus on täiesti põhjendatud ning vastustajal puudus õigus jätta taotlus rahuldamata. Kaebajate taotlus on põhjendatud JäätS § 69 lg 4 ja § 73 lg 4 p 1 alusel. Maardu Linnavolikogu 30.05.2006 määrusega nr 109 kinnitatud „Maardu linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise korra“ p 7.5 kohaselt peab jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise taotluse tagasilükkamine olema põhjendatud. Kaebajate arvates on korraldus põhjendamata.

Vastustaja Maardu LV vastulause ja taotlus Vastustaja leiab, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel. Maardu LV 28.09.2006 korraldusega nr 442 tunnistati korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel edukaks pakkumiseks Adelan Prügiveod OÜ pakkumine. Konkursi võitjaga sõlmiti vastav leping ning Harjumaa keskkonnateenistus väljastas ettevõtjale Adelan Prügiveod OÜ jäätmeloa. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldajaks on JäätS § 69 lg 2 kohaselt ka korteriühistu. Seega on kaebajad jäätmevaldajad, kellele laieneb korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustus. Alates korraldatud jäätmeveo rakendumisest Maardu linna haldusterritooriumil puudub kaebajatel õigus iseseisvalt jäätmekäitlust korraldada. Kaebajate taotluse menetlemise käigus selgusid järgmised asjaolud: l) kaebajatel endil puuduvad vahendid ja tehnika jäätmete käitlemiseks; 2) kaebajad annavad oma jäätmed käitlemiseks üle teisele juriidilisele isikule (MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus), kelle majandustegevuseks see on; 3) Kaebajatel endil ning juriidilisel isikul, kellele kaebajad jäätmeid üle anda kavatsevad, puudub vastavaks tegevuseks jäätmeluba JäätS § 73 mõttes. JäätS § 69 lg 4 sõnastusest tulenevalt on mitteliitunuks lugemine kohaliku omavalitsuse õigus, mida rakendatakse erandkorras, st eriliste asjaolude esinemisel, mitte aga soodustus, mida omavalitsus peab võimaldama igaühele, kes vaevub vastava taotluse esitama. Kaebajatel endil puuduvad mistahes vahendid jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks vastavalt JäätS § 28 lg-tele 1 ja 2. MTÜ-1 Maardu Korteriühistuhooldus jäätmeluba puudub, JäätS § 73 lg 2 p 6 alusel on luba aga nõutav. Tulenevalt eeltoodust ei saa kaebajate taotluses kirjeldatud jäätmekäitlust pidada jäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks. Kaebajatel puudub õigus korraldada jäätmekäitlust soodsamatel tingimustel, kui sellega kaasneb jäätmekäitlusnõuete rikkumine. Taotlejale tekkiv majanduslik kasu ei saa olla seaduserikkumise õigustuseks. Taotlejad on leidnud, et nende suhtes tuleb kohaldada JäätS § 73 lg 4 p 1, ehk korteriühistuid tuleb käsitleda samuti kui füüsilisi isikuid. Vastustaja sellise

3 arvamusega ei nõustu. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik ning JäätS § 73 lg 4 p 1 korteriühistutele ei laiene. Ka puudub korteriühistul kodumajapidamine JäätS mõttes, jäätmete üleandmine käitlemiseks juriidilistele isikutele ei ole samastatav jäätmete käitlemisega kodumajapidamises. Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

JäätS § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja ka korteriühistu. Vastavalt §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele on kaebajad jäätmevaldajaks JäätS tähenduses. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Lg 2 sätestab, et jäätmeid üleandev isik peab olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel antud keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba), mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Vastavalt § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. § 67 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat.

Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Eelmärgitud säte ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada JäätS seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige "saastaja maksab" põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veo- kui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid).“

4 Eeltoodud sätetest ja neile seletuskirja poolt antud selgitustest saab kohus järeldada, et seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks kõigile jäätmevaldajaile tiheasutusaladel ning seda otse seadusest tulenevalt.

Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Eelnevast nähtuvalt peab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise ja tegema seda nõuetekohaselt. Kaebajad esitasid avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliitnuks lugemiseks põhjusel, et nad korraldavad oma jäätmekäitlust ise ja see tuleb neile odavam kui korraldatud jäätmeveo teenust kasutades. Nõuetekohaseks jäätmekäitluseks peavad kaebajad oma jäätmete üleandmist MTÜ-le Maardu Korteriühistuhooldus, kes omab lepingut AS-iga Tallinna Prügila ja kelle kasutuses on nõuetekohane auto olmeprügi kogumiseks ja vedamiseks. Kohtu arvates on vastustaja õigustatult keeldunud kaebajatele loa andmisest korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks, kuivõrd kaebajate jäätmekäitlust ei saa kuidagi pidada JäätS- ga kooskõlas olevaks. JäätS § 13 kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. Jäätmekäitlejaks JäätS tähenduses ei ole konkreetsel juhul mitte kaebajad, vaid MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus, kellele kaebajad oma jäätmed käitlemiseks üle annavad. JäätS § 73 lg 2 p 6 kohaselt on jäätmeluba vajalik olmejäätmeveoks majandus- või kutsetegevusena. Mingil juhul ei ole MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest JäätS § 73 lg 4 p 1 alusel kui füüsiline isik, Kuna MTÜ Maardu Korteriühistuhooldus on juriidiline isik, kes osutab kaebajatele teenust majandustegevusena ning saab selle eest tasu. Seega käitlevad kaebajad praegu oma jäätmeid otseses vastuolus JäätS § 28 lg-te 1 ja 2 nõuetega, rikkudes nõnda seadust. Vastustaja on täiesti põhjendatult jätnud kaebajate taotluse rahuldamata.

Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi jäätmekäitlusteenuse ostmise võimalikkus soodsamatel tingimustel, võrreldes korraldatud jäätmeveoga, ei saa olla seaduserikkumise õigustuseks. Soodsam hind ilmselt tulenebki just asjaolust, et täidetud ei ole kõik JäätS-ga kehtestatud nõuded. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajate poolt esitatud kaebuse rahuldamise korral tekiks olukord, mis muudaks sisuliselt mõttetuks JäätS-s sätestatud korraldatud jäätmeveo regulatsiooni. Sellisel juhul võiks iga jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas loobuda konkursi võitnud vedaja teenustest põhjendusega, et nii on odavam ja vedada oma jäätmed täiesti kontrollimatult, kuhu juhtub või anda üle vedajale, kelle suutlikkust jäätmeid nõuetekohaselt käidelda ei ole võimalik kontrollida. See aga ei ole kindlasti olnud JäätS eesmärk.

Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt.

Maret Altnurme Kohtunik