2-01-106/2 · 2-01-106/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-01-106/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1

Full text

1

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse tegemise aeg ja koht

10

10.aprill

aprill

aprill 200

200

2007. a.

. a.

. a., Rakvere kohtumaja, Rakvere

, Rakvere kohtumaja, Rakvere

, Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Rohuaia 8

Tsiviilasja number

2-01

01

01-106

106

Tsiviilasi

Eesti Vabariigi h

Eesti Vabariigi hagi

agi

agi A J

J

J ’i, V

’i, V

’i, V L ’i ja I

’i ja I

’i ja I J

J

J vastu 1

vastu 1

vastu 16 287

6 287

6 287 krooni ja

krooni ja

krooni ja 32

32

sen

sentitititi nõudes.

nõudes.

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja:

Hageja: Eesti Vabariik,

Eesti Vabariik,

esindaja Haridus

esindaja Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn

ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn

50088, esindaja volikirja al

50088, esindaja volikirja alusel U

usel U

usel U T

T

T (Advokaadibüroo Amos OÜ,

(Advokaadibüroo Amos OÜ,

Rävala pst. 6, Talllinn 10143).

Kostjad:

A S

S

S (endine nimi

(endine nimi

(endine nimi Al

Al

Al J

J

J , , , , isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

V L

L

L (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, , , , elukoht

elukoht

elukoht xxxx

xxxx

I J

J

J (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx, elukoht

, elukoht

, elukoht xxxx

xxxx

Lihtmenetluses

09.0

.0

.04.200

.200

.2007.a.

.a.

Resolutsioon:

rahuldada hagi tervikuna.

Välja mõista solidaarselt

Välja mõista solidaarselt A S

S

S ’elt (endine nimi A

’elt (endine nimi A

’elt (endine nimi A J , isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx), V

), V

), V L

L

L ’ilt (isikukood

’ilt (isikukood

’ilt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ja

) ja

I J ’lt (isikukood

’lt (isikukood

’lt (isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Eesti Vabariigi (esindaja Haridus

Eesti Vabariigi (esindaja Haridus

Eesti Vabariigi (esindaja Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn

ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu linn

50088) kasuks ja võlg

50088) kasuks ja võlgnevuse katteks 1

nevuse katteks 1

nevuse katteks 16 287

287

287 (

(

(kuus

kuus

kuusteist tuhat

teist tuhat

teist tuhat kaks

kaks

kakssada

sada

sada kaheksa

kaheksa

kaheksakümmend

kümmend

kümmend seitse

seitse

seitse) krooni

) krooni

ja 3

ja 32 senti ning kohtukulude katteks 2

senti ning kohtukulude katteks 2

senti ning kohtukulude katteks 2 21

21

214 (kaks tuhat

(kaks tuhat

(kaks tuhat kaks

kaks

kakssada

sada

sada neliteist

neliteist

neliteist) krooni

) krooni

) krooni ja 36 senti

ja 36 senti

ja 36 senti.

Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Kohtuotsuse peale on õigus esita

Kohtuotsuse peale on õigus esitada motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

da motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

da motiveeritud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

0 päeva

jooksul kohtuotsuse

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise

kättetoimetamise

kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

päevale järgnevast päevast arvates.

I. Asjaolud, hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt 11.10.1999.a. sõlmisid AS Eesti Ühispank ja kostja A J õppelaenu

saamiseks lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja 15 000 krooni laenu intressiga 5% aastas. Vastavalt

Haridusseaduse (edaspidi HaS) §-le 361 lg. 1 on õigus saada õppelaenu igal Eesti kodanikul või Eestis

alalise elamisloa alusel viibival isikul, kelle õpingute kestus on üheksa ja enam kalendrikuud ning kes

õpib avalik-õiguslikus või eraülikoolis või rakenduskõrgkoolis, samuti kes õpib kutseõppeasutuses või

välisriigi vastavas õppeasutuses. Õppelaenude andmise korda reguleerib VV 08.06.1997.a. määrusega

nr. 132 kinnitatud kord. Laenulepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks oli vastavalt HaS §-le 361 lg.

5 sõlmitud käenduslepingud kostjate V L ’i ja I J ga. Seoses kostja A.J eksmatrikuleerimisega tekkis

tal laenusaajana kohustus hakata laenu krediidiasutusele tagastama hiljemalt kuue kuu jooksul

arvates eksmatrikuleerimisest. Kuna laenusaaja ega käendajad laenu ei tasunud, siis vastavalt HaS §-

le 362 lg. 1 täitis riik laenusaaja ja käendajate kohustuse krediidiasutuse ees ja omandas sellega õiguse

nõuda võlgnevust kostjatelt. Rahandusministeerium oma 27.02.2001.a. kirjaga nr. 5-3/1440 teavitas

laenusaajat võimalusest taotleda maksegraafiku kohaldamist, kuid laenusaaja talle pakutud

võimalust ei soovinud kasutada. HaS § 362 lg. 3 järgi tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud

summalt intressi 5%. 27.06.2001.a. pöördus hageja esindaja nõudega kostjate poole, kuid kostjad

2

võlgnevust ei tasunud. Neil asjaoludel on hageja pöördunud kohtusse laenusaaja ja käendajate kui

kostjate vastu nõudega, Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlasumma koos intressiga 16

287 krooni ja 32 senti, millest põhivõlg moodustab 15 991 krooni ja 67 senti ning intress 295 krooni ja

65 senti, ning kohtukulude katteks 1 400 krooni hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 1 000 krooni

õigusabikulude katteks.

Hagi on esitatud TSK § 173 lg. 1, § 222 lg. 1-2, § 272, HaS § 362 lg. 2-4 alusel.

II. Kostjate kirjalik vastus.

Kostja I.J oma 13.11.2001.a. vastuses teatab, et tema hagi tunnistab ning selgitab, et A.J oli

õpingute II kursusel karistatud õigusrikkumise eest 1,5 aastase karistustähtajaga. Pärast karistuse

kandmist planeerib A.J asuda tööle ja võlgnevus kustutada. Kostja palub võlgnevuse tagasimaksmist

pikendada kuni A.J ’i vabanemiseni.

Kostja A.J ise teatab, et on karistatud 1,5 aastase vabaduskaotusliku karistusega, kuid pärast

vabanemist ta asub tööle ja kustutab võlgnevuse. Kostja palub seniks võla tasumise aega pikendada.

Kostja V.L kirjalikku vastust kohtule ei ole saatnud. Kostja on hagimaterjali vastu võtnud

21.11.2001.a., mida tõendab allkirjaleht toimikus. Seega on nõue kostjale teada.

III. Asja kohtulik

III. Asja kohtulik menetlus

menetlus

menetlus ja maakohtu otsuse põhjendused

ja maakohtu otsuse põhjendused

ja maakohtu otsuse põhjendused. . . .

Hagi on esitatud Narva Linnakohtule 09.08.2001.a. ja edastatud Viru Maakohtu Rakvere

kohtumajale 06.03.2007.a. Alates 01.01.2006.a. jõustunud TsMS § 405 lg. 1 sätestab, et „Kohus võib

hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni“. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetluses

poolte põhiõiguste ja –vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab poole tema

taotlusel üle“. Kohus 14.03.2007.a. määras asi lahendada lihtmenetluses ja andis menetlusosalistele

aega oma avalduste taotluste või seisukohtade esitamiseks. Kostjatelt täiendav teave puudub. TsMS §

200 lg. 4 kohaselt menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamatult teatama

oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Kostjad seda teinud ei ole. Kostjate andmete

rahvastikuregistris kontrollimisel selgus, et kostja Aleksandr J on muutnud oma nime ja kannab nime

A S . Sellest kostja kohut teavitanud ei ole.

Kohus, läbi vaadanud toimikus olevad dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on õiguslikult

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele tervikuna hagiavalduses märgitud alustel ja põhjendustel.

Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2

kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu

tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis

on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.

Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 273 sätestas

kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on

täidetud, leping on allkirjastatud. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise

momendist. Raha ülekandmist kostja kontole 18.10.1999.a. tõendab konto väljavõte. Õppelaenu

andmise tingimusi sätestab eriseadusena ka haridusseadus.

TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks.

TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Laenuleping on sõlmitud

kostja A J ’iga, kellel lasuvad laenulepingust tulenevad kohustused. Kostja laenu ei ole tagastanud.

Intress oli tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles

leppisid pooled kokku lepingu sõlmimisel. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe intressi tasumise

kohta. Seega on hageja nõue põhjendatud nii võlasumma kui intressi osas.

Kostja I J ja V L käendajatena on võtnud endale kohustise käenduslepinguga. TSK § 207

kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutasid võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed

võlgnikud, kusjuures käendaja vastutas samasuguses ulatuses kui võlgnikki, kui käenduslepinguga ei

olnud kindlaks määratud teisiti. Käesolevas asjas esitatud käenduslepinguis ei ole määratud teisiti.

HaS § 364 alusel tekkis kostjal kui laenusaajal kohustus hakata pangale seda laenu tagasi maksma.

Kehtinud TSK § 207 kohaselt kohustuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja

solidaarselt võlausaldaja ees. Laenusaaja ja käendajad ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt

täitnud. HaS §-st 362 tulenevalt on õppelaenul riigi garantii ning riik on õigustatult hageja

haridusministeeriumi kaudu, millest tulenevalt haridusministeerium on õigustatult hageja. Tulenevalt

kostjate poolt nende kohustuse rikkumisest nõudis AS Eesti Ühispank HaS 362 lg. 1 alusel hagejalt

riigitagatise rakendamist.

3

Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui pool võtab omaks asjaolu, millele teine

pool rajab oma nõude, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste

menetlusosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega vägivallaga

ning see ei rajanenud eksimusel. Sama seaduse § 231 lg. 6 kohaselt võis hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Alates 01.01.2006.a. kehtiva TsMS § 440 sätestab, et

„kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja

avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“.

Kostjad A.J ja I. on hagi õigeks võtnud. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul

kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

kindlaksmääramisele

seni

kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt

poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud tasutud riigilõivus 1 400 krooni. TsMS §

61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole

kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale

kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud

hüvitada summas 814 krooni ja 36 senti. Kohtukulud mõistab kohus välja kõigilt kostjatelt

solidaarselt, kuivõrd kõigi kostjate poolt oma kohustuse mittetäitmise tõttu tuli hagejal hagi kohtusse

esitada.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 207, 222 lg. 1, 272-274, HaS § 362

sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1, 116 ja kehtiva

TsMS §-de 405, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2007.a

25. juunil 2007.a

Nooremreferent I.Golubev

2-01-106/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text