2-05-17814/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2007, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17814 Tsiviilasi * AS hagi T OÜ vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.02.2007 määrus menetluse taastamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja * AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht x ), esindaja Helena Purga; kostja T OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht x ), esindajad Valeri Hahulin ja Mare Sepp Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Harju Maakohtu 13.02.2007 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 07.10.2005 esitas * AS kohtule hagi T OÜ vastu põhivõla 110 783, 69 krooni ja viivise

110 783, 69 krooni väljamõistmiseks. 26.10.2006 toimus kohtuistung, kuhu kostja lepinguline esindaja ei ilmunud. 30.10.2006 kohtumäärusega teatati menetlusosalistele (kohtumäärus saadeti kostja ja tema lepingulise esindaja aadressil) kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 07.11.2006 lahendati asi tagaseljaotsusega ja 13.11.2006 väljastati otsus kostja lepingulisele esindajale.

2. 27.11.2006 esitas T OÜ kaja, milles palub menetluse taastada. Kuna kostja seaduslik esindaja muutis elukohta ja hakkas kasutama ka teist mobiiltelefoni, kuid unustas sellest informeerida advokaadibürood ning seaduslik esindaja oli kuulnud, et kohtuasjad venivad

2(3) aastaid ning arvas heas usus, et enne ühe aasta möödumist hagivastuse saatmisest ei ole tal vajadust advokaadiga ühendust võttaseega oli ta heauskses eksituses asjade tegelikust seisust. Kui kostja esindaja võttis 20.11.2006 advokaadibürooga J. O ühendust, selgus, et kohus on langetanud 07.11.2006 tagaseljaotsuse. Kuna kostja seaduslik esindaja ei ole isiklikult ega ka seadusega ettenähtud korras saanud teavet eelistungi toimumise aja kohta, olles inimlikus eksituses ka asjaajamise kiiruse osas, siis tuleks menetlus taastada ja vabastada kostja kaja esitamisel kautsjoni tasumisest, kuna menetlus kuulub ennistamisele sõltumata sellest, kas kostja seaduslikul esindajal oli mõjuv põhjus eelistungile mitteilmumiseks või mitte (ei ole kohtukutset kätte saanud allkirja vastu või kohtuistungil).

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohus jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata.

4. Kohtu korraldava istungi toimumise ajal oli asja materjalide kohaselt kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat J. O 16.11.2005 advokaadivolikirja nr 221 alusel kõigi seaduses sätestatud õigustega.

5. Advokatuuriseaduse § 49 lg 1 järgi advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Kohtukutse saadeti kohtu poolt kostja lepingulise esindajale vandeadvokaat J. O advokaadibüroo J. O asukoha aadressil. Kohtukutse võttis vastu büroo sekretär A. L, mille kohta andis isiklikult allkirja. Advokaadibüroo J. O 21.11.2006 kirjast nähtuvalt ei ilmunud esindaja määratud ajal istungile, sest eeldas, et kuivõrd kostjaga kontakti saamine ei õnnestunud kostja kontaktandmete muutumise tõttu, on kostja leidnud uue esindaja kohtusse.

6. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kutse üleandmist tõendaval lehel ei ole nimelt lepingulise esindaja enda isiklik allkiri vaid on advokaadibüroo sekretäri isiklik allkiri (kes tavapäraselt võtavad vastu advokaadibüroosse tuleva posti), ei saa asuda seisukohale, et kostja lepingulisele esindajale ei olnud kohtukutset TsMS § 415 lg 1 p 2 tähenduses allkirja vastu üle antud ja et ainuüksi sellest tulenevalt tuleb kaja tagaseljaotsusele rahuldada ja menetlus taastada. Kohus leidis, et kohtukutse on kostja lepingulisele esindajale üle antud kooskõlas osundatud TsMS § 415 lg 1 p 2.

7. Kostja seaduslik esindaja ei ole täitnud TsMS § 200 lg 4 sätestatud menetlusosalise kohustust teatada kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata oma aadressi või sidevahendite andmete muutusest. Sellest kostja kohustusest on kohus kostja seaduslikku esindajat ka teavitanud 08.11.2005. Alusetu on kostja väide, et kohtumenetlus venib aastaid. Kui isik on pöördunud kohtusse või tema vastu on esitatud hagi, millest ta on teadlik, siis peab ta ka mõistlikkuse põhimõttest lähtudes huvi tundma selle edasise käigu vastu.

8. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd esindaja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise teadmisega, tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja teadmine võrdseks kostja seadusliku esindaja teadmisega.

Määruskaebus

9. Määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ja taastada asja menetlus eelistungi staadiumis.

10. Määruskaebuses kordab kostja kajas toodud väiteid. Lisaks leiab, et kostja esindaja ei ole vastavalt TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt ei isiklikult ega ka seadusega ettenähtud korras saanud teavet eelistungi toimumise aja kohta.

Vastustaja seisukoht

3(3)

11. * AS vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

12. Kolleegium leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kohtumäärus tuleb tühistada.

13. TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.

14. Toimikust nähtub, et kohtukutse 26.10.2006 kohtuistungile võttis vastu advokaadibüroo sekretär A. L, mille kohta andis isiklikult allkirja (t lk 60). A. L ei ole kostja lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses. Hageja esindajaks tsiviilasjas saab TsMS § 218 lg 1 p 1 kohaselt olla advokaat, mitte aga advokaadibüroo, kellel on küll advokatuuriseaduses ettenähtud juhtudel õigus sõlmida kliendileping. Kuna praegusel juhul ei ole kohtukutse kätte toimetatud hageja lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu, siis ei ole vaja menetluse taastamiseks esitada ega põhistada kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuvat põhjust. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-152-06.

15. Harju Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks samale kohtule.

Kohtunikud G. Kivinurm M. Klaar T. Kollom