2-05-1441/12 · 2-05-1441/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Malle Seppik, Margo Klaar ja Urmas Reinola Määruse tegemise aeg ja koht 5. aprill 2007. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-1441 Tsiviilasi K.K hagi V.K (J) vastu õigusliku aluseta kasutatavate ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja V.K (J) hagi K.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2007. a. määrus hagi muudatuse vastu võtmata jätmisest Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised

Menetluse liik RESOLUTSIOON: V.K (J) määruskaebus Hageja K.K (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ); esindaja adv. Ants Laretei Kostja V. K (J) (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ), lepinguline esindaja Allan Rajaste Kolmas isik AS * (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), volitatud esindaja Ingvar Kõo Kirjalik menetlus

1. Jätta läbi vaatamata V.K (J) määruskaebus Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2007. a. määruse peale, millega kohus hagi muutmisega ei nõustunud. 2. Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Asjaolud

2

25. aprillil 2005. a. esitas K.K Pärnu Maakohtusse V.K (J) vastu hagi õigusliku aluseta kasutatavate ruumide ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. 27. mail 2005. a. liideti TsMS § 150 lõike 3 kohaselt samasse menetlusse V.K hagi K.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ½ mõttelisele osale Pärnus x asuvale kinnistule.

20. detsembril 2006. a. esitas V. K (J) avalduse hagi eseme muutmiseks, paludes kaasata AS* tsiviilasjas kaaskostjana ja tunnustada hageja ja AS-i * vahel sõlmitud liisingulepingu nr. 0044001L kehtivust.

Kostja seisukoht

Kostja palub jätta avalduse menetlusse võtmata. Kuna K. K ei olnud liisingulepingu nr. 0044001L osaliseks, siis ei saa hagejal olla ka selle lepingu kehtivuse tuvastamise nõuet K. K vastu.

Kolmanda isiku seisukoht

AS * palub jätta hageja avalduse menetlusse võtmata. Hageja ei ole oma avalduses põhjendanud, miks ta soovib omandiõiguse tunnustamise nõude asendada nõudega tunnustada liisingulepingu kehtivust ning miks teeb ta seda peaaegu kaks aastat pärast esialgse hagiavalduse esitamist. Hageja ei kasuta oma menetlusõigusi heauskselt, esitades pidevalt uusi väiteid, asjaolusid ja tõendeid ning on menetlust erinevate meetoditega pidevalt venitanud.

Esimese astme kohtu määrus

22. jaanuari 2007. a. määrusega ei nõustunud Pärnu Maakohus hagi muutmisega.

Määruse kohaselt ei saa hagi muutmisega nõustuda esiteks seetõttu, et hagejal puudub mõjuv põhjus hagi muutmiseks, teiseks, kuna hagi muutmine tõi kaasa nii hagi eseme kui ka hagi aluse muutmise, mis vastavalt TsMS põhimõttele on lubamatu. Hageja viide tema ja kolmanda isiku vahelisele liisinglepingule ei osunda mõjuvale põhjusele, mis tingiks hagi muutmise vastuvõtmise. Kahjunõuet pole esitatud, deklareeritakse, et kavatsetakse esitada. Vastavalt TsMS § 363 lg. 1 punktidele 1 ja 2 on hagi alus ja ese hagi muudatusega muutunud – muudetud on nii nõuet kui ka faktilisi asjaolusid. Esmases hagis oli nõudeks omandiõiguse tunnustamine, muudatuses liisinglepingu kehtivus. Asjaoluks olid esmases hagis omandiõigust tõendavad asjaolud, hagi muudatuses liisinglepingu kehtivust tõendavad asjaolud. Menetlusosalisel on olnud küllaldaselt aega astuda samme oma õiguste kaitseks ja ta ei kasuta oma õigusi heauskselt, tahtes menetlust venitada, mida kohus ei tohi lubada.

Määruskaebus

Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega hagi muudatus vastu võtta.

Tulenevalt TsMS § 376 lõikest 1 on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet. Hageja ongi soovinud muuta hagi eset, asendades praeguse nõude uute nõuetega.

Hageja muutis hagi eset mõjuvatel põhjustel. Uue nõude aluseks olevad põhilised faktilised asjaolud on jäänud samaks, võrreldes hagiavalduses juba esitatuga. Ebaõige on maakohtu määruse väide, nagu tahaks hageja menetlust pahauskselt venitada.

Kostja vastuväited

K. K palub jätta maakohtu määruse muutmata. TsMS § 660 lõige 1 sätestab, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlemist. TsMS ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega kohus ei nõustunud hagi muutmisega.

3

Hagejal ei ole võimalik 20. detsembri 2006. a. avalduses esitatud nõudega saavutada soovitud eesmärki kohtuasjas, milles on kostjaks K. K. Seega on maakohtu keeldumine liisingulepingu kehtivuse tunnustamise nõude menetlemisest V. J ja K. K vahelises kohtuasjas õige ja põhjendatud. Kui hageja soovib esitada nõuet liisingulepingu kehtivuse tunnustamise nõudes kellegi teise vastu, ei saa selle nõude aluseks olla asjaolud, millistel hageja esitas omandiõiguse tunnustamise nõude K. K vastu. Hagi muutmise avalduse menetlemise korral muutuksid nii hagi alus kui ese, kuna uue kostja kaasamisega lisandub uus hagi alus.

Kolmanda isiku seisukoht

Määruskaebuse esitamine kinnitab veelkord, et V. J ei soovi asja kiiret lahendamist, vaid püüab menetlust venitada. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 ringkonnakohtule.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

TsMS § 664 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

TsMS § 376 lg. 1 annab hagejale võimaluse kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. Vastavalt TsMS § 376 lõikele 4 kohaldatakse hagi muutmise avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut, seega tuleb arvestada TsMS §-s 363 hagiavaldusele seatud sisu ja vormi nõudeid. Kuid seadusandja ei ole ette näinud võimalust esitada määruskaebust juhul, kui kohus ei nõustu hagi muutmisega. Määrus, millega kohus hagi muutmisega ei nõustu, ei takista ka kohtumenetluses oleva tsiviilasja edasist menetlust. Seega on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik