2-06-32267/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-32267

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2007.a Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-06-32267 Tsiviilasi VA hagi JR vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja VA Kostja ilmumata. Kohtuistungi toimumise aeg 23.aprill 2007.a, avalik istung RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JR’ilt VA kasuks lapse KR’i ülalpidamiseks elatusraha summas 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni . Menetluskulude jaotus Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv. Edasikaebamise kord Hageja, kes viibis istungil, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest või hiljemalt 5 kuu jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Asjaolud ja hageja nõue esitas VA hagiavalduse JR’i vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust poeg KR, kes praegu elab hageja juures. Kostja lapse kasvatamisest vabatahtlikult osa ei võta. Hageja igakuised kulutused lapsele moodustavad keskmiselt 4 570 krooni kuus (toit 2 400 krooni, lapse osa korteri maksetest 600 krooni, riided 200 krooni, ravimid 50 krooni, hügieenitarbed 50 krooni, jalanõud 150 krooni, telefonikaart 150 krooni, koolitarbed 150 krooni, sporditreeninguks 125 krooni, sordiriided 100 krooni, juuksur 50 krooni, internet ja TV kasutamine 50 krooni, sõidukaart

90 krooni, laste mööbel 50 krooni, kooli pikapäeva rühma toiduraha 280 krooni, vabaajakohtade külastus 50 krooni, mänguasjad 25 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista 2 500 krooni kuus alates hagi esitamisest . Hageja töötab AS-is klienditeenindajana.

2-06-32267

2

Menetluse käik maakohtus Kostja määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja on istungi toimumise ajast ja kohast teadlik alates , mida tõendab tema poolt isiklik allkiri väljastusteatel toimikus lk 26 (TsMS § 313). Kostjat on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse.

Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest summas 2 500 krooni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni . Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Vastavalt TsMS § 413 lg 1, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (1 800 krooni).

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 23.04.2007.a.

Ärakiri õige. Kohtunik